473. leht 694-st

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Jaan, 2017 7:56
Postitas Viiskümmend
Ei pruugi, aga kuna 120mm uue moona hange tehti enne uue MP süsteemi hanget siis tuleks ju sellega arvestada, logistiliselt pole mõttekas veel mingit veel eraldi moonavaru tekitada.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Jaan, 2017 10:21
Postitas Kapten Trumm
Järsku oleks meil siinkohal mõttekam kopeerida venelaste lihtsat ja lollikindlat lahendust, kus hüdrosüsteem loetud sekundite jooksul 120 mm miinipilduja poolkaares soomukist maapinnale tõstab ja praktiliselt kohe on valmis tule avamiseks. Suutlikus kohal valmistamiseks on ilmselgelt olemas ja kardetavasti ka kordi odavam kui udupeen NEMO. Miska oleks võimalik kiiremalt ja enam neid kasutusse saada.
MP ülespaneku mehhaniseerimine on sellest "kiirusest" üks osa. Teine osa, mis on tegelikult kulukam ja mahukam, on lihtsustatult, teades enda ja sihtmärgi koordinaate, anda relvale õige suund ja tõusunurk (mõnel juhul ka lisalaeng). Nende AMOS ja NEMO kalli hinnasildi peamine põhjus ongi võimalus teha need seaded, mis WWII süsteemiga tehes võtavad mitmeid minuteid, ära sekunditega, avada kiiresti tuli ja tõmmata uttu. Selle hüdraulika asemel on kasutatud mõnevõrra lollikindlamat lahendust, pannes see "toru" kesk meeskonnaaruumi lihtsalt püsti. USA-s ja Iisraelis kasutatava M113 liikur MP meeskonnaruumi on lihtsalt püstitatud analoogne maapinnale paigaldatav MP ja seda saab sealt vajadusel ka põllu peale tõsta. Mingit automaatset värki seal ei paista igatahes. Taamal paistavad ka maamõõtja tööriistad.

Kiirus tuleb selle arvelt, et masin teab oma asukohta, kui sisestada sihtmärgi koordinaadid, teeb masin vajalikud arvutused (mida "vanakooli" puhul teeb eraldi arvutusmeeskond) ehk siis tõlgib koordinaadid suunaks ja tõusunurgaks, keerab toru vajalikku kohta ja nupule vajutusel annab hagu. Peale viimast pauku sõidab minema (miinid veel lendavad).

USA vanakooli 120
Pilt
Sellise lahenduse miinus on, et päris suure tagasilöögi peab vastu võtma masina korpus (edukus sõltub masina vastupidavusest).

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Jaan, 2017 11:12
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Chupacabra kirjutas:
Borja kirjutas:
Chupacabra kirjutas:Muide, ma arvan et meie KV ei hakka 20 miljoni eest neid udupeeneid torne ostma, pigem tehakse katusele suured luugid ja pannakse standard 120mm sinna. Nagu USA Strykeritel.
..et tahaks väga näha sellist "analooge mitteomavat" CV-lahendust :twisted:

Esiteks - madala IFV // BMP tüüpi roomikmasina tagumisse ruumi n-ö tavaasendis miinipilduja üldiselt ei mahugi (mistap pole ka sarnaseid RELVASTUSSE VÕETUD isendeid)..
Analooge peaks olema küll, USA M106 ja M1064. Ka neisse ja Strykerisse ei mahu miinipilduja püstiasendis sisse. Sõidu ajal on see pikali ja laskmiseks kruvitakse püsti..
See on küsimusest möödarääkimine.
Mainit USA roomiktransportöörid oma kastkerega ning STRYKER-perekonna ratastransportöörid oma samuti kõrgema kerega on igati sobivad miinipildujate paigaldamiseks - ega oma midagi ühist madalakereliste roomiklahingusoomukitega a la CV või BMP.

Tagumisse kereruumi paigaldatud miinipildujate töötavaid lahendusi madalakereliste roomiklahingusoomukite baasil samahea kui ei ole.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Jaan, 2017 11:23
Postitas Chupacabra
Kiire googeldamine annab, et M1064 kere on 1,8m kõrge ja CV90 1,9m.


..antud juhul mõõdetakse ikka tagumise SISEruumi kõrgust põrandast laeni - mitte silueti kõrgust..
Et jälle teemast mööda, ühesõnaga :oops:
(by Borja)

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Jaan, 2017 13:34
Postitas Aixc
Cardomi reklaamvideol paistab miiniprits olevat siiski ka BMP- le paigaldatud. Wiki andmetel kasutati selleks otstarbeks Egiptuselt rekvireeritud masinaid. Täpsemat tausta kahjuks kiirguugeldamisel hetkel ei leidnud.

https://www.youtube.com/watch?v=n6XXBIysV5I

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Jaan, 2017 14:48
Postitas gorilla
Panna miinipilduja lahtiselt 14.5x115mm AP kaitset pakkuvasse soomuskeresse on jaburus.
Veel jaburam on ilma hüdroamortideta miinipilduja laskmiseks osaliselt toetada maapinnale.
Selline taktika eeldab iga kord positsioonile jõudmisel uut sisselaskmist.

AMOS/NEMO võimaldavad otsetuld. Minuarust relvaga mille efektiivne on 7500m, hea küll, 10000m võib
selline võimalus olla suht-koht elupäästev või mis?

Igasugusete keresse peidetud, laskehetkeks väljatõstetavate asjadega on ühel hetkel relvameeskonnal lihtsalt
olukord, granaat kapoti alla ja jalgsi punuma. Soomuskerega mis kestab 14.5mm ja on eriti hea läbivusega. :wall:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Jaan, 2017 16:42
Postitas Kapten Trumm
Automaatse miinipilduja taktikaline efekt vaevalt siin kellelegi teadmata on.
Küsimus on lihtsalt, kas antud hinna eest see mõistlik kulutus on.
Ühetorulist NEMO-t pole kellelgi ostetud, hinda ei teata, AMOS-e eest on Soome maksnud keskmiselt jämedalt 5+ miljonit eurot masina pealt, millest relvasüsteem maksab kuskil 4 ringis (paljaid AMV keresid on müüdud seni miljon+ tükist). (Viimati ostes oli 8,8 miljonit dollarit masin). See peaks maailmas olema kalleim kerge(m) soomuk (kui tankid välja jätta). http://www.army-guide.com/eng/product1191.html

Mul tekib küsimus antud rahasumma kulutamise mõistlikkusest. Maailm on täis igasugu vingeid asju, mida osta saab ja müüjaid, mis võtavad raha heameelega vastu.
Ka lihtsama NEMO puhul on tõenäoline summa ikkagi seitsmekohaline (miljonites) ühe masina kohta.

Efekt on (võrreldes M113 kerest laskva 120-ga) umbes selline, et ostame ülesputitatud Marderite asemel CV-d. Kogu üritus kallineb hüppeliselt ja seda antud koosluses jällegi teisejärgulise relvasüsteemi soetamisega (kaudtule põhiline löögijõud on liikurhaubitsad ja otsetuld andvatest relvasüsteemidest on peamine tankid). Selle tulemusena mõistagi lükkub komplekti täis saamine pidevalt edasi ja tänases olukorras võib vist 10+ aastased võimearendused lugeda kõrge riskiga kulutamiseks, sest vaja võib minna varem.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Jaan, 2017 17:10
Postitas Tux
Ma ei viriseks ühestki otsast Norrast saadud CV90-te koha pealt. Saada 37 masinat 635 000 euro eest on ikka väga hea hind. Nende ostmise fakt on ju suurepärane tehing, see mis nendega meil edasi juhtub on juba teine küsimus ja seda me näeme tulevikus.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Jaan, 2017 19:06
Postitas Kapten Trumm
Poolakad on teine 120 mm automaat-MPde tootja, süsteemiga RAK.
Ainuke tellimus näib olevat omamaine 96 masina suurune, Rosomak (ehk AMV) põhjale, 3,5 miljonit dollarit masin ehk siis kaks koma millegagi miljonit relvasüsteem (Poola Rosomakkide veermikud on miljon pluss). Prototüüpe on näidatud ka MTLB ja Marder 1 veermikule.

http://www.janes.com/article/59371/pola ... r-vehicles

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Jaan, 2017 19:43
Postitas gorilla
Väikeüksuste tasemel, kus esimeste minutite jooksul on selge, et võitlema peab kordades suurema vastasega, ei ole
kellegile üllatus -- iga mees peab olema vastasest füüsiliselt võimekam, parema väljaõppega, motiveeritum..

Ja siis tuleb - paneme 120mm miinipilduja maailma ühe parima IFV keresse ja laseme open top variandis mehhaniseeritud
ründekiile..

Sõduri asi ei ole kust kuningas kulda saab, sõdur peab ütlema mida kuningas vajab, et oleks üldse mida pojale pärandada..

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Jaan, 2017 21:21
Postitas nimetu
No küsimus on ju pigem hinnas ja saavutatavas efektis.
KV võiks ka ette panna, et ATACMS aitaks jube hästi võidelda. Probleem on ainult selles, et hinnaklass ei vea välja.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Jaan, 2017 22:36
Postitas gorilla
nimetu kirjutas:No küsimus on ju pigem hinnas ja saavutatavas efektis.
KV võiks ka ette panna, et ATACMS aitaks jube hästi võidelda. Probleem on ainult selles, et hinnaklass ei vea välja.
Nimetu alljärgnev on sinu tsitaat:

Nii palju kui ma Nemo kohta lugenud olen, on efektiivseks laskekauguseks pakutud 10-13 km. Täiesti võrreldav vanemate 105mm haubitsatega nagu näiteks M101.

-Ühe postiga väidad, et NEMO on võrreldav vanemate 105mm iseliikuvatega ja siis paar lehte hiljem väidad, täiesti kasutu
kuna tavalisest järelveetavast 120mm MP eriti palju paremat efekti pole..

-Sellises võtmes, et pole nagu kuulda olnud 155mm iseliikuvate haubitsate hankest, mis meie KV mõistes on järjekordne 6-7 aastane epopöa, siis oleks targem äkki omada poolt muna kohe kui ainult Exeli tabelit ja tarka juttu..(pikamaa TT ja mingitsorti iseliikuv 1. brigaadi tuletoetus).

-Rootslastel on 120mm juhitav miin olemas, STRIX nimeks.Täiesti vabalt iseliikuv on selline kooslus kohe kindlasti.
Pealegi kes keelab omamast mitmeid selliseid süsteeme aastate lõikes? Näiteks kohe, u.1 aasta pärast AMOS/STRIX
ja kui valge laev on saabunud u. 2025, siis hakkame 155mm hanke doki. koostama..

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 10 Jaan, 2017 22:59
Postitas reserv2006
http://epl.delfi.ee/news/eesti/uus-kait ... d=76811380

Natuke ikka on kuulda nendest haubitsatest. Igatahes nii 155mm iseliikuvad kui pikamaa TT on selgelt prioriteetsemad asjad kui ühe pataljoni miinipildumisvõime kaasajastamine ja kindlasti pole üks nendest teisega asendatav.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 11 Jaan, 2017 1:08
Postitas Tommi
Tegelikult ma absoluutselt ei imestaks kui lõpuks leitaksegi, et miinipilduja CV90 kerele sobitamine on meie jaoks liiga kallis ja keeruline ning hoopis targem needki masinad komandör/evakuatsiooni/moonaveokiteks jms kohandada.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 11 Jaan, 2017 7:20
Postitas nimetu
-Ühe postiga väidad, et NEMO on võrreldav vanemate 105mm iseliikuvatega ja siis paar lehte hiljem väidad, täiesti kasutu
kuna tavalisest järelveetavast 120mm MP eriti palju paremat efekti pole..
Kui sa nüüd hoolikalt mu postitused üle loed, siis peaksid taipama, et ma pole kumbagi väidet esitanud.

Esimesel juhul parandasin ühte kaasfoorumlase väidet, et Nemo on kasutu, sest tal on vilets laskekaugus, mille puhul ta tõi välja vale info.
Teisel juhul viitasin asjaolule, et antud arutelu ei taandu ainult võimekusele, vaid hõlmab ka meie ressursside piisavust nende hankimisel (numbreid on siin juba küllalt välja toodud).
Ühelgi korral pole ma väitnud, et üks lahendus on meie jaoks tingimata õigem kui teine.