Dr.Sci kirjutas:Täiesti uus nutt ja hala:
Jah.
Aga austrid, rannakarbid või viinamarjateod?
Selle teemaga on IMHO küsimus, et kustmaalt midagi on mõistusepäraselt aksepteeritav ja kustmaalt mitte. Ei maksa lolliks minna.
Kui loo autori arvates kala ei erine karust ja hirvest (või erineb ainult selle poolest, et elab vees) siis huvitav kas nt. sääsk ja kärbes erinevad tema arvates kalast? Neid ei tapeta isegi mitte söögiks, vaid lihtsalt mõnu pärast.
Kole mõelda, kui palju elusorganisme hukkub iga jalatäie all üle muru kõndides...
Või siis hiired, rotid jm
kahjurid... või minu erilised lemmikud: MUTID
Minu jaoks näitab see, kui kõverpeeglis on meie ühiskonnas looduse kaitse ning üldse elusolendite austamine.
Kui 2022 aasta loomast, ehk karust rääkida, siis ka minul on "MUTI probleem" asendunud nüüd "karuprobleemiga".
Tuiab õue ümber võsas/metsas (põldudevahelises väikeses metsatukas, suuremad metsad jäävad kilomeetrite kaugusele).
Eelmine sügis üritas keset õue olevatele õunapuudele vähemalt kaks korda ligi pääseda. Õnneks jäi ta mõlemal korral oma tegevusega "vahele" ja mul õnnestus ta oma "lennult improviseeritud lärmakusega" minema peletada... aga ta loovutas ikka väga vastumeelselt õue ja õunapuud minule
Eks see aasta nüüd ole näha, kas tuleb tagasi ja mis siis edasi saab. Ses suhtes on jah kalad nagu ohutumad ja võiks rahule jätta
https://www.err.ee/1608381518/siin-me-o ... tu-ei-aitahttps://www.delfi.ee/artikkel/95407113/ ... ks-pohjust* Küla teises otsas hakkasid eelmine aasta ka hundid käima ja minu
õuele pandud rajakaamerasse jäi ühel detsembriööl esimest korda ka ilves.
Dr.Sci kirjutas:jne jnt
(mis ei tähenda et ei võiks projekteerimisteemalise bardakiga jätkata)
Mis puudutab projekteerimisi jms siis planeerimise (nii üld kui detail) kohta on saanud siia juba postitada ja ehitiste projekteerimises ette tulevate ERROR-ite teemal ei viitsi siia romaane koos näidetega enam kirjutama hakata. See, et peaga mõtlemist, tehnilist taiplikust ja loogilist mõtlemist on hakanud asendama igasugused AutoCAD-id, Microstationid, Solidworksid ja Bim360-ed, ei pea normaalseks. Need on siiski head abimehed ainult tarkadele inimestele.
Dr.Sci kirjutas:Some kirjutas:Pagan nende programmidega, nood toovad raha tagasi. Aga meie detsembrikuu arve elekter+gaas+ kommunaalid on 1300 eurikut ja toetuse saajateks me ei kvalifitseeru
No aga võiksid uhke olla et kvalifitseerud vähemalt keskklassi, mitte Vabariigi valitsuse poolt kinnitatud vaeste nimekirja. Ma pääsesin küll mõnevõrra väiksema arvega, aga ka toetust ei saa ja tunnen tegelikult end suht vaesena... mida siis need kes veel vähem teenivad peavad tundma?
Jah.
Vat SEE on tõeline "nutt ja hala" teema !
Kuna üritan siin kahte kolhoosi tegevuses ja pinnal hoida, siis on ka meil tekkinud esimesed probleemid ja küsimused.
Eelmine aasta juulis-augustis lõpetasime majade nn "täisrenoveerimise".
Soojustagastusega ventsüsteemid, mikrotootja päikeseelektrijaamad (15,4kWp per maja), uued täisautomaatsed soojasõlmed jne. Täismäng ühesõnaga.
Soojustagastusega ventsüsteemi soojuspump töötab eksole elektriga. Osa sellest elektrist saame päikesepaneelidest, osa ostame võrgust.
Talvel on see päikeseelektri tootlikus olematu. Mida rohkem lund, mida pilvisem taevas ja mida madalamalt päike käib, seda vähem sealt midagi tuleb (või ei tule üldse).
Kui paneelid ei ole lume all ja taevas ei ole täiesti pilvitu, siis toodavad päikesepaneelid mingitki elektrit ainult ca kella 10:00-st kella 14:00-ni. Seega tuleb mõni kuu osta sisse 90 või enam protsenti elektrienergiast.
Juuli tootlikus oli nt. 2,41 MWh ja juurde ei ostnud midagi.
....
Oktoobri tootlikus 554,30kWh
Novembri tootlikus 131,08kWh
Detsembri tootlikus 14,03kWh ja juurde ostsime enamus kulutatud elektrienergiast.
Jaanuar siiani NULL... paneelid on lume ja
jää all, ning puhastada (jääst) neid ilma äralõhkumata enam ei saa.
Detsember oli esimene kuu, kus elektrihinnast (ja olematust elektri omatootlusest) tulenevalt oli "venttagastusega" soojuspumbaga kütta kallim, kui osta sisse kaugkütet võrgust !
Kaugkütte MWh hind oli meil 86,0 EUR/MWh (8,60 senti/kWh) ja soojuspumbaga kütte hind tuli kokkuvõttes 87,92 EUR/MWh (8,79 senti/kWh)
Seega, detsembri kuu arved on enneolematult kopsakad ja meil on nüüd oodata kolhoosipere poolset "energiakulude hüvitamise" taotluste suuremat lainet ja hüppelist kasvu... milleks tuleks ennast ette valmistada.
Siis loen "
Energiakulude hüvitamise juhend korteriühistutele"
Peredele hüvitatakse 80% energia koguhinnast, mis ületab elektril 120 €/MWh (12 s/kWh), gaasil 49 €/MWh (4,9 s/kWh) ning kaugküttel alates 78 €/MWh (7,8 s/kWh) ¹
Need ühikumaksumused sisaldavad käibemaksu, võrgutasusid, aktsiise ja taastuvenergiatasu.
Edasi loen märkust [1]
¹ Kaugkütte 78 €/MWh (7,8 s/kWh), aga mitte vähem kui oli kaugkütte hind taotleja võrgupiirkonnas 2021. aasta jaanuari lõpu seisuga. Ehk kui kaugkütte hind oli 2021.a jaanuaris 90 €/MWh ja on seda ka praegu, siis kaugkütte hind tõusnud ei ole ning toetust ei maksta.
OK.
See märkus [1] hetkel (detsembris) õnneks meid ei puuduta.
Loen edasi
1) Elektrikuludest kuulub kompenseerimisele korterites tarbitud elekter,
üldelektri kulu ei kompenseerita. Kui korteriomanikud ostavad elektrit ühisostu alusel (s.t et KÜ vahendab korterite tarbitud elektrit), siis peab elektrikulude osas olema arvel välja toodud elektri kulu (sisaldab aktsiisi- ja võrgutasusid ning käibemaksu) eurodes ja maht kWh-s või MWh-s. Kui arvel on toodud eraldi päevane ja öine tarbitud kogus, siis eraldi kokku liitma neid ei pea.
Kui üldelektrikulu (trepikoja kütmine, välisvalgustus, lift jne) ei ole võimalik arvel eristada, siis kuuluvad need ka kompenseerimisele; ...
3)
Kaugkütte osas piisab korteriühistutes, mis asuvad konkurentsiametiga kooskõlastatud piirhinnaga kaugkütte piirkonnas, kui arvel on toodud kogukulu eurodes. Hüvitise kiirema menetlemise huvides on hea, kui arvel on toodud ka kaugkütet pakkuv ettevõte ja võrgupiirkonna nimetus. KÜ-l on kohustus oma elanikele infot jagada ning nende päringutele vastata, seetõttu on mõistlik soovitud info kajastada arvel või lisa infona.
4) Kaugküttega korteriühistute puhul, mis ei asu konkurentsiametiga kooskõlastatud piirhinnaga kaugkütte piirkonnas, peab arvel olema toodud kogukulu eurodes ning lisaks ühe MWh-s või kWh-s hind esitatud perioodi kohta ja 2021. a jaanuari kütteperioodi kohta;
5) Kui vett [
Millist vett, kas kütte- või tarbe-? - by Fucs] soojendatakse elektri, gaasi või kaugküttega, on võimalik ka vee soojendamise kulude katteks toetust saada, kui selle kohta on olemas arvel eelnevalt toodud info.
Nii.
Nüüd meil tekkis küsimus, et kombineeritud küttelahenduste puhul, nagu meil on, kuulub soojuspumbaga toodetud keskkütele kulunud elektrienergia kuhu?
Üldelektrisse ta juba loogiliselt ei saa IMHO kuuluda.
Kaugküte nagu ka ei ole, sest kaugküttevõrk on kohaliku kaugküttevõrgu haldaja oma ja sellest kaugküttevõrgust saadav energia on kaugküte.
Esitasime 06.küsimuse KOV asjapulkadele (kes tegelevad selle energiakulude kompenseerimisega), et kas oma soojuspumbaga tsentraalselt köetav osa keskküttest liigitub antud "energiakulu hüvitiste" mõistes ja mõttes kaugkütte alla või ei, aga asjapulk ei teadnud, lubas uurida ja siiani vastust ei ole.
Edasi tekkis küsimus, et juhul kui soojuspumbaga tsentraalselt köetava süsteemi energiakulu kompenseeritakse, siis kumba neist, kas soojuspumbale kulunud elektrienergia kulu (mis on üle 12 s/kWh) või soojuspumbaga toodetud keskkütte kulu (mis on üle 7,8 s/kWh)?
Või KUI soojuspumbaga tsentraalselt köetava süsteemi energiakulu korterelamus EI kompenseerita, siis miks kompenseeritakse eramu soojuspumba elektrikulu (ja üldse kogu elektrikulu, ka valgustus, võimalikud ringkäigupumbad, elektriradikad, põrandakütted jm elektriseadmed) ?
Siis tekkis meil küsimus, et kas kortermajas piisab, kui iga korteri üüriarvel on ära toodud energia maksumus m2 kohta NING arve lisana on ära toodud majas tarbitud elektri- ja soojusenergia ühikuhinnad (EURsenti/kWh), või peab igale korterile eraldi välja arvutama korteri poolt tarbitud energiakulu kWH + selle maksumus senti/kWh? Asjapulk (KOV) ütles, et "eee..eeee.... ee.e.... ikka iga korteri kohta eraldi... eee..."
Edasi küsisime siis, et kuidas ja mis vormis te seda tahate?
Meil on energiakulu kolme erinevat liiki, mis omakorda jagunevad kaheks:
1a. kaugkütte osa keskküttest
1b. soojuspumba osa keskküttest
2a. kaugkütte osa soojast tarbeveest
2b. soojuspumba osa soojast tarbeveest
3a. Sansõlme siugtorule kulunud soojusenergia osa kaugküttest
3b. Sansõlme siugtorule kulunud soojusenergia osa soojuspumbast
ja siis sellest eraldi on veel energiakulu neljas osa, mis on "üldelekter" (üldvalgustus; sundventilatsiooni seadmed; soojussõlme ringluspumbad jms mida ei kompenseerita)
Et tekib uuesti küsimus, et kombineeritud küttelahenduste puhul, nagu meil on, kuulub soojuspumbaga toodetud keskkütele, soojale tarbeveele ja sansõlmede siugtorudele ehk sansõlmede küttele kulunud elektrienergia kuhu? Kas kuulub kaugkütte alla või ei kuulu?
No näiteks 150 korteri puhul selleks, et kõik energiakulud eraldada + kõikidele välja arvestada eraldi korterile kulutatud energiaühikud koos hinnaga, kulub kolhoosi funktsionäridel oma põhitöö kõrvalt selleks ... no ma ei tea... mingi nädal aega? Kui sobiks arvelisana dokument, kus on välja toodud nt. et "kaugkütte tarbimine majas oli 36Mwh mis maksis 0,80senti kWh ; soojuspumba poolt toodetud energia tarbimine oli majas 37Mwh mis maksis 0,88senti kWh ja soojuspump tarbis 11142 kwh elektrienergiat mille hind oli 25 senti/kwh" siis saaks kõikidele korteritele esitada ühe arve lisa...
Ühesõnaga "normaalne asi" on (jälle!) välja mõeldud ja tundub, et asja välja mõelnud asjapulgad (jälle!) ise ka ei tea, kuidas või mis täpsemalt.
Kui nad nüüd mulle need vastused välja mõtlevad ja ma saan
pädevad vastused (ehk, et vastatkse seda mida küsiti, mitte ei hakata ajama mingit ümmargust jama), eks siis ole vbl selgem ja võin ka siin teisi valgustada
****
Edit:
ja siis ma vaatan televiisorist kuda poliitbroilerid räägivad mulle ripsmete laksudes, kuidas taotluste menetlemine on kiire ja lihtne... me oleme välja töötanud IT LAHENDUSED.... piisab (PIISAB!), kui taotleja täidab ära taotlusvormi või läheb KOV ja esitab nõutavad dokumendid... aga KUST ja KUIDAS need "nõutavad dokumendid" ning nõutud mahus ja formaadis andmed tekitatakse ja mis alustel, sellest ei hiirepiiksugi... ja KOV asjapulgad "kaaaeitia"
. Või vaatame veel edasi. 1923. aastal maksis 5-istmeline Ford T 233 500 marka. No nii 12 praegust senti seega. Oh aegu ammuseid...
provotseeriva postituse... 
