www.militaar.net

Kummalisel kombel see kõikvõimas VF ÕT siiski pole suutnud neid UKR droone tõrjuda (mis lendavad 200 kmh piires). Hävituslennukitel oleks ka aega maa ja ilm. Ikka need jõuavad kohale ja ikka saavad naftarajatised pihta "allalastud drooni tükkidega" ja põlevad nädal aega.

Lisaks: Tomahooki ninas on nn "terrain matching radar", mis võrdleb eesolevat maastikku mälus olevaga ja korrigeerib seeläbi ise enda lendu - et see suudab siiski naftarajatise elutähtsasse kohta lennata suure täpsusega kasvõi GPS kadumise tingimustes. Nad lendavad päris madalalt ja päris keerukatest kohtadest läbi - ning üsna kiiresti (kõrged eelhelikiirused).

Häda paistab olevat selles, et Venemaa on väga suur, relvi napib ja maakera kurivaim on ümmargune.

Kapten Trumm kirjutas: ↑07 Okt, 2025 13:14 Kummalisel kombel see kõikvõimas VF ÕT siiski pole suutnud neid UKR droone tõrjuda (mis lendavad 200 kmh piires).

Tavaliselt on "eksperdid" kõikvõimsa vene tehnika üllatuslikke puudujääke selgitanud põhjendusega, et tegemist on eksportversiooni ja araablastest meeskonnaga.

Praegu on levinud ikka versioon, et naftarajatised süttivad (ja põlevad siis nädala) allatulistatud droonide rusudest.
Droonid näikse koosnevat vist valgest fosforist, mille rusud kõike süütavad.

Tõsi muidugi on, et 100 kg klassis lõhkepea, mis lennu lõppfaasis pihtab suure pindalamärgi juures (naftarafineerimistehas võib olla mitme km suurune) mingit juhuslikku kohta, on väga piiratud mõjuga ja venelased parandavad selle kiiresti - nt sellises kompleksis on tohutult maapealseid torustikke, mille parandamine käib kiiresti ja ei vaja mingeid lääne sanktsioonide tõttu kättesaamatuid varuosi). Tuleb lihtsalt vastavad kraanid sulgeda ja põleng kustutada (või oodata kuni ära põleb).

Kui suudetakse tabada mingeid kriitilisi (ja omal ajal valuuta eest ostetud) osi ja neid taastamist välistavalt purustada, siis on asi palju jumekam. Selles osas on tomahook kindlasti jumekam kui miski Starlini abil lendav kergelennuk. Ja vene ÕT-le raskemini tabatav. Tomahookide kadu sõjalistes operatsioonides (sh vastase ÕT allatulistatud) ei ole suurt üle 5% ehk siis kui rakettide kogust vähegi on - jõuavad nad edukalt kohale.

Kapten Trumm kirjutas: ↑07 Okt, 2025 14:23 Praegu on levinud ikka versioon, et naftarajatised süttivad (ja põlevad siis nädala) allatulistatud droonide rusudest.
Droonid näikse koosnevat vist valgest fosforist, mille rusud kõike süütavad.

Tõsi muidugi on, et 100 kg klassis lõhkepea, mis lennu lõppfaasis pihtab suure pindalamärgi juures (naftarafineerimistehas võib olla mitme km suurune) mingit juhuslikku kohta, on väga piiratud mõjuga ja venelased parandavad selle kiiresti - nt sellises kompleksis on tohutult maapealseid torustikke, mille parandamine käib kiiresti ja ei vaja mingeid lääne sanktsioonide tõttu kättesaamatuid varuosi). Tuleb lihtsalt vastavad kraanid sulgeda ja põleng kustutada (või oodata kuni ära põleb).

Kui suudetakse tabada mingeid kriitilisi (ja omal ajal valuuta eest ostetud) osi ja neid taastamist välistavalt purustada, siis on asi palju jumekam. Selles osas on tomahook kindlasti jumekam kui miski Starlini abil lendav kergelennuk. Ja vene ÕT-le raskemini tabatav. Tomahookide kadu sõjalistes operatsioonides (sh vastase ÕT allatulistatud) ei ole suurt üle 5% ehk siis kui rakettide kogust vähegi on - jõuavad nad edukalt kohale.

natuke julgeksin kahelda kiires paranduses ka torude puhul, selle pildinäite alusel
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12004 ... e-tasemele

Holland tellib Milremi THEMis masinat 150 tk. Ukrainale

Estonian autonomous ground systems manufacturer Milrem Robotics has signed a contract with the Netherlands to supply 150 ground systems to Ukraine.

https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/19 ... 9230822879

On neist Ukrainas mingit reaalset kasu ka olnud? Mulje on jäänud, et maismaa droonid on seni ikka väga lendavate droonide ja ka meredroonide varju jäänud.

Tommi kirjutas: ↑07 Okt, 2025 22:22 On neist Ukrainas mingit reaalset kasu ka olnud? Mulje on jäänud, et maismaa droonid on seni ikka väga lendavate droonide ja ka meredroonide varju jäänud.

Jah, selle pärast, et täidavad mitte nii "säravaid" ülesandeid nagu:
1. Rinde varustamine
2. Haavatute evakueerimine

Maismaadroonidest on peamiselt olud juttu miinide paigaldamise / eemaldamise kontekstis. Eks meediat erutab ikka see, mis pauku teeb. Logistika (kõige olulisem asi sõjas üldse) jätab ajakirjaniku külmaks.

Tommi kirjutas: ↑07 Okt, 2025 22:22 On neist Ukrainas mingit reaalset kasu ka olnud? Mulje on jäänud, et maismaa droonid on seni ikka väga lendavate droonide ja ka meredroonide varju jäänud.

Noh, meil on samad olemas, ma ei saagi aru, kas päriselt antud või katsetamiseks. Sõidavad küll. Teelt kõrvale ei tasu sõita, istub oma kaaluga kinni. Ise ei tea kinnitada, aga "levi" olla lühikesevõitu.
Mõttena hea, aga kuniks operaator oma käru nägema peab, et juhtida, siis mõttetu.

Millegipärast on kõik meil aretatud "innovaatika" üpris mõttetu päris elus käiku lastes. Vabandust. Eksin ilmselt - loodan vähemalt -, sest ma väldin teadlikult kohalikku pakutavat "innovatsiooni". Tra, kui raske on kasvõi ukridelt võtta üle nende leiutised, ah? Miks te leiutate ise? Ja oleks siis leiutajad ise mingiligi hetkel oma elust olnud sõdurid.. ei, täitsa suvalised rahakratid. Või ohvitserid. Sama teeb välja, reaalsusega pole miskit pistmist.


EDIT: Themistega on minu kokkupuude olnud seni selline, et nad seisavad jalus. Mingil põhjusel peavad nad olema katuse all, aga üks pargiti upitajale ette, nii et välja ei saa. Kaal 2 tonni. Kui ma küsin, et kle, ajage oma käru välja ja laske asju teha, siis on mure selles, et õue ju jätta ei saa..
Liigutaks ise, aga pole õrna aimugi, kuidas see asi töötab. Upitaja, seevastu, tõstab 2+ tonni jalust ära küll..

Saksa autotootja Daimler Truck sai tellimuse Ukrainale ca 1000 Mercedes Zetros veoauto tarneks.

The German company Daimler Truck has received an order for about 1,000 Mercedes-Benz Zetros military trucks for Ukraine.

https://x.com/front_ukrainian/status/19 ... 1012726228

Kilo Tango kirjutas: ↑07 Okt, 2025 22:54 Jah, selle pärast, et täidavad mitte nii "säravaid" ülesandeid nagu:
1. Rinde varustamine
2. Haavatute evakueerimine
Maismaadroonidest on peamiselt olud juttu miinide paigaldamise / eemaldamise kontekstis. Eks meediat erutab ikka see, mis pauku teeb. Logistika (kõige olulisem asi sõjas üldse) jätab ajakirjaniku külmaks.

See on küll ehk õpikohtade küsimus, AGA ühe selle Milremi UGV hinnasilt on ca 100 tuhat eurot ja selle eest saab vähemalt kümmekond tummisemat ATV-d koos kerghaagisega (räägime siis hindadest, kui osta neid 1000 kaupa, mitte poehinnast). Meil nii kõvasid sponsoreid ka ei paista silmapiiril nagu Kiievil on. UGV eelis on selles, et ta ei vaja enda sadulasse juhti ja kui VA FPV-ga seda ründab, hukkub vaid masin ja selle laadung. Kui laadungiks on haavatud, siis muidugi ka haavatud.

Ehk nagu riski hindamise küsimus, et kas paneme täiendavalt ühe inimese kaalule ja saame suhteliselt massilise kergetranspordi või ei tee seda ja saame näputäie UGV-sid Kui me räägime ja vajadusest võitlejeaid transportida, siis UGV idee ei lenda, sest ta ei mahuta, 10 ATV-d haagistega mahutavad umbes 10 korda rohkem.

Kui meil on kerge transport lahendatud umbes sedasi, et iga pooljao kohta on 1 ATV koos sõiduauto kerghaagisega, siis on meil ka meeste liigutamine suhteliselt hästi, ilmselt 100 tuhandest UGV-d pooljao peale keegi ei osta, neid tuleb võibolla 1-2 tükki kompanii kohta, st väe liigutamises on nende roll hädine.

FPV sõjas ellujäämiseks on oluline lagedad alad kiiresti ületada, rohelised veoautod ja muu taoline kraam ei sobi. Mehed on liiga ühes hunnikus ja masin aeglane/kohmakas. Vaadake neid ERR meeste seiklusi - neid viiakse rindele mingitse tsiviiljeepidega, seejuures lagedad alad ületatakse nii kiiresti kui sõita kannatab, ole mees ja hoia end autos kinni.

mongol kirjutas: ↑08 Okt, 2025 0:44 Millegipärast on kõik meil aretatud "innovaatika" üpris mõttetu päris elus käiku lastes. Vabandust. Eksin ilmselt - loodan vähemalt -, sest ma väldin teadlikult kohalikku pakutavat "innovatsiooni". Tra, kui raske on kasvõi ukridelt võtta üle nende leiutised, ah? Miks te leiutate ise? Ja oleks siis leiutajad ise mingiligi hetkel oma elust olnud sõdurid.. ei, täitsa suvalised rahakratid. Või ohvitserid. Sama teeb välja, reaalsusega pole miskit pistmist.


EDIT: Themistega on minu kokkupuude olnud seni selline, et nad seisavad jalus. Mingil põhjusel peavad nad olema katuse all, aga üks pargiti upitajale ette, nii et välja ei saa. Kaal 2 tonni. Kui ma küsin, et kle, ajage oma käru välja ja laske asju teha, siis on mure selles, et õue ju jätta ei saa..
Liigutaks ise, aga pole õrna aimugi, kuidas see asi töötab. Upitaja, seevastu, tõstab 2+ tonni jalust ära küll..

Ja Eesti suurima maleva peale on neid antud vaid paar tükki? Mis oleks tegelikult kompanii selline kõige hädalisem vajadus.

Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Okt, 2025 8:49 ...
Ehk nagu riski hindamise küsimus, et kas paneme täiendavalt ühe inimese kaalule ja saame suhteliselt massilise kergetranspordi või ei tee seda ja saame näputäie UGV-sid Kui me räägime ja vajadusest võitlejeaid transportida, siis UGV idee ei lenda, sest ta ei mahuta, 10 ATV-d haagistega mahutavad umbes 10 korda rohkem.

...

"Hea" mõte! Meil on ju inimesi jalaga segada. Üks ATV juht ees või taga - kelle asi. Paneme nad veel golfikärude ja vanade Ladadega sõitma. Akf Trummi arvates võiks EKV lahinguväljal sarnaneda võimalikult palju Vene armeega. Siis on edu garanteeritud.

Vabandust ülekeeva iroonia pärast. Ma vbl. ei saanud päris täpselt aru, mida sa öelda tahtsid. Samas, vbl. ei saanud sina ka.

Kaitseväest eemal seisvale inimesele ehk tundubki asi nii lihtne, aga meil on palju suurema surmasaamise riskiga asju, mida saaks (suure) raha eest riskivabamaks muuta.

Lisaks on mehitatud masinal selline eelis nagu "sensor eyeball", mis aitab toime tulla tekkivate ootamatustega - kaugjuhtimise teel pole see ka alati võimalik.

Peale moona ja haavatute veo on ka kuidagi vaja lahendada meeste uutele positsioonidele kiire liikumine - mida me täna teeme nt jalgsi. See suurendab meie haavatavuse aknas viibimise aega ja suurendab võimalusi, et meile saadetakse kaela drooniparv või mõne drooni juhtimisel hulk kaudtuld.

Ukrainas on tegelikkuses väga väike % sellest "viimase miili" logistikast nende UGV-de peal, liiga kallid. Lendavad droonid aga on väga piiratud kandevõimega.

Ehk kokkuvõtteks: et kui me saame kompanii peale 1-2 UGV-d, siis surmasaamise riski vähenemine on üsna väike. 10 ATV-ga saadav efekt võib sama raha eest suurem olla.

Itaalia liigutab tehnikat, mis suure tõenäosusega jõuab Ukraina

Veel tahaksin mainida, et Sloveenias nähti raudteel transportimas tonni Itaalia armee VBL Puma 6x6 veoautosid. Kui nad ei kavatse Ungaris asuvat Itaalia kontingenti tugevdada, mida ma ebatõenäoliseks pean, siis võib julgelt eeldada, et need Pumad on ka Ukraina jaoks.

https://x.com/NichoConcu/status/1975826314499399956

Lisaks tänu suurepärasele tööle, mida tegi @IDV_LMV ja @Jonpy99
Nüüd teame, et umbes 240 Lentas hoitud VCC-1 on kadunud. Lentat tühjendatakse samm-sammult ning pärast väga vajaliku kapitaalremondi annetatakse need sõidukid Ukrainale.

https://x.com/NichoConcu/status/1975826297646690636

Eilse postituse jätkuna nähti hiljuti Itaalia armee VCC-1 ja M548 rongitransporti. Pange tähele, et need pole aastakümneid teenistuses olnud ja mõnel VCC-1-l on endiselt osa lisasoomust. Need jõuavad Ukrainasse lähipäevil.

https://x.com/NichoConcu/status/1975826289685569846

Tšehhi parlamendivalimised võitnud liikumise ANO juht Andrej Babiš ütles eilsel pressikonverentsil, et kui ANO on valitsuses, ei anta Ukrainale relvastuse jaoks raha otse Tšehhi eelarvest. Tšehhi aitab Babiši sõnul Euroopa Liidu kaudu ja relvatootjad võivad ilma probleemideta eksportida.

Tšehhi algatuse kohta Ukraina suurtükimürskudega varustamiseks ütles Babiš, et ta ei ole selle vastu, aga seda oleks pidanud tegema NATO liikmed otse ja see oleks pidanud olema läbipaistev. Babiši väitel teenis üks eraettevõte selle pealt kümneid miljardeid (ilmselt pidas Babiš silmas Tšehhi kroone), vahendab České Noviny.

https://www.delfi.ee/artikkel/120409105 ... t-kroonigi