www.militaar.net

Kriku kirjutas:Piontkovski, kes omal ajal käis välja isegi VF piiratud tuumarünnaku stsenaariumi, arvab nüüd, et Venemaal tuleb majanduslikult nii raske aasta, et välisafäärid jäetakse soiku. Seda artiklit on originaalis vist juba mõni ksf refereerinud, aga olgu siis ka eestikeelne uudis.

Analüütik Andrei Piontkovski sõnul on Venemaa president Vladimir Putinil sel aastal Venemaa kasvavate majandusraskuste tõttu järjest raskem, mistõttu välismaiste sõjaliste seikluste jaoks on tal vähem aega. Kaotatud projekti Novorossija Ukrainas elustama ei hakata.

Minu arust on kogu see lugu soovmõtlemine.

Lisaks saame näha, kas ärioskused ikka asendavad teadmisi välispoliitikas, diplomaatias jm. sellistes teadustes

Kapten Trumm kirjutas: ... Asja keerukus on selles, et avalikus sektoris on eesmärkide paljusus ja inimestel, kes on harjunud eluaeg mõtlema "moneywise" võib tekkida lihtsalt raskusi kõikide protsesside hablamisega ja arusaamisega, et rahaline efektiivsus polegi alati kõige tähtsam. ...

Jaanus2 kirjutas:Lisaks saame näha, kas ärioskused ikka asendavad teadmisi välispoliitikas, diplomaatias jm. sellistes teadustes. Kui venelased pärast N. Liidu lõppu Ameerikasse pääsesid, oli üheks kuriteoliigiks neil seal bensiini sisse vee lisamine. Ameeriklased ei olnud seni selle peale tulnud ja olid väga üllatunud, et keegi midagi sellist teha võib. Varsti näeme, kuidas Trumpil oma ärimeeste pundiga läheb. KGB kogu alatus (peavad diplomaatiast ja välispoliitikast omal viisil väga lugu) Tillersoni vastu.

Praegune Venemaa juhtkond rahvusvahelistest suhetest rääkides väljendeid ei vali ega häbene midagi. Põhimõtteliselt propageeritakse sõda, mis nõukogude ajal oli kriminaalkorras karistatav. Venemaal aga arutavad riigiduuma liikmed, ajakirjanikud ja avaliku elu tegelased valjult sõja möödapääsmatuse üle ja ähvardavad muuta teised radioaktiivseks tolmuks.

Brežnevi ajal oleks see mõjunud metsikusena. Nõukogude diplomaatiline ja poliitiline eliit pidasid end üleval vastutustundlikumalt. Venemaa juhtkond peaks end talitsema, mitte lubama endal kasutada platnoisõnavara ja labast veebitrollimist, mis mõjub Venemaa diplomaatia sajanditepikkuse traditsiooni rüvetamisena.

Kriku kirjutas:Euroopa Liit pikendas Venemaa majandussanktsioone kuue kuu võrra.

kuido20 kirjutas:

Kriku kirjutas:Euroopa Liit pikendas Venemaa majandussanktsioone kuue kuu võrra.

Kuidagi kohe ei õnnestu eurooplastel Venemaa ees pükse alla lasta vaatamata kõigele mida räägitakse.

Praktikas näib lääneriikide soovimatus laiendada sanktsioone Venemaa energiatarnetele (näiteks Nord Stream 1 ja 2) ja spetsiifilistele finants­teemadele (näiteks SWIFT) viitavat eeskätt sellele, et ELi ja liitlaste eesmärk on oma «poliitilise näo» säilitamine ning Ukraina (ja ka teiste ELi idapartnerluse riikide) eemal hoidmine Venemaa mõjusfäärist olemasolevate praktikate raames.

Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamise nõue leidis sanktsioonide kehtestamisel küll korduvat mainimist, kuid samas ei ole ELi seni rakendatud sanktsioonide ulatus kindlasti mitte proportsionaalne vajaliku survega, mis paneks Venemaad okupeeritud territooriume tagastama.

Kui sanktsioonide sisuline eesmärk oli kolmas valik (s.o Ukraina majandus «peab kauem vastu» kui Venemaa oma), tuleb arvestada asjaoluga, et lähtudes Venemaa praegusest sisepoliitilisest retoorikast ja ressursside mobiliseerimise võimest saab sel juhul lääneriikide seisukohast olla sanktsioonide parimaks võimalikuks tulemuseks üksnes olukord, kus õnnestub vältida halvima stsenaariumi rakendumist ehk Ukraina majanduslikku ja poliitilist kokkukukkumist.

Sisulist probleemi (s.o Venemaa kasvavat regionaalset ja globaalset ambitsiooni toetatuna loogikast, et sõjalised meetmed on asjakohane vahend ambitsioonide saavutamiseks) niisugune strateegia aga ei lahenda.

Ambitsioonikamate eesmärkide seadmisel ja vastavate meetmete võtmisel on vähemalt kaks kitsaskohta. Esiteks on keerukas prognoosida, millist majanduslikku või poliitilist kasu võiksid EL ja liitlased saada olukorrast, kus Venemaa majandus kukub täielikult kokku ning sellega kaasneb sotsiaalne anarhia.

Poliitilise murdumise ja muutuste ootuse valguses tuleks seega küsida, milline on võimalik alternatiiv tänasele Putini-Medvedevi duole juhul, kui Venemaa elanikkond või eliit praeguste valitsejate vastu aktiivset protesti peaks avaldama. Võimalikud variandid Ramzan Kadõrovist, Sergei Šoigust või Sergei Lavrovist ei paku sanktsioonide kehtestajatele sobilikku alternatiivi.

Teiseks, on vähetõenäoline, et Putini administratsioon lahkuks võimult olukorras, kus Venemaa majandus veel toimib. Seega ilma Venemaa majandusliku kokku­kukkumiseta (mis pole samas lääneriikide huvides), pole tõenäoline ka poliitilise režiimi muutus.

Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendamisel on EL piiranud end eeskätt sellega, et sanktsioonide rakendamisel on lähtutud sellest, milleks neil on õiguslik pädevus, jättes kõrvale selle, milliseid meetmeid tegelikult tulemuse saavutamiseks vaja oleks.