www.militaar.net

Kriku kirjutas: ↑31 Jaan, 2023 10:28 Mark Gortfelderi dissertatsioon siis: https://www.etera.ee/zoom/84891/view?pa ... &tool=info

Mul hetkel pole aega ise vaadata, kas seal on maa- ja linnarahvastiku selline erinevus välja toodud?

Ilmselt mitte, kuid kuna sündivuse langus on igal pool olnud üsna täpses korrelatsioonis industrialiseerimise tempoga, siis sellest ka selline seos.

Kilo Tango kirjutas: ↑31 Jaan, 2023 0:27Küsimus on motivatsioonis ja nii rahaliste vahendite, kui maksudega tulebki selline motivatsioon luua.

19. sajandi maa ja linna võrdluses ei saa ma sellest väitest aru. Kui linnatöölistel oli vähem raha, miks nad siis üldse linna läksid? Ruumikitsikus oli muidugi, kuid see oli kehvikutel ka maal. Ma pigem oletaks eluviisi erinevusi ja paremaid teadmisi suguelu kohta.

Kriku kirjutas: ↑31 Jaan, 2023 10:41

Kilo Tango kirjutas: ↑31 Jaan, 2023 0:27Küsimus on motivatsioonis ja nii rahaliste vahendite, kui maksudega tulebki selline motivatsioon luua.

19. sajandi maa ja linna võrdluses ei saa ma sellest väitest aru. Kui linnatöölistel oli vähem raha, miks nad siis üldse linna läksid? Ruumikitsikus oli muidugi, kuid see oli kehvikutel ka maal. Ma pigem oletaks eluviisi erinevusi ja paremaid teadmisi suguelu kohta.

Asi lihtne. Maal käsitleti lapsi kui tasuta tööjõudu. Ja tööjõudu oli alati puudu. Lapsed pandi juba maast madalast talu heaks tööle. Ehk siis nende nö. "netotulu" muutus kiiresti positiivseks. Lisaks sai talu pärandada pere vanimale pojale klausliga, et see vanemaid üleval peab, kui need ei jaksa enam 100% panustada. Ehk siis pensionisammas.
Tööstuspiirkondades avastati aga, et lapsed on eelkõige kuluallikas ja pole teada, millal nad hakkavad tulu tooma (kui üldse). Pealegi kaasnes hariduse kättesaadavamaks muutumisega ja tsunftireeglite hajumisega võimalus valida oma elu vanematest eraldi, mis katkestas paljuski endise positiivse majandusliku tagasisidestamise ringi.

Linnas läksid lapsed ka tugevalt alaealistena tööle, kuigi 3-aastaselt hanekarja muidugi mitte. Teiselt poolt, maal polnud 7 lapsega kehvikul neile ka erilist tööd anda. Põhimure oli ikka maal ka, kuidas nad üles kasvatada.

Vanematest eraldi koliti maal ka, olgu siis sulaseks-teenijaks, linna või soldatiks.

Omal ajal tehti lapsi n.ö. varuga. Kui perre oli sündinud 10 last, siis oli kõigest väga õnnelik juhus, kui nad kõik ka täiskasvanueani elasid. Minge jalutage mõnel vanal maasurnuaial ringi - neid 100+ aastat vanu väikeseid raudriste näeb veel tänapäevalgi päris palju.

Pärast akf Manurhini postituse lugemist otsisin sugupuu üles ja tegin natuke uurimistööd. 1860-1914 sündis suguvõsasse 27 last, kellest enne iseseisva elu alustamist suri 3. Kaoprotsent 11,11.

Madis Reivik kirjutas: ↑30 Jaan, 2023 22:22 Küsitlus on tore, päriselus on vastupidi. Kas Sveitsis on maailma kõrgeim sündimus ? Või Norras ?

Üldiselt ma arvan et kui keegi lapsi ei taha on see tema tragöödia ja mingi sund siin ei aita. Geneetiliselt sureb selline tõug välja, natuke tuleb uusi kusikuid peale jne ...

NB ! Kusiku all pean silmas meest kes seletab naisele MIKS ei tohiks praegu lapsi saada ehkki naine on selleks valmis. Mehe asi on meheasjad korda ajada, kui naine on valmis või siis otsida endale uusi väljakutseid ja hoida naistest eemale

Eesti puhul on õnneks olemas küllalt lihtne meetod - lõpetada ära see arutu humanitaarala bakade ja magistrite tootmine nii riiklikes kui kassikoolides, mille kohtadest sisustavad 2/3 naised ja mille järgi reaalmajanduses vajadus puudub. Ja hoolitseda, et koolis on pooled õpetajad mehed.

Seejärel kaob umbes 10-15a ära hariduslik kuristik meeste ja naiste vahel ning küllap on sel asjal ka positiivseid iibe aspekte. Kui keskmine mees pole enam põhiharidusega soome ehitaja ja keskmine naine humanitaarbaka riigitööl.

Meie ühe peretuttava tütar lõpetas TÜ filosoofia. Ja teavitas vanemaid (peale tagant torkimist mehe leidmise teemal), et TEMA KÜLL mehele ei lähe ning põrsastega (st lastega) oma elu ei raiska. Selle filosoofia haridusega on siis leidnud endale unelmate väljakutse haridusministeeriumi peaspetsialistina (õpetab õpetajaid, kuidas lapsi õpetada).

Ses mõttes, et üldgümnaasiumi ja ülikooli peaksid minema ikkagi need, kel on piisavalt talenti, mitte tulevased ministeeriumi valvesekretärid või "peaspetsialistid". Kogu riigiaparaat on taolist suhteliselt piiratud mõtlemisega, kuid see-eest võimukaid ja osavalt tähti närivaid "nõunikke" otsast otsani täis ja tükati tundub, et sinna see humanitaarmagistrite hord suundubki. Ja kui neil on valida ehitajate, rekkajuhtide ja torujüride vahel (kes on hädapärast lõpetamata keskhariduse ja eluülikooliga), ongi demograafia parandamise esmane tingimus suures kuristikus.

Seltsimees sotsiaalteadlast me oleme nõus kuulama tundide kaupa!
Rõõm näha, et eelkirjutanu on haaranud kinni soovitusest järgida Talibani eeskuju ning piirata naistele hariduse andmist. Soov eemaldada riigiaparaadist kõrgharidusega spetsialistid ei ole samuti maailma ajaloos esmakordne, sarnaselt tegutsesid Punased khmeerid Pol Poti juhtimisel.

Ma ikka pooldaks seda kuristiku kaotamist altpoolt initsiatiiviga, st mehed võiks targemaks saada.

Madis Reivik kirjutas: ↑02 Veebr, 2023 10:21 Ma ikka pooldaks seda kuristiku kaotamist altpoolt initsiatiiviga, st mehed võiks targemaks saada.

... ja vesi võiks ülesmäge voolata. Asi ei näe kuskilt otsast sedamoodi välja, et see protsess ilma juhtimata iseenesest suunda võiks muuta.

Vahelduseks Trummi lobale natuke statistikat ka.

In contrast to W Europe, TFR in E Europe had no or weak relation to education (Fig. 2).

https://bmcpublichealth.biomedcentral.c ... 020-8331-7

See siis 2020. aasta artikkel.

Ilus pilt:


---

LISATUD: Järgnev nutt & hala suunatud õigesse teemasse.

Ei läinudki kaua aega, kui uue lastetoetuste summadega seoses rahulolematus rahvaalgatuseni jõudis.

Osa ei saa lihtsalt aru (puudub isiklik kogemus, on vaid klassiviha/kadedus), et paljulapselise pere kulud ei kasva võrdeliselt laste arvu kasvuga, vaid eksponentsiaalselt. Las need 1-2 lapsega proovivad selle oma nahal ära, vaatame kas pärast ka jutustavad õiglusest ja korraldavad selleteemalisi miitinguid, et 1-2 last rohkem finantseeritaks. Miskipärast arvan, et mitte. Kuni 2 last, parem kui väikse vanusevahega ongi see kriitiline piir, kus laste-eelne "infra" veel välja veab ja saab kuskil koomale tõmmata.

Klassiviha on aga liikumapanev jõud, teadis rääkida juba V.I.Uljanov aka Lenin.

Väikse noppena - hiljuti kirjutas oma probleemist üks pereisa (Autolehes avaldati), et ta otsis autot, kuhu saaks tagaistmele panna isofiksiga kolm turvahälli/tooli (lapsed 3 tk väikse vanusevahega). Mõned, mis leiti, asusid ilmselt maksevõimest väljaspool, enamik pakkus sulle võimalust kinnitada üks iste ette ja kaks taha, laste ema pidanuks sinna kahe hälli vahele pisukesse vahesse ronima. Vot sellised pisikesed, esmapilgul üllatuslikud probleemid tekivad. Ei ole lihtsalt nii, et istud oma suurperega keskmisesse Corollasse ja asud teele.

Ei tea palju selline elektriauto(3 isofix+ 2 täiskasvanut) maksta võiks? Võiks evida võimet ka tuisuvaaludest läbi sõita. Võimekusest sõita Aresse alla laskma ma isegi ei räägi.

Kapten Trumm kirjutas: ↑22 Veebr, 2023 13:31 Osa ei saa lihtsalt aru (puudub isiklik kogemus, on vaid klassiviha/kadedus), et paljulapselise pere kulud ei kasva võrdeliselt laste arvu kasvuga, vaid eksponentsiaalselt.

Trummile ikka sama palve, mida olen temalt palju kordi varemgi (tulutult) palunud: lisa oma väite juurde kontrollitav viide.
ISOFIXist on siin juba korduvalt räägitud:
1. Ei ole sugugi kohustuslik kõigi lasteistmete korral. Mugavusvarustus, millel suurem väärtus vaid hällide korral (saab lapse koos hälliga välja tõsta, jättes kinnitatud aluse autosse). Mitu last teil korraga hällis on?
2. Kui tõesti on vaja kolme ISOFIX kohta, siis lahenduseks 6-7-kohalised (kolme istmereaga) sõidukid. Valida on küll ja hingehinda need küll ei maksa (suvaline valik).
3. Elektriautod ongi kallid. Kolmas ISOFIX ei lisa sinna olulist hinda, lihtsalt valida on (ikka veel) vähe.