www.militaar.net

Eeh, siin räägitakse ikka mitmest eri asjast korraga.

Esiteks - ma vahetasin pensionifondi pakkujat ainul 1 kord. Kusjuures - see tehti tegelikul ka minu eest ära. Esimene pakkuja oli ikka väga hädine, ja enne kui ma ise vahetada jõudsin (tulemusi vaadates oli otsus juba tehtud) - nad müüsid kogu oma portfeli maha. Uue pakkujaga ma olin rahul.

Uue pakkuja juures vahetasin fondi. See toimus ka rohkem kui 5 aastat tagasi. Ei mäleta enam, millal.

Ja asi ongi just selles, et tavainimene ei viitsi, ei jõua ega oska neid oma investeeringuid eriti järgida ja ümber kantida. Sellepärast kasutatakse tavainimeste raha investeerimiseks valmistooteid. Kohustuslik pension on ka üks selline "valmistoode".

Kui aga eesmärk on rohkem õlut täna ja riik muretseb homse eest, siis on loomulikult raske vaadata ka kord aastas otsa neile numbritele, mis sulle paberi peal koju saadetakse või inernetis sisselogimise järel kättesaadaks tehakse.

ja PS - mul on ka varem olnud "elukindlustuslik" investeerimistoode, millest omal ajal sai raha välja võetud ja uuesti investeeritud sel ajal elus-olus tähtsatele asjadele. Pangaintress laenu pealt jäi maksmata.

ja PSS - ma hiljuti uurisin oma pangast võimalust väärtpaberikonto ja investeerimiskonto avamise kohta lapse investeeringute tegemiseks (kellel pensionivõimalust seni veel pole) - kõneall olevad summad olid nii naeruväärsed, et pank ei võta isegi jutule.

Proovige järgi ja rääkige siis uuesti.

toomas tyrk kirjutas:ja PSS - ma hiljuti uurisin oma pangast võimalust väärtpaberikonto ja investeerimiskonto avamise kohta lapse investeeringute tegemiseks (kellel pensionivõimalust seni veel pole) - kõneall olevad summad olid nii naeruväärsed, et pank ei võta isegi jutule.

Aga saada Eesti pangad pikalt ja tee Interactive Brokersis endale konto.

See on üks selline teema (näiteks rahapesu teema kõrval), kus siseriiklik kurttumma mängimine ei olegi lahendus, sest teema tapmine ei allugi meie enda tahtele. Kuna oleme ka OECD regulaarse pensionisüsteemi raporti järgi nn. rikaste riikide võrdluses kogu aeg kõige suurem luuser riik siis see "au" ei kao ju mitte kuhugi.
See, et Isamaa üritab siin midagi ette võtta on minu arust ainult positiivne.

Martin Peeter kirjutas:Siiski on ka austet admini pensionivara põlenud. Kuni tootlus jääb alla keskmise palga kasvule, on tegemist raha põletamisega.

Siinkohal on tegemist olulise loogikaveaga.

Tootlust ei saa kuidagi siduda sissetulekute või palga kasvuga. Investeerimise mõte ongi ju just selles, et sul on olemas sissetulek, mis ei ole seotud sinu põhitegevuse ja põhisissetulekuga.

Ja, minu palk ka kasvab. Vist mitte igal aastal, mõni võis ka vahele jääda, kui hästi üritada meelde tuletada. Aga sinu sissetulek kasvab rohkem, kui sa suudad osa sellest oma põhisissetulekust uuesti investeerida. Ja siis jälle - kasumite mitte välja võttes uuesti ja uuesti investeerides. Ja nii edasi ja nii edasi.

Rikkus ei tule mitte kulutamise vaid investeerimise kaudu. ja praegu on raha pangas hoidmine kulutamine, mitte investeerimine. Pensionifondid pakuvad (valides) siiski mingit tootlust.

Teie meelerahuks siin võin öelda, et ma tegelikult juba olen selle fondi ära vahetanud, kuid kokkuvõttes sain ikkagi kõrvetada. Seda puhtalt sellepärast, et tegin sunnitud olukorras (enda arust) ratsionaalse otsuse, eelistades riske maandada. Tagantjärgi on jah hea öelda, et valesti tegid, kuid nagu ma mainisin, siis sellel hetkel polnud reaalse tootlikuse kohta minu jaoks adekvaatset infot. Ja ega seegi pole kindel, et see fond, mille ma asemele valisin, kunagi miinusesse ei lange. Üks majanduskriis ja nad kõik võivad upakile lennata. Erinevalt päris investeerijatest, puudub minul täpne kontroll selle üle, kuhu ja kui palju minu raha investeeritakse.
Ja kokkuvõttes võetakse ikkagi sellelt kõigelt oma tasud, olgu siis plussis või mitte.

toomas tyrk kirjutas:

Martin Peeter kirjutas:Siiski on ka austet admini pensionivara põlenud. Kuni tootlus jääb alla keskmise palga kasvule, on tegemist raha põletamisega.

Siinkohal on tegemist olulise loogikaveaga.

Tootlust ei saa kuidagi siduda sissetulekute või palga kasvuga. Investeerimise mõte ongi ju just selles, et sul on olemas sissetulek, mis ei ole seotud sinu põhitegevuse ja põhisissetulekuga.

Ja, minu palk ka kasvab. Vist mitte igal aastal, mõni võis ka vahele jääda, kui hästi üritada meelde tuletada. Aga sinu sissetulek kasvab rohkem, kui sa suudad osa sellest oma põhisissetulekust uuesti investeerida. Ja siis jälle - kasumite mitte välja võttes uuesti ja uuesti investeerides. Ja nii edasi ja nii edasi.

Rikkus ei tule mitte kulutamise vaid investeerimise kaudu. ja praegu on raha pangas hoidmine kulutamine, mitte investeerimine. Pensionifondid pakuvad (valides) siiski mingit tootlust.

Oleneb muidugi, kuidas pensionit enese jaoks defineerida. Kui eesmärk on ikka töist sissetulekut asendada, siis on mõõdupuuks see %, kui palju ta töisest sissetulekust suudab asendada. Ehk kui oled näiteks ametilt õpetaja, siis kui suure osa õpetaja palgast pension sulle tagab. Kui aga sambasse pandud raha tootlus jääb alla õpetaja palga kasvule, siis kaotab see raha oma väärtust pensioni mõttes. Nii lihtne see ongi.
Markantseim näide taolise vanaduspõlve kindlustamise kohta on 60-70date kolhoosirahvas, kes 2% tootluse peale hoiukassasse tuhandeid rublasid kogus. Pärast said ainult suurest vihast Savisaare ja Rüütli käsilasi valida, kuid hoiuarvest oli järel ainult kogumise rõõm.

Investeeritava raha tootlus peab olema suurem kui selle hoidmisel pangas arvel. Siis on investeerimisel mõtet. Sinu palga kasvuga suhestumine on muidugi kaunis teooria, investeeringute mõtekuse hindamisel ei oma küll mingit väärtust.

Hüperinflatsiooniga hirmutamine - no see sööb valimatult kõigi finantsvarasid. Samas - see ei ole asi, mis lihtsalt laksust juhtuks. Kui näed, et asjad hakkavad finantsinvesteeringutelt hapuks minema - likvideerid finantsvarad ja hakkad soola ja tikke kokku ostma. Vahepeal natuke kulda ka.

Mis aga on erinevus nende kahe õpetaja vahel, kelledest üks kogus pensionifondi ja teine mitte. Esimene saab pensionile jäädes rahvapensioni + mõned kopikad peale. Teine ainult rahvapensioni.

Või saab koguni kümned eurod, hea fondi valikul ja pikaajalisel investeerinugul isegi kuni mõnisada eurot peale...

toomas tyrk kirjutas:Investeeritava raha tootlus peab olema suurem kui selle hoidmisel pangas arvel. Siis on investeerimisel mõtet. Sinu palga kasvuga suhestumine on muidugi kaunis teooria, investeeringute mõtekuse hindamisel ei oma küll mingit väärtust.

Hüperinflatsiooniga hirmutamine - no see sööb valimatult kõigi finantsvarasid. Samas - see ei ole asi, mis lihtsalt laksust juhtuks. Kui näed, et asjad hakkavad finantsinvesteeringutelt hapuks minema - likvideerid finantsvarad ja hakkad soola ja tikke kokku ostma. Vahepeal natuke kulda ka.

Mis aga on erinevus nende kahe õpetaja vahel, kelledest üks kogus pensionifondi ja teine mitte. Esimene saab pensionile jäädes rahvapensioni + mõned kopikad peale. Teine ainult rahvapensioni.

Või saab koguni kümned eurod, hea fondi valikul ja pikaajalisel investeerinugul isegi kuni mõnisada eurot peale...

Sellel kel II sammast pole peaks rahvapension suurem olema. Seega pole veel kindel, kas II-st sambast ikka võidab.
Aga ma saan aru et poliiteluga seob seda hetkearutelu IRL valimispropaganda? Siinkohal ma pooldan seda nende mõtet teha II sammas vabatahtlikuks, see paneks fonde rohkem pingutama sest suur osa rahast võetakse neist kindlasti välja.

cabslock kirjutas:https://www.postimees.ee/6500404/sinise ... ert-valter
Tore teada, et ei pea ainult vene trollide genereeritava jamaga tegelema, vaid meil on ka endal "rahvusliku" meelestatusega inimesed, kellel pole muud soovi kui ainult ühiskonna lõhestumist tekitada.

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juhtki ... d=85044189

Toome ära kaks tsitaati EPL kiunumisest:
"Arvamusloo eesmärk oli näidata Eesti ajakirjanduses valitsevat maailmavaadet: kui artikkel on kirjutatud vasakpoolselt ja EKRE-vastaselt seisukohalt, kaob meedia kriitikameel ja avaldatakse ka kõige lahmivamaid, seosetumaid tekste. Hüpoteesi tõestamine õnnestus".

"Kaalep peitis oma arvamusartiklisse sõnumeid nagu "mina olen Ruuben Kaalep" ja "Eesti Päevaleht on loll", mida sai kokku lugeda lausete esimestest tähtedest."

Minu arust palju vaimukam huligaanitsemine kui tarandi perssekukkunud perfoomäns...

hea fondi valikul ja pikaajalisel investeerinugul isegi kuni mõnisada eurot peale...

Nii palju kui mina olen arvestanud, siis see on väga ebatõenäoline. Kusagil saja euro juures on vast maksimum.

Tasuks aga mõelda ka selle peale, et Eesti rahandus on siiamaani pikemas perspektiivis ikka küllalt ebastabiilne olnud. Võtame või möödunud sajandi. Mis raha pidas kõige kauem vastu? 1961-1992 rubla. Mis lõpus selle rublaga juhtus, mäletame me vist kõik. Riigikordasidki oli selle aja jooksul lugege ise kokku, mitu. Viiekümnendatel ka rahvas kogus raha, aga 1961. aasta rahareform praktiliselt nullis kõik ära. Seega on minu arvates ülinaiivne loota, et täna eurosid kuhugi sambasse toppides 40-50 aasta pärast sealt midagi üldse saada on. Selle ajaga jõuame veel mitu suurt majanduskrahhi üle elada, tõenäoliselt ka rahareformi, võimalik, et ka hüperinflatsiooni ja viimaks veel sõjagi. Täna paned 100€ sambasse, pinsile minnes saad selle raha eest heal juhul toosi tikke osta või juhtub, et väikseim käibelolev rahatäht on üldse nt. 10000000 eurone, kuigi ma sügavalt kahtlen, et euro üldse nii kaua kestab. Üks piltlik näide ka: 2010. aastal Austraalias elades läksin kord ühte rannarestorani ja tellisin $16 maksva prae. Sõin ja mõtlesin - viiekümnendatel oleks minu vanaisa saanud sama raha eest tuttuue Pobeda osta... Tol ajal oli Pobeda ikka luksusauto, enamusele rahvast kättesaamatu. Ja mina vitsutasin sama raha lihtsalt ühe hariliku fish'n chips' n salad-iga nahka. Et kuidas? Väga lihtsalt. Pobeda maksis omal ajal 16000 rubla. 1961. aasta rahareformiga sai sellest 1600 rbl. Krooni tulles sai sellest 160 EEK ja kuna tol hetkel oli AUD-EEK kurss umbestäpselt 1:10, siis oligi kunagine ulmesumma 16000 rutsi saanud kõigest 16 Austraalia dollariks, kõige madalama farmitöölise tunnipalgaks.

Aga miks mitte siis järgi jäänud raha nt. kulda või hõbedasse panna?

Manurhin kirjutas:Üks piltlik näide ka: 2010. aastal Austraalias elades läksin kord ühte rannarestorani ja tellisin $16 maksva prae. Sõin ja mõtlesin - viiekümnendatel oleks minu vanaisa saanud sama raha eest tuttuue Pobeda osta... Tol ajal oli Pobeda ikka luksusauto, enamusele rahvast kättesaamatu. Ja mina vitsutasin sama raha lihtsalt ühe hariliku fish'n chips' n salad-iga nahka. Et kuidas? Väga lihtsalt. Pobeda maksis omal ajal 16000 rubla. 1961. aasta rahareformiga sai sellest 1600 rbl. Krooni tulles sai sellest 160 EEK ja kuna tol hetkel oli AUD-EEK kurss umbestäpselt 1:10, siis oligi kunagine ulmesumma 16000 rutsi saanud kõigest 16 Austraalia dollariks, kõige madalama farmitöölise tunnipalgaks.

Kahjuks on sellised raha väärtuse muutuse võrdlused a'la Pobi=Fish'n'Chips ikka väga pastakast välja imetud ja teoreetilised. Enne üleminekut kroonile oli ruubliku väärtus tänu hüperinflatsioonile ikka väga olematuks kukkunud. Mul oli vist sellel hetkel kuupalk ca 1500 rubla. Seega sinu teooria järgi oleksin saanu kuupalga eest Pobeda osta, väga vägev ju.

Manurhin kirjutas:Viiekümnendatel ka rahvas kogus raha, aga 1961. aasta rahareform praktiliselt nullis kõik ära.

1961. aasta rahareform oli üks kõige valutuimaid rahva jaoks ja möödus neile peaaegu märkamatult. Mingist "nullimisest" ei saa rääkidagi, ümber vahetati kogu inimeste käes olnud sularaha ja ka hoiukassades olnud säästud, palgad väheneid kümme korda, kuid sama tegid ka hinnad, tariifid jms. Praktiliselt ainuke hinnatõus oli tikkudel, mis enne maksid 8 kopikat tops, pärast reformi ümardati 0,8 pealt 1 kopika peale. Kuid samas jäid kehtima ka reformieelsed 1, 2 ja 3-kopikalised mündid, mille väärtus tõusis seega kümnekordseks.
1961. aasta rahareform puudutas peamiselt rubla kullasisaldust ja valuutakursse, millega tavalisel "nõukogude inimesel" polnud mingit pistmist.

AMvA kirjutas:

Manurhin kirjutas:Üks piltlik näide ka: 2010. aastal Austraalias elades läksin kord ühte rannarestorani ja tellisin $16 maksva prae. Sõin ja mõtlesin - viiekümnendatel oleks minu vanaisa saanud sama raha eest tuttuue Pobeda osta... Tol ajal oli Pobeda ikka luksusauto, enamusele rahvast kättesaamatu. Ja mina vitsutasin sama raha lihtsalt ühe hariliku fish'n chips' n salad-iga nahka. Et kuidas? Väga lihtsalt. Pobeda maksis omal ajal 16000 rubla. 1961. aasta rahareformiga sai sellest 1600 rbl. Krooni tulles sai sellest 160 EEK ja kuna tol hetkel oli AUD-EEK kurss umbestäpselt 1:10, siis oligi kunagine ulmesumma 16000 rutsi saanud kõigest 16 Austraalia dollariks, kõige madalama farmitöölise tunnipalgaks.

Kahjuks on sellised raha väärtuse muutuse võrdlused a'la Pobi=Fish'n'Chips ikka väga pastakast välja imetud ja teoreetilised. Enne üleminekut kroonile oli ruubliku väärtus tänu hüperinflatsioonile ikka väga olematuks kukkunud. Mul oli vist sellel hetkel kuupalk ca 1500 rubla. Seega sinu teooria järgi oleksin saanu kuupalga eest Pobeda osta, väga vägev ju.

See on ju väga hea näide, 30 aastaga kahanes ostujõud nii, et luksauto hind muutus kuupalga vääriliseks.
Sama võib juhtuda ka euroga, kus 30 aasta pärast on keskmine palk 30 000eur ja mis jääb järgi II samba fondist, kui selle 100 euriga saad osta portsu jäätist?