www.militaar.net

ictta kirjutas:peaks olema 14,5x114mm ja kasutas selliseid õhutõrje kahur, tankitõrjepüss

Väike täpsustus. 14,5 mm kaliibriga relv ei ole veel kahur, vaid suurekaliibriline kuulipilduja, kuigi ZPMD "hetktoimeline süütekuul" on kõigi suurtükimürsu elementidega.
Loendile lisaks on sellise kaliibriga relvad ka laevadel, samuti soomukite BTR ja BRDM tornis on KPVT - Vladimirovi Suurekaliibriline Tankikuulipilduja.

kurisiil kirjutas:Tegu peaks siis olema vist lennuki kuulipilduja laskemoonaga.
Ehk keegi oskab seletada milleks on sellel hülsil vajalikud need süvendid?

need süvendid peaksid olema selleks veel , et kuul ei lendaks välja kui tong teeb paugu , siis peaksid minema sooned sirgemaks

renx90 kirjutas:

kurisiil kirjutas:Tegu peaks siis olema vist lennuki kuulipilduja laskemoonaga.
Ehk keegi oskab seletada milleks on sellel hülsil vajalikud need süvendid?

need süvendid peaksid olema selleks veel , et kuul ei lendaks välja kui tong teeb paugu , siis peaksid minema sooned sirgemaks

Päris tugev teooria

sellist pulli ma kuulen esimest korda

Pole nagu kuulnud et õppekasse pannakse püssirohtu ja terve tong.
See vend kes suudab ennast õppepadruniga maha lasta peab küll Darwini auhinna saama

Keegi ehk oskab öelda midagi sellise asja kohta ja milleks sellise kujuga kuul hea on ..

Markeering on K 16

pilt on vilets kuna telefoniga tehtud

[/img]

6,5mm Arisaka padrun, toodetud 1916 Kynoch tehases Inglismaal.
Tömp kuul on nn. dumdumkuul, tekitab tabamuse korral suuremaid purustusi.

.......

Kui ma ei eksi, siis oli sellise padruni sees sellised väikesed lehekesed.

"Tömp kuul on nn. dumdumkuul, tekitab tabamuse korral suuremaid purustusi." Tömp kuul on vanemat tüüpi. 19./20. sajandi vahetuse paiku oli kogu maailmas üleminek teravatipulistele, parema ballistikaga kuulidele. Suuri purustusi tekitab 6,5 mm Jaapani kuul seetõttu, et massikese on viidud taha, nagu ka 5,45 mm Kalašnikovi kuulil. Takistust tabades hakkab selline kuul "uperpallitama". Tehniliselt oli asi lahendatud nii, et kuul oli kergest, kuid kõvast metallist, tagaosa õõnsus aga täidetud pliiga.
Dum-Dum´i nimelises kohakeses oli Briti koloniaalvägede arsenal, kus kuulide toime parandamiseks hakati kuuli tippu lõhikuid viilima. Selle arsenali järgi saidki kuulid oma nime. Selline kuul puruneb tabamisel, tekitades raskeid haavu. Dum-dum kuulide kasutamine sõjapidamises on keelatud Haagi konventsiooniga.

Kas arisakades kasutati ka "makarone"?Inglise toodangus osades padrunites kasutati, kas arisakades ka? Sellist püssirohtu nimetatakse kordiidiks. Põhiliselt britid kasutasid, jaapanlased vist mitte. Vähemalt pole kohanud.

Võib-olla mõeldi lõhkekuuli, isiklikult ühe sellisega, nimelt tömbi otsalisega, olen kokku puutunud. Tagajärjed õnnelikud, ainult katkine aken, pauk vägev, kuulist jäid ainult ribad. Katset kirjeldama ei hakka, vanust oli sama palju kui mõnel nooremal foorumi külastajal praegu.

Õppelahingumoon jaguneb vastavalt otstarbele kaheks:
Ehituse tundmaõppimiseks on tavaliselt padrunite läbilõiked, mürskude ja granaatide puhul ka selline õppemoon, mille kõiki osi saab lahti võtta ja kokku panna. Lõhkelaengu imitatsioon on puust või muust materjalist, värvitud kollaseks. Detonaator tavaliselt punaseks. Vahedetonaator oranžiks. Kõik osad on markeeritud "õppe" või "makett". Saksa õppelahingumoon oli tavaliselt värvitud punaseks, Nõukogude õppemürsud ja granaadid mustaks..
Laadimisharjutusteks on just sellised püssirohu ja kapsliseguta padrunid, mille kuul on tavalisest tugevamini kinnitatud ja kestal piki- või ringsooned nende eristamiseks lahingpadrunitest.
Lisaks veel suurtükkide ja granaadiheitjate praktiline lahingumoon, mis lendab, kuid ei lõhke. Sel juhul on Nõukogude reaktiivgranaadi lõhkepea must, mootor aga kaitsevärvi. Suurtükilasu hülsil markeering "PRAKT".

1661 kirjutas:Pole nagu kuulnud et õppekasse pannakse püssirohtu ja terve tong.
See vend kes suudab ennast õppepadruniga maha lasta peab küll Darwini auhinna saama

ega ma pole öelnud , et seal püssirohtu sissepannakse aga tong pannakse küll elus.

Ei panda!

soadf kirjutas:Ei panda!

aga kuidas sa seda seletad kui minukätte on sattunud elustongiga õppepadrun