Nii see ilmselt ongi ja venemaa seda teab. Kahjuks Euroopa seda väga tunnistada ei taha. Ei teagi kas ei taha tunnistada või ei saa sellest aru.ps. Võimalik , et sellest mõtiskusest tuleneb üha süvenev arusaam, et kui UKR kaob vahelt siis vene tuleb edasi... ja seda tajutakse ka venes endas.
Eks teine pool on, et ega ainult brigaadide arvuga ei saa ka arvestada - on päris palju igasugu muid tegureid alustades geograafiast ja maastikust ja lõpetades tehnilise üleolekuga. Samuti peaks arvestama et kui ikka juba Varssavi alla jõutakse (kui jõutakse) äkki siis hakkab neid brigaade juurde ka tulema - noh loota ju võiks.
Ilmselt sellele NATO suurele heidutusele - mis rohkem oli eurooplaste peas ja mis venelastele mingi heidutus ei olnud - küll enam loota ei tasu. Lootus on pigem sellel et kui me mingis regioonis suudame koostööd teha siis see on juba suur saavutus. Kui Eesti koos Soome ja Baltikumi ja Poolaga suudavad oma tegevust efektiivselt koordineerida siis see oleks ka juba suur asi ja paras pähkel venelastele. MA endiselt usun et Euroopa õige tegutsemise korral saaks Venemaaga ka ise hakkama - ainus et millal Euroopa ise seda uskuma hakkab ja selles suunas ka liikuma suudaks hakata. See amide saba peal puhkamine on nii sügava une toonud et kohe kuidagi ei taheta ärgata. Nüüd siis on natuke paanikat , äkki nüüd.
Lõppkokkuvõttes on venemaa oma strateegias pidevalt lähtunud massist aga ajaloos on nad sellest hoolimata pidanud päris mitu sõda ka kaotama.