www.militaar.net

Klaaskasvuhoone võis olla 20 ruutmeetrit. Kui müügile tuli kile, algas pidu - vundamendita kilekasvuhoone võis olla ükskõik kui suur.

OLAVI kirjutas: ↑18 Okt, 2024 9:31

maksipoiss kirjutas: ↑15 Okt, 2024 18:58 ... Kooliajal sai suvel kuu aega leivakombinaadis saia ja leiba transpordi riiulitele laotud.
Saia söömist küll keegi ei keelanud (nii palju kui kulub), aga väravast välja viia vist küll ei tohtinud jah.

Et nõuka toiduainetööstuse tööline tehase toodangut töö ajal ei sööks olid tehaste sööklates söögid väga odavad.
Tartu Lihakombinaadi ja Konservitehase sööklas sai suurte portsudega 3 käigulise lõuna 10 kopika eest.
Metallitehastes oli lõuna ca 20 kop.

Ega päris nii ka kõik ei olnud. Odav söök oli üks soodustustest, kui võimalik. Näiteks Riia mäel oli EPA sööklas algul piim ja leib tasuta, sest tuli omast käest. Kui ülikooli omad seda avastasid, siis oldi sunnitud ka sellele hid panema.
Ehk akf Rebane ka veel mäletab koolitee algusest?

Tööl sai käidud ka Tartu õlletehases. Õlle (ja limonaadi) joomine oli lubastud nii, et võtsid pudeli liinilt ENNEM loendurit ja tühja viisid tagasi pudelipessu.

OLAVI kirjutas: ↑18 Okt, 2024 9:31 Et nõuka toiduainetööstuse tööline tehase toodangut töö ajal ei sööks olid tehaste sööklates söögid väga odavad.

Ka sellele väitele on ka mingit kinnitust-viidet leida?

AndresTy kirjutas: ↑18 Okt, 2024 11:45

OLAVI kirjutas: ↑18 Okt, 2024 9:31 Et nõuka toiduainetööstuse tööline tehase toodangut töö ajal ei sööks olid tehaste sööklates söögid väga odavad.

Ka sellele väitele on ka mingit kinnitust-viidet leida?

Söögid olid odavad küll kuid ilmselt mitte sellepärast et muidu söödaks tsehhis konveier tühjaks. Inimene ei jaksa lõputult süüa. Selle arvestusega töötavad ka kapitalistlikus maailmas "söö 9 EUR eest palju jaksad" - sööklad, igasugused rootsi lauad ja kasvõi hotellide hommikusöögid.
Toitu sealt kaasa võtta ei peeta sealjuures heaks tooniks.

See oli nõukaajal põhimõtteliselt omahinnaga toit. Kolhoosides ning sovhoosides samuti levinud. Meil oli lõunaks supp, rääkimata leivast tasuta ja poissmehed võisid õhtuks purgiga veel kaasa võtta.
Nõukaajal oli see võimalik sest erisoodustusmaksu ei olnud. Tänases Eestis arvestataks see erisoodustuseks ja turuhinna vahe maksustatakse nagu palk. Ehk ettevõtjal pole vahet et kas maksta suuremat palka või jagada tasuta suppi.

AndresTy kirjutas: ↑18 Okt, 2024 11:45

OLAVI kirjutas: ↑18 Okt, 2024 9:31 Et nõuka toiduainetööstuse tööline tehase toodangut töö ajal ei sööks olid toidutehaste sööklates söögid väga odavad.

Ka sellele väitele on ka mingit kinnitust-viidet leida?

Kas loodad söökla tsekke näha?

Kasvuhoonest võiks eraldi teema teha, kui huvilisi. Mind seal targutada muidu ei lastud, kui ainult ehita ja remondi ja finantseeri. Möödunud sügisel naine võttis asja üle ja juuni lõpus palus abi. Mul ligi 40 aastat, kui õppisin seda, kõik meelest. Aga hooaeg tuli vägev, 5. oktoobril noppisime viimased kurgid - tomatid. Väetistena tõusis aukohale puutuhk, kuigi mõõdukalt teisigi ei põlga ära. Ootamatult tuli kätte.Sissetegemiseks ei tahagi, pea asi et tiksuks võimalikult varajaselt ajalt võimalikult hilisele. Küll jääb siis midagi ka soovi korral sisse tegemiseks. Ja hoidku Jumal - mittetöisest tulust ei unistagi
Aga järgmiseks aastaks seemned juba sahtlis, ettekasvatamiseks pea kõik valmis. Aedniku aasta startis juba.

vanahalb kirjutas: ↑18 Okt, 2024 12:40

AndresTy kirjutas: ↑18 Okt, 2024 11:45

OLAVI kirjutas: ↑18 Okt, 2024 9:31 Et nõuka toiduainetööstuse tööline tehase toodangut töö ajal ei sööks olid tehaste sööklates söögid väga odavad.

Ka sellele väitele on ka mingit kinnitust-viidet leida?

Söögid olid odavad küll kuid ilmselt mitte sellepärast et muidu söödaks tsehhis konveier tühjaks. Inimene ei jaksa lõputult süüa. ...

Kombinaadis ei söö keegi poolfabrikaatide konveierit tühjaks vaid tühja kõhuga töötajad oleks veel rohkem varastanud, kui täis kõhuga inimesed niigi omastasid.
Vorsti oli riskantne väravast välja viia aga filee liha seoti vastu keha sest ega läbi riiete katsudes ju värsket sealiha inimlihast ei erista.

Rebane11 kirjutas: ↑18 Okt, 2024 13:21 Kasvuhoonest võiks eraldi teema teha, kui huvilisi. ...

Kasvuhooneteema teadvustamine on kasulik, sest kasvuhoonet on tänapäeval võimalik ilma bürokraatiata rajada.
Suviti on mu isekandvatest kaartest kasvuhoones taimed kastides ja talveks saab läbi eemaldatava otsaseina hobisõiduki varjualla panna.

OLAVI kirjutas: ↑18 Okt, 2024 13:26

vanahalb kirjutas: ↑18 Okt, 2024 12:40

AndresTy kirjutas: ↑18 Okt, 2024 11:45 Ka sellele väitele on ka mingit kinnitust-viidet leida?

Söögid olid odavad küll kuid ilmselt mitte sellepärast et muidu söödaks tsehhis konveier tühjaks. Inimene ei jaksa lõputult süüa. ...

Kombinaadis ei söö keegi poolfabrikaatide konveierit tühjaks vaid tühja kõhuga töötajad oleks veel rohkem varastanud, kui täis kõhuga inimesed niigi omastasid.
Vorsti oli riskantne väravast välja viia aga filee liha seoti vastu keha sest ega läbi riiete katsudes ju värsket sealiha inimlihast ei erista.

Mu tädi töötas lihakas, elastikside oli tegija. Aga foori all vaatas üle õla ja koerakari oli taga, kõigil nina püsti ja nautisid lõhnu. Hiljuti käisin autoremondis ja kiikasin nurga taha. Valga lihakombinaadi nõuka aegne aed 8 -10 meetrit täitsa kohal veel.Seal oli kunagi intsident. Miilits patrullib, vilistatakse. Miilits vilistas vastu ja sai kohe singikamakaga vastu pead.

Rebane11 kirjutas: ↑18 Okt, 2024 13:41

OLAVI kirjutas: ↑18 Okt, 2024 13:26

vanahalb kirjutas: ↑18 Okt, 2024 12:40

Söögid olid odavad küll kuid ilmselt mitte sellepärast et muidu söödaks tsehhis konveier tühjaks. Inimene ei jaksa lõputult süüa. ...

Kombinaadis ei söö keegi poolfabrikaatide konveierit tühjaks vaid tühja kõhuga töötajad oleks veel rohkem varastanud, kui täis kõhuga inimesed niigi omastasid.
Vorsti oli riskantne väravast välja viia aga filee liha seoti vastu keha sest ega läbi riiete katsudes ju värsket sealiha inimlihast ei erista.

Mu tädi töötas lihakas, elastikside oli tegija. Aga foori all vaatas üle õla ja koerakari oli taga, kõigil nina püsti ja nautisid lõhnu. Hiljuti käisin autoremondis ja kiikasin nurga taha. Valga lihakombinaadi nõuka aegne aed 8 -10 meetrit täitsa kohal veel.Seal oli kunagi intsident. Miilits patrullib, vilistatakse. Miilits vilistas vastu ja sai kohe singikamakaga vastu pead.

Need olid diletandid aga tegijad vedasid ikka autoga.
Kaubaauto sõitis sisse ja välja üle kaalu.
Kui seesolijatega oli varem kaal kokku lepitud, siis autojuht kaalus kotti sobiva koguse liiva ja peitis selle enne tehasesse sõitmist masinasse.
Kui juba sees oli, siis vahetas liiva liha vastu ja sõitis õige kaaluga jälle väravast välja.
Kui õnnestus oodatust suurem kogus saada, siis jäeti varuratas tehasesse "hoiule".

Bensiiniveokile riputati sisekonstruktsioonide külge ämbrid.
Mahuti täideti keeleni ja pärast tühjendamist jäi pütti mõnel isegi 200L bensiini.

Kellel oli sidemeid Flooras, et sealt autšampooni kontsentraati saada, see võis 10 000L bensiini kohta 200L šampooni vesilahust pütti segada ja 4 tunni pärast (seisvas mahutis) segunes vesi bensiiniga niivõrd, et indikaatorpasta vett enam ei näitanud.

Jne. ei jõua kõike kirjutada aga varastati kõike mis võimalik.

Mooduseid on väga palju ja ei saa sugugi kindel olla, et neid tänapäevalgi erivormides ei kasutata.

Kui täpsed need majandite ja kombinaatite kaalud üldsegi olid? Mingisugune + - kaaluerinevus pidi ju olema? Kui minu isa majandis vilja vedas, võttis ta meid vennaga kaasa. Enne kaalule sõitmist pidime alati ennast põrandale kokku pressima ja vakka olema.Tagasi tulles kobisime enne kaalumaja maha, kõndisime natuke edasi ja isa võttis meid siis jälle peale.

moscito kirjutas: ↑19 Okt, 2024 8:19 ... Kui minu isa majandis vilja vedas, võttis ta meid vennaga kaasa. Enne kaalule sõitmist pidime alati ennast põrandale kokku pressima ja vakka olema.Tagasi tulles kobisime enne kaalumaja maha, kõndisime natuke edasi ja isa võttis meid siis jälle peale.

Kui palga- ja plaani- ja soodustustearvestus toimus tonn/kilomeetrites, siis vist oli iga võidetud kilo abiks?
Ja veol "kokku hoitud" vilja sai müüa loomakasvatajetele.

OLAVI kirjutas: ↑18 Okt, 2024 13:15

AndresTy kirjutas: ↑18 Okt, 2024 11:45

OLAVI kirjutas: ↑18 Okt, 2024 9:31 Et nõuka toiduainetööstuse tööline tehase toodangut töö ajal ei sööks olid toidutehaste sööklates söögid väga odavad.

Ka sellele väitele on ka mingit kinnitust-viidet leida?

Kas loodad söökla tsekke näha?

Heakene küll, küsin siis uuesti ja täpsustan. Minu hinnangul kuulub väljamõeldud umbluu valdkonda OLAVI väidetu "Et nõuka toiduainetööstuse tööline tehase toodangut töö ajal ei sööks olid....." Mäletan näiteks 80-ndatel Kopli kaubajaama sööklas olid ka hinnad üüberodavad, kas siis selleks, et raudteelane rööbast ära ei sööks? Või samas kandis Telliskivi tänaval asunud töölissöökla Tšaika. Veel sealkandis Mihhail Ivanovitš Kalinini nimeline Tallinna elektrotehnika tehas, mida kutsuti ka elavhõbedatehaseks, kuna seal toodeti omal ajal alaldeid, kus kasutati elavhõbedat. Et töötajad elavhõbedat ära ei jooks olid sööklas hinnad väga madalad?

Jne. ei jõua kõike kirjutada aga varastati kõike mis võimalik.

Tehasehoovil laaditi maha 200-liitrine vaat tootmiseks vajaliku ülidefitsiitse vedelikuga, millega kodumajapidamises muhvigi teha polnud. Et asi raudpoltkindel oleks, tehti seda direktori kabineti avatud akende all. Poole tunni pärast oli vaat õhku haihtunud. Osaliste sõnul "...naah... et kamuto nužen bõl, vot prosto protsess sam interesen bõl!"

Kui täpsed need majandite ja kombinaatite kaalud üldsegi olid?

Päris täpsed. Minu 76,5 kg eluskaalu koos riietega näitas igal juhul kenasti ära.