www.militaar.net

Selline piirang tuli minumeelest Andropovi ajal ja mitte ainult külapoodides vaid terves riigis

Laial Venemaal ja Ukrainas/Valgevenes ammu enne Andropovit.

vanahalb kirjutas: ↑21 Okt, 2024 22:14

Kapten Trumm kirjutas: ↑21 Okt, 2024 13:04 ... Kolhoosis asuvates külapoodides oli lausa alkomüügi piirang, et osta sai peale kella 14.00 - sest vastasel juhul oleks enamik personalist juba lõunaks juua täis.

Selline piirang tuli minumeelest Andropovi ajal ja mitte ainult külapoodides vaid terves riigis. ...

Piirangud olid erinevatel aegadel erinevad ja sõltusid ka kohalikust omavalitsusest.
Näiteks kui 85a Tartus hakkas alkomüük 14.00, siis (Ilmatsalu teed mööda mõni kilomeeter linnast väljas, Rahinge poes algas müük 10.00.

80 aastal Veremaal katkestati Smolenski oblastivõimude korraldusel alkomüük täielikult, viljakoristuse ajaks (kuni kõik majandid teatavad saagikoristuse lõppemisest).
Ja kuna välja kuulutatud keelu alguse kuupäevaks olid vihmased ilmad maa pehmeks muutnud, siis tõugati müügikeelu algus nädala võrra edasi, kuni maa kuivab.

nukkel kirjutas: ↑20 Okt, 2024 22:30

Caracalla kirjutas: ↑20 Okt, 2024 22:15 Milleks 500 lehte heietamist. Ei olnud head, kõik oli sitt. Kõik. Peaks selge olema.

On inimesi kellel On mida meenutada ja inimesi kellele meeldib seda lugeda. See siin rohkem vanema põlve teema. Alati on võimalus mitte lugeda ja tühja pasundada. Ole hea inimene ja ära siia teemas postita kui huvitavat lisada pole.

Lahe. Erinevatest surmalaagritest pääsenutel on ka sealt miskit nostalgilist meenutada, olgu see gulag või Auschwitz. Kes sai pärast tuusikuid, paremat pensioni, kord aastas boonuseid ja misiganes veel. Kuuldud küll. Kas selles kokkuvõttes midagi head oli? Ei. Ei olnud. Suures pildis oli sitt. Praegu venelaste okupatsiooniaegse elu üle romantiliselt mõtlemine, positiivse otsimine ei ole praeguse järjekordse venelaste barbaarse Euroopa suunas vallutussõja valguses aksepteeritav. Ei ole. siin on midagi moraalselt väga paigast ära, kes nii endiselt mõtleb. Seda tuleb korrigeerida, kui 22.02.2022 varahommik seda veel teinud ei ole.

vanahalb kirjutas: ↑21 Okt, 2024 21:16Kogu see kartulimajandus oli potipõllunduse tasemel ja ainult ise tehes väga töömahukas. Meil oli sovhoosi ajal vast kaks hektarit kartulipõldu. Kartulivõtmisel mingit talgude sarnast üritust ei olnud sest igas peres oli mingi oma spetsialiteet. Kellel kartul, kellel sead, mõnel pullid. Ainult oma perega see üles võtta oli terve septembrikuu töö.

Siis muidugi, meil oli alevis 1800 ruutu . Ükskord isa muldas selle isegi hobusega ära, kui traktorit kuskilt ei saanud.

Caracalla kirjutas: ↑22 Okt, 2024 5:37Praegu venelaste okupatsiooniaegse elu üle romantiliselt mõtlemine, positiivse otsimine ei ole praeguse järjekordse venelaste barbaarse Euroopa suunas vallutussõja valguses aksepteeritav. Ei ole. siin on midagi moraalselt väga paigast ära, kes nii endiselt mõtleb. Seda tuleb korrigeerida, kui 22.02.2022 varahommik seda veel teinud ei ole.

Nonoh.

vanahalb kirjutas: ↑21 Okt, 2024 22:14
Selline piirang tuli minumeelest Andropovi ajal ja mitte ainult külapoodides vaid terves riigis. Lõpupoole lendas see pendel teisele poole kui hakati alkoholitalonge jagama. Neid oli jälle nii palju et mina küll seda kogust ära ei suutnud juua. Vist olid ka alkosisalduse järgi jaotatud. Viinatalongiga oli veel midagigi teha kuid need lahjemate jookide omad - kodus oli kapp Lõunamaist, Agnest, Gabrieli, Rohelist koletist (piparmündiliköör) ja muid kleepekaid täis. Polnud ühtegi tuttavat pätti ka kes need ära jooks.

Päris padujoodikuid võis muidugi olla. Meiekandis masinate peal neid ei hoitud. Poetagused oli oma seltskond. Üks vana keda ma teadsin oli seal metskonnast. Siis oli kaks või kolm venda kelle kohta ma ei teadnudki kus nad töötavad. Ema oli neil farmitööline ja ilmselt tegid nemadki seal mingeid juhutöid. Kui oli vaja karjaaed ära praavitada või midagi. Vist oli veel keegi... teedevalitsusest?

Minu ülesanne hulk aastaid lapsena oli käia kohalikus poes lehmadele "lehmakeeksi*" ostmas ja kuna leivatehase auto tuli kuskil 13-14 vahel ning alates 14 "hakkas saama", siis tolleks hetkeks oli poodi kogunenud päris arvestatav siniste ninadega tegelaste hulk, kelle vahel toimetada lapsele oli päris ebameeldiv. Ja selle "ostjate" järjekorraga kaasnes ka päris arvestatav traktorite, veoautode jne rivi sama poe juures.

Lihtsalt minu mälestuste põhjal ei olnud inimese sandistumise põhjus mitte niiväga rappuvad traktorid, vaid ikka need ärajoodud viinaliitrid. Sest neid "õliseid" tegelasi kakerdas ringi igal sammul ka isegi tööajal. Tean inimesi, kes menetlesid kolhoosides toimunud õnnetusi masinatega ja seal oli 80% põhjuseks ikka joobes töötamine. Ja loomulikult, kui seda üsna tihedalt teha, siis võis ka see palavas Belarussi kabiinis loksumine väga raske olla - lihtsalt eelmise õhtul joodud poolik annab veel 24 tundi kehaliselt end tunda.

Kogu see kartulimajandus oli potipõllunduse tasemel ja ainult ise tehes väga töömahukas. Meil oli sovhoosi ajal vast kaks hektarit kartulipõldu. Kartulivõtmisel mingit talgude sarnast üritust ei olnud sest igas peres oli mingi oma spetsialiteet. Kellel kartul, kellel sead, mõnel pullid. Ainult oma perega see üles võtta oli terve septembrikuu töö.

Oli ikka rohkem ka. Mina käisin kooli ajal üsna mitu aastat igasügisesel kartulivõtu aktsioonil, põllud olid ikka sellised....silmapiirini.
Kartul pandi toona masinatega, aga võtmisega oli raskusi, korralikke kartulivõtumasinaid eriti polnud ja sestap korjamine käis suure arvu "seffide" mobilisatsiooni abil, sh õpilased. Masinad kartulivõtuks olid kas 1. rootorid 2. saputajad. Rootor oli tavaliselt T-40 järel, saputaja T-82 järel. Saputajaid oli vähem, kuid nendega oli korjajatel rohkem tööd, sest too võttis 2 vagu korraga, rootor võttis vao kaupa.

Kartuleid hoiti enamasti kuhjades samal põllul, kus vist suurem osa ära mädanes (korralikke hoidlaid igal pool polnud). Loomulikult, need levinud "rootorid" lõhkusid kartuleid ka omajagu.

Õpilasi viidi ja toodi bussidega, minuajal oli vahetus 4 tundi ja oli kordamööda, ükspäev hommikul ja teine päev pealelõunal. Meile juhtusid rikkad kolhoosid, peamiselt sõidutati Turist-Laz'dega, kuid on tulnud ette ka neid Tartu vineerist kärakaid ja Kavz tüüpi veoautoninasid.

Raha maksti minu ajal 35 kopikat kasti eest. Olid eraldi kokku korjamise brigaadid, traktor käruga ja mõned tõstjad, kes siis võtsid kastid vastu ja jagasid talonge. Teravamad õpilased (mina sealhulgas) avastasid kohe, et talonge tehakse sellest rohelisest lauapaberist, mida toona kirjutuslaudade peale pandi, tuli hankida vana lauapaber, lõikuda õiget mõõtu tükkideks, vanemate tööjuurest hankida mingi templijäänus ja sedasi, libatalonge õigete juurde sokutades teenida veits lisaraha, sest ametlik teenistus kippus näru olema (eriti kes olid suvel põllumajanduses tööl ja teadsid, mis rahasid oli võimalik teenida).

Ja eks koolisööklas samu kartuleid siis talvel söödi, mäletan ka ikka rohkem kartulit, vähem makarone ja tatar oli juba suht eksootika. Ja agronoom oli suht ülbe ja surus tükati peale väga rämeda tempo, sellest sai lahti sedasi, et vao sisse sokutati suuremaid kive, mis masina lõhkusid, saputaja läks katki suht lihtsalt, rootor oli vastupidavam. Ja igasugu nõuka toitlustusele tüüpselt kevade poole jäi kartulit vähemaks ja kartulipüreed oli rohkem, kuna viimast sai edukalt teha pehmetest kartulitest, kui rohkem soola ja võid panna.

Meil kasvatati ka maal kodukartulit, Jõgevalt sai toodud seemneuuendust jne, kartulid olid ikka sellised rusikasuurused, mitte pöidlaotsa suurused nagu kolhoosipõldudel. Mineraalväetist ei pandud, ainult lehmasita peal.

Koolisöökla ja seal toimuv/levivad aroomid olid veel eri teema. Täna vist lapsevanemad minestaks, kui lapsed taolisi muljeid jagaks. Näiteks supp, kus keset potti ujub mingi emise udaratükk, karvad ja tissid veel püsti, hapukapsasupi tegemisel lõhnakompott, mis veel 3. korrusel hinge mattis (söökla asus keldris) jne. Tänasega võrreldes võis toit muidugi olla naturaalsem ja supi kalorsust suhkru sisse kallamisega keegi ei suurendanud (tänases koolitoitlustuses levinud võte).

Kriku kirjutas: ↑22 Okt, 2024 7:06 Siis muidugi, meil oli alevis 1800 ruutu . Ükskord isa muldas selle isegi hobusega ära, kui traktorit kuskilt ei saanud.

Traktorid olid veel ise teema. Levinud olid omavalmistatud traktorid, kuid need enamasti künda ei suutnud, seda tegid kolhoosi traktoristid universaalse valuuta eest.

Nimelt toona eraisikul ei võinud traktorit olla. Siiski tean, et osadel olid kuskilt saadud, mahakantud T-16 ja T-25d. Belarussi ei tea et oleks olnud.
Omavalmistamist piirasid oskused ja sobivate agregaatide puudus, auto osadest tehes tuli tavaliselt mingi "pooltraktor", millega sai heina teha või kartulivagusid lahti võtta, aga künniks polnud jõudu.

See hobuse juhtum oli ka pärast kolhoosikorra lõppu juba.

Mida ma siit lõimest teada sain : Kapten Trumm on juba väiksena suli olnud .
Ei tea , minu vanavanemate kodukoha poe juures põllumajandustehnika ei seisnud , kui mõni veoauto peatus poe juures , sel ajal oli liikumisvahendiks jalgratas .

parkija kirjutas: ↑22 Okt, 2024 8:50 Mida ma siit lõimest teada sain : Kapten Trumm on juba väiksena suli olnud .
Ei tea , minu vanavanemate kodukoha poe juures põllumajandustehnika ei seisnud , kui mõni veoauto peatus poe juures , sel ajal oli liikumisvahendiks jalgratas .

Mina sain jälle teada mõne tegelase, kes siin enda mehetunnust pikendamas käib. Loodetavasti parandas see purtsatus su enesetunnet.

Kapten Trumm kirjutas: ↑22 Okt, 2024 8:51 ... Mina sain jälle teada mõne tegelase, kes siin enda mehetunnust pikendamas käib. Loodetavasti parandas see purtsatus su enesetunnet.

Jätaks sellised avaldused/viited teiste meeste sugutunnuste kohta edaspidi tegemata? Pole see teema.

PS. Aga teemasse - NLiidus oli selliste huvide kohta lausa eraldi paragrahv.

Jätaks sellised avaldused/viited teiste meeste sugutunnuste kohta edaspidi tegemata? Pole see teema.

Aga avalik arvamusavaldus, et

Kapten Trumm on juba väiksena suli olnud .

...on igati popp ja noortepärane?
No ei saa korraga i rõbku sjest, i nahui..., katsuks ikka põhjuse ja tagajärje seosed paigas hoida. Ammu ära tüütanud see trummi nime peale kontrollimatu tativoolamine.

Et Kapten on seda kartulit ainult korjanud aga mina ka vagusid lahti ajanud esitaks mõned vastaspoole argumendid:

Saputajate tagant korjamist peeti paremaks tööks. Kuigi nad võtsid kaks vagu korraga ei loopinud kartuleid laiali ka oli ainult ämbrisse loopimise vaev. Kive nad ka eriti ei kartnud sest liikusid aeglaselt.

Rootoriga lahtiajamisel olid mõned nüansid. Olenes mitmenda käiguga ja kui suurte mootori pööretega lasta. Võis teha nii et vagu oli lahti aetud kuid kartulid polnud Jäid mulla alla. Siis kui mõnest väsinud korjajast kahju hakkas. Võis normaalselt kus kartulid tulid nii 1,5 m laiuselt . See oli ikkagi kaks korda laiem töömaa kui saputajags tehtult. Võis nii et lendasid kümne meetri peale.

Kui keegi oli vakku kivi peitnud siis oli seda juba tulles näha et midagi on värskelt songitid. Siis lasid selle kivi koha aeglaselt läbi ja edasi põhjagaasiga nii et kartuleid oli kogu põld täis.
Kui neid siis kokku ei kogutud tuli agronoom ringkäigul, vaatas et sitasti korjatud ja tühistas kas talongid või ei pannud päeva kirja.
Pärast sellist profülaktilist kive ei kiputud peitma.
Aga mitte et neid Põhja-Eestis vähe oleks olnud . Seepärast, kui juba inimesed põllule olid toodud oli ka traktoreid rohkem kui vaja. Kui kõik oli korras tegi juht ühe ringi ära ka ootas oma järjekorda sest ringile läks järgmine. See kompenseeris seda kui keegi vahel avariiremondis oli.

Kapteni jõuka majandi ja poe taga elavate traktoristide vahel on ka mingi vastuolu. Üldiselt said heal järjel majandis kaadrit valida ja joomamehed löödi garaaži kanalisse.
Muidugi võib olla et see konkreetne külapood oli täpselt Kapteni kodumajandi ja mõne kehviku piiri peal. Ei tea ilma koha nimeta spekuleerida.

vanahalb kirjutas: ↑22 Okt, 2024 10:41Kui keegi oli vakku kivi peitnud siis oli seda juba tulles näha et midagi on värskelt songitid. Siis lasid selle kivi koha aeglaselt läbi ja edasi põhjagaasiga nii et kartuleid oli kogu põld täis.
Kui neid siis kokku ei kogutud tuli agronoom ringkäigul, vaatas et sitasti korjatud ja tühistas kas talongid või ei pannud päeva kirja.
Pärast sellist profülaktilist kive ei kiputud peitma.

Traktori saboteerimine oli terve teadus. Elu näitas et kividest suuremat abi ei olnud rootori vastu, mis aga aitas, oli okastraat. Õieti panduna keris okastraat ennast ümber rootori ja traadi otsas olev silmus jäi ilusti lõiketera varre ümber. Rootor käuksti kinni ja ikka nii konkreetselt, et traktorist pidi sõitma töökotta seda pusa tulega lahti lõikama.

Kapteni jõuka majandi ja poe taga elavate traktoristide vahel on ka mingi vastuolu. Üldiselt said heal järjel majandis kaadrit valida ja joomamehed löödi garaaži kanalisse. Muidugi võib olla et see konkreetne külapood oli täpselt Kapteni kodumajandi ja mõne kehviku piiri peal. Ei tea ilma koha nimeta spekuleerida.

Kodus olen vanematelt kuulnud, et neid alkoprobleeme oli ka kolhoosides, mille ees kasutati sõna "näidis". Vähem võibolla kui mõnes näljamajandis. Traktoristi amet oli ju selline hüplik, hooajal olid tööd ülepea, aga peale sügiskündi ja enne kevadkündi polnud suurt midagi teha. Siis tuli lont likku panna.