Re: Afganistan
Postitatud: 24 Juul, 2021 15:58
Postitas Turist 47
Kanada teatas reedel, et Afganistani "dünaamilise ja halveneva" olukorra taustal alustab tõlkide, saatkondade töötajate ja nende perekondade, evakuatsiooni, öeldes, et neist on saanud Talibani sihtmärgid.
https://www.aljazeera.com/news/2021/7/2 ... ban-threatAfganistani valitsus kehtestab Talibani edasiliikumise ohjeldamiseks öörahu, liikumiskeelu.
" "Vägivalla ohjeldamiseks ja Talibani liikumiste piiramiseks on kogu riigis 31 provintsis kehtestatud öine liikumiskeeld," välja arvatud Kabulis, Panjshiris ja Nangarharis.
https://www.aljazeera.com/news/2021/7/2 ... an-advancePikemalt.
https://www.france24.com/en/asia-pacifi ... -offensiveUSA lubas korraldada õhurünnakuid isegi siis, kui sõjavägi taandub. Pärast vägivalla vabu päevi (3?) Eid al-Adha moslemipühi jätkus sõdimine.
Taliban hoiatab, ähvardab pea kõiki, kes ei ole temaga.
USA, Saksamaa ja teised riigid on kutsunud Talibani üles pealetung lõpetama. Palju ilusaid lauseid, pehmeid hoiatusi, et ütlejal endal enesetunne hea oleks
Afgaanid, kes saavad seda endale lubada, taotlevad tuhandete kaupa viisat, Afganistanist, lahkumiseks
India välisminister külastas läinud nädalal Venemaad ja Iraani, kommentaarid visiitidest napid. Venelased üldsõnaliselt teatasid visiidist, Iraani poolt vaikus.
India mured Talibani pärast Afganistanis, mis "kütavad juttu taaselustada" Põhjaliit koos Venemaa ja Iraaniga
Põhjaliit, vist, oli Talibani-vastane "sõjarinne", mis hõlmas mitut etnilist vähemusrühma, tegutses aastatel 1996–2001 ning seda toetasid Venemaa, Iraan ja India
https://www.scmp.com/week-asia/politics ... e=homepageTadzikistanis valmis I (telk)laager, linnak Afgaanistani põgenikele, mahutavus 100 tuhat inimest. Pooled kohad täidetud.
Venelased saadavad eelmistele uutele juba saadetud väeosadele pidevalt uusi väeosi lisaks. ( Россия 24 )
Taliibid tapsid täna võikalt amide kohaliku tõlgi, Pentagoni spetsialisti (S. Pardis). Jälestan neid nugadega nüsijaid. Video selles ringleb kusagil netis.
Riigi siseselt on ca. 20000 USA kaastöötajat, keda USA unustas ja nüüd käib jaht .US teatas, et tegeleb ja kohe, asjaga, aga paberitöö ja viisad võtavad oma aja.
Kabul on praktiliselt ümber piiratud.
Ei teadnud, et raha T. (eriti) lugema ei pea ja saab endale lubada sõdimist ja relvi, tehnikat selleks, mida raha eest on võimalik saada.
Et, ca 80 protsenti kogu maailma oopiumist ja 90 protsenti heroiinist tuleb Afganistanist ja see raha läheb suures enamuses Talibani kaukasse.
Talibani kontrolli all olevad piirkonnad maksavad lisaks ka makse. Mingid rikkalikud kaevandused olevat Talibani hallata, kaevandada ( OT. seos oli Hiinaga, hiinlastega)
Iraagi peaminister Mustafa al-Kadhimi kohtub esmaspäeval (26.o7)Valges Majas USA presidendi Joe Bideniga
https://www.aljazeera.com/news/2021/7/2 ... mi-meeting
Re: Afganistan
Postitatud: 06 Aug, 2021 13:07
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Georg Kirsberg: USA pani Afganistani sõtta meeletu raha, saades vastu vaid kirstud, maavarad jäid Hiinale
Kas Eesti kaitse on tänu sõjale nüüd paremini tagatud?
USA vägede Afganistanist lahkumise tähtaeg on seatud käesoleva aasta 11. septembriks. Võib juhtuda, et juba selle aasta sees taastub 2001. aasta olukord ja kogu riik on taas Talibani kontrolli all.
Afganistan ise pole kunagi olnud impeerium, kuid suurte impeeriumite hauakive võib tema kuumalt kõrbeliivalt leida mitmeid. Õnne on seal proovimas käidud alates Aleksander Suurest, proovisid seda vallutada ja alistada nii omaaegne Suurmogulite riik, kui võimas Briti impeerium, kui kõikvägev Nõukogude impeerium. Äsja nimetatud impeeriume enam olemas ei ole, kuid Afganistan on endiselt samas kohas.
2001. aastal alustas sinna oma sõjakäiku tol korral veel maailma võimsama riigi tiitlit kandev USA, ja tänaseks on nemadki sunnitud taanduma, kuid Afganistani vabadusvõitlejad, sedakorda Talibani nime all, ei taandu endiselt. Vaatamata sellele, et USA vägevaks teha lubanud president Trump saatis 2017. aastal oma vägesid Afganistani juurde, jäid Talibani juhid oma sõnumile kindlaks: Afganistanist saab USA surnuaed (PM 22.08.17).
Paralleel Vietnamiga
Võib öelda, et ainukene asi, mis on Afganistani alistada suutnud, on islam, mis tungis tasahilju riiki sisse juba 7. sajandil ning on seal kindlalt püsinud tänase päevani, alistades kõik muud sissetungijad.
Siinkohal meenuvad "valgustaja" Ho Chi Minh'i sõnad 1946. aastal riiki tungivatele prantsuse kolonisaatoritele: "Meie kanname selles sõjas küll suuremaid kaotusi, kuid teie väsite ennem!"
Ja nii läkski, prantsuse kolonisaatoritele järgnesid USA väed, kelle sõjatehnika oli tunduvalt parem kui vietkongidel, lähtuvalt millest pidid viimased inimelude arvelt ka tunduvalt suuremaid kaotusi kandma, kuid peagi väsisid ka nemad ning vietkongid võisid 1989. aastal tähistada oma võitu ja võimu kogu maa üle - enne seda tuli veel muidugi võita ka kodusõda ja Kambodža. USAle jäi sõjast pärandiks vaid haigutav auk riigieelarves ja vabalanguses olev dollar, mille president Nixon 1971. aastal majanduslikest raskustest tulenevalt kullast lahti siduma pidi.
Afganistanis ajalugu kordus: USA pidas maha pika sõja, mille käigus suutis vaenlast maha suruda ainult siis, kui ise oma lahingutehnikaga füüsiliselt kohal viibis. Kuid iga kivi taga tegutsesid Afganistani vaimud, nagu neid juba nõukogude ajal nimetati, ikka edasi. Niipea kui USA väed on kuskilt linnast lahkunud, on see kohati vaid tundide küsimus, millal võim jälle taliibide poolt üle võetakse.
Kuna USA vägede lahkumise tähtaeg on seatud käesoleva aasta 11. septembriks, võib juhtuda, et juba selle aasta numbri sees on taastunud 2001. aasta olukord, kus kogu riik on taaskord Talibani kontrolli all. Ning USA dollar langeb vabalt edasi sest pikk sõda vaid kurnas riigi eelarvet. Väga võimalik, et tänu sellele saabub kord ka Pax Americana lõpp.
Kodanikualgatus, vabastajad
Mida on veel Vietnami ja Afganistani kaasusel ühist? Mõlemil puhul saavutasid vabadusvõitlejad-terroristid (kuidas kellele) võidu mitte niivõrd sellepärast, et USA alt ära hüppas, kuivõrd sellepärast, et enamus riigi elanikkonda ei viitsi neile vastu võidelda - sest suur osa näeb neid hoopis vabastajatena.
Ei tohi unustada, et Taliban on kohalik kodanikualgatus, kellel liikmeskonnast puudust ei tule. Nagu oli seda ka vietkongide vastupanuorganisatsioon. Maailmast leiab palju näiteid, kus väiksem sõjaline jõud suudab vallutada suure territooriumi sest kohalik elanikkond ega valitsev vägi lihtsalt ei viitsi neile vastu astuda. Parim näide siinkohal oleks ehk Fidel Castro, kes 1959. aastal vaid paarisaja mehega Havanna vallutas.
Siit edasi oleks küsimus, et kui suur on "õpilaste" - mida Taliban puštu keeles tähendab - tegelik liikmeskond? Sellele küsimusele lõplikku vastust anda on võimatu sest me ei tea kunagi, kes on nende varjatud toetajad, ja kui suur on nende tegelik haare ühiskonnas. New York Times annab meile Talibani aktiivsete võitlejate arvuks kuni 60 000 meest, millele lisandub kümneid tuhandeid "poole kohaga" abilisi (NYT 26.05.20).
Kuid see on siiski väga väike osa riigi 37,5-miljonilisest elanikkonnast. Kui Taliban oleks kõigile kohalikele elanikele vastukarva, poleks teda olemas. Ehk siis peamine mure seisneb just selles, et Taliban on normaalne osa kohalikust ühiskonnast, keda võõrvõim sealt välja rookida ei suuda.
See on Afganistani sisekonflikt, mida tegelikkuses peaks lahendama demokraatlike valimistega. Kuid sellega taliibid muidugi nõus ei ole sest nende kõneisiku sõnade kohaselt "tekitavad valimised riigis kriisi" (F24 24.03.21).
Erinevalt Hamas'ist Gaza tsoonis ei ole Taliban Afganistanis erakond, seega nad valimistel ei osale. Kuid vale oleks ka väita, et nad täitsa kõrvale jäävad, nad osalevad seal niipalju, et valimisprotsessi vägivallaga nurjata, vaatamata millele valimised siiski toimuvad, kuid väikese valimisaktsiivsusega. Nii ongi tekkinud kummaline olukord, kus valimistel vaid vägivallaga osalev terrorirühmitus omab ühiskonnas siiski suurt osa demokraatlikku mandaati ning kuhjaga rusikaautoriteeti.
Siit tekib edasi küsimus, et kui Taliban riigi taaskord oma kontrolli alla võtab, siis kes neid tunnustab?
Varasemalt tunnustas nende valitsust ainult kolm riiki: Pakistan, Saudi-Araabia ja AÜE. Kas sedakorda täitub "õpilaste" unistus ning sünnib ka ametlikult nende poolt ihaletud Afganistani Islami Emiraat?
Tõenäoliselt seda ametlikult ei sünni, sest rahvusvaheline kogukond seda ei tunnusta, kuid ega see neid häirigi. Kõige suuremaks kaotajaks kohalikus ühiskonnas saavad olema naised, kelle jaoks toimusid "USA nuku" Karzai valitsusajal (2004-2014) ühiskonnas positiivsed muutused. Miljonid noored naised said isegi koolihariduse ning mõned said valimiste teel koguni parlamenti. Talibani võimu all kaotavad naised kõik õigused.
Bye bye, Pax Americana
Edasine küsimus saab olema Afganistani ja Hiina suhted, kes on oma majanduslikud kombitsad sinna juba sisse lükanud, kaevandades mägisest maapõuest välja maavarasid. Hiina on juba pikemat aega olnud Afganistani suurim välisinvestor ja majandusliku abi garant. Kas Afganistani ümber algab järjekordne "suur mäng"?
Talibani delegatsioon käis just juuli lõpus Tijanhin'i linnas kõrgtaseme kohtumisel Hiina välisministriga, justnimelt Taliban käis, mitte riigi ametlik valitsus! Ja see ei olnud esimene kord, viimati kohtus Hiina valitsus Talibani delegatsiooniga 2019. aastal.
Kuigi Hiina ostis omale 2008. aastal 30-aastase vase kaevandmise õiguse Kabuli lähistel riigi ametliku valitsuse käest, ajavad nad nüüd juba targu asju edasi Talibaniga, kellest suure tõenäosusega saab riigi järgmine valitsus.
Hiina sõlmis küll 2016. aastal Afganistani ametliku valitsusega Mõistmise Memorandumi, kuid kindlasti mõistavad nad ka suurepäraselt Talibani valitsust, kui jutt käib neile vajalike maavarade kaevandamisest. Samas on seda vaja ka Talibanile, sest omamata ise mingisugustki know-how'd maavarade kaevandamiseks, on Hiina abi selles küsimuses vältimatu. Lisaks vajab Hiina Afganistani ka transiiditeena Lähis-Itta, mis oleks samuti vastastikku kasulik sest midagi nad sellepealt ikka teeniksid. See annab Hiinale järjekordse välisbaasi oma mõjuvõimu suurendamiseks, mis omakorda annab löögi USA mõjuvõimule selles piirkonnas.
Asja juures kõige parem kurioosum ongi see, et USA investeeris Afganistani sõtta meeletu raha, saamata tagasi mitte midagi, peale hulgaliste kirstude, mille pidi ka ise kinni maksma. Samas kui Hiina kavalalt "suurt mängu" pealt vaatas ja võttis kõik maavarad. Need maavarad oleksid võinud toita USA langevat dollarit nii nagu seda tegi Iraagi nafta, kuid selle asemel toidavad nad hoopis Hiina tõusvat jüaani and bye bye Pax Americana.
Ees ootab ISISe uus tõus?
Meenutuseks, et 2000. aasta oktoobris, kui Hussein lubas hakata müüma Iraagi naftat ka eurode eest, oli euro oma ajaloo madalseisus, makstes dollari vastu vaid 0,82 ühikut, mis oli G7 rahandusministrite jaoks suur probleem - 2003. aasta veebruaris sai ühe euro eest aga juba 1,08 dollarit, mida oli 31 protsendi võrra rohkem kui varem.
Afganistani vasemaardla ei oma globaalkontekstis küll nii suurt mõju kui Iraagi nafta, kuid Hiina tugevdab oma geopoliitilist positsiooni step by step, millest peagi saab suur tiigrihüpe. USA dollarile on jäänud veel Saudi-Araabia nafta, kuid seegi süsteem on juba kõikumas ning ei ole ühtegi garantiid, et see igavesti nii jääma peab (Guardian 02.2003). Peagi võib maailm kogeda järjekordset "Nixoni šokki".
Mäletatavasti USA tollase presidendi Nixoni poolne samm 1971. aastal, lammutada Bretton Woods'i süsteem, mis tagas USA dollarile kullastandardi, tuli niivõrd äkiliselt, et seda hakati nimetama Nixoni šokiks. Kas Bideni šokk saab olema järgmine, kui USA dollar seotakse lahti Saudi-Araabia naftast, või saab see olema mõni tulevane USA president, ei ole veel teada, kuid suure tõenäosusega see kunagi juhtub. Silmas pidades asjaolu, et EU on suur Saudi-Araabia nafta ostja ning suurim (palju suurem kui USA) Aramco klient on Hiina, kes kindlasti pole huvitatud dollari vahendusest ja vahendustasust.
Võimalik lisastsenaarium selle sajandi "suure mängu" juures võib olla ka ISISe esileõus, mis on samuti Afganistanis vaikselt oma kandepinda laiendanud. Praegu ei ole neid veel eriti näha, kuid meenutagem, et Iraagis ja Süürias ei olnud neid ka veel eriti näha, kui nad äkitselt suured linnad ja territooriumid enda alla võtsid. Nende kasv toimub plahvatusena seal, kust kaovad kehtivad riigi institutsioonid.
Nüüd on küsimus, et kas need Afganistanist kaovad, kui USA sealt lahkub? Tõenäoliselt on Talibanil juba kõik mehhanismid paigas võimu kiireks üle võtmiseks, kuid alati võib ruumi jääda ka üllatusteks. Talibani esimesel võimuperioodil 1996-2001 polnud ISISt veel olemas.
Ahjaa, mis oli üldse George W. Bushi juhitud USA 2001. aasta Afganistani invasiooni mõte? Kas Taliban hävitada? Ei, sinna mindi hoopis Al-Qaida't hävitama, ennekõike nende ninameest Osama Bin Ladenit, kes oli 2001. aasta 11. septembri terrorirünnaku peamine organisaator. Kuid tema tabati kümme aastat hiljem hoopis Pakistanist.
Aga hea küll, tõenäoliselt ta varem oli Afganistanis ning oli sunnitud USA invasiooni tõttu sealt pagema. Seega niipalju võib öelda, et Bin Laden saadi kätte, kuid selle käigus sekkumine Afganistani sisepoliitikasse oli täielik fiasko nagu ka Vietnam, mis läks kalliks maksma iseendale, kuid kasu ei toonud kellelegi.
Eesti mehed Lähis-Idas
Nüüd jääb üle veel küsida, et mis oli Eesti roll selles kõiges ja kas see õigustas ennast? Eesti osales truu USA liitlasena - justnimelt USA liitlasena mitte niivõrd NATO liitlasena nagu seda tihtilugu ekslikult esitatakse - vabastusoperatsioonis, millel lõpptulemust ei olnud.
Ei Iraagi ega Afganistani sõda ei olnud NATO operatsioonid, artikkel 5 aktiveerimine ei olnud võimalik sest ei Iraak ega Afganistan ei ole ühtegi NATO liikmesriiki rünnanud. Jah 9/11 oli selge rünnak riigi vastu ... kuid mitte riigi poolt! Peale seda kuulutas USA president Bush küll kohe välja sõja terrori vastu, mispeale tema nõunikud talle selgitama pidid, et seda pole juriidiliselt võimalik teha.
Koheselt peale renegaatide saabumist WTC tornidesse korraks NATO artikkel 5 küll aktiveeriti, kuid need olid kaks demonstratiivset operatsiooni, üks operatsioon USA õhuruumi kaitseks (Eagle Assist), mis kestis kuni 2002. maini, ja teine NATO laevastiku kohalolek Vahemeres (Active Endeavour), mis kestis küll 2016. aastani, kuid sõjategevust seal ei olnud.
Afganistanis tegutsesid NATO liikmesriigid kahe operatsiooni koosseisus: ISAF (2003), mis oli ÜRO mandaadi alusel ja mida NATO juhtis ning RSM (2015), mis oli küll NATO poolt lanseeritud, kuid see ei olnud enam otsene sõjaline missioon, vaid Afganistani jõustruktuuride koolitamine. Afganistanis sõdisid ISAFi raames kokku üle 40-riigi, nende hulgas ka kõik NATO liikmesriigid, keda tõsi küll on 30 tükki.
Afganistani sõda ei olnud küll NATO operatsioon, see algatati puhtalt USA poolt, kuid kogu NATO aitas sellele jõudsalt kaasa. Eesti tegi seda siis, meie poliitilise eliidi sõnade järgi, liitlaskohustuste täitmise eesmärgil, et tagada meile liitlaste poolne kaitse võimaliku Venemaa rünnaku korral.
Kas see kaitse nüüd tagatud on, selgub siis, kui abi vaja on. Garantiid kindlasti ei ole sest NATO kui rahvusvaheline leping ei ole mitte kellelegi siduv, liitlaskohustuse täitmata jätmise korral sanktsioone ei ole, küsimus on ainult solidaarsuses ja au tundes.
Kui palju need maksavad, selgub siis kui vaenlane ukse taga on - mitte, et ma kedagi väga demoraliseerida tahaksin, kuid enne Teist maailmasõda olid Eestil sõlmitud mittekallaletungi paktid nii Venemaa kui Saksamaaga, millest aga kumbki kinni ei pidanud. Samuti lõpetas oma tegevuse Teise maailmasõjaga omaaegne Rahvasteliit, mille eesmärk oli tagada maailmarahu. Selle asemele loodi kohe ÜRO, kuid sinna kõiki Rahvasteliidu liikmeid vastu ei võetud, näiteks nüüdseks juba okupeeritud Balti riigid jäeti välja. Küll aga NSV Liit, kes Balti riigid okupeeris ning Rahvasteliidust 1939. aastal Talvesõja algatamise pärast välja visati, võeti kenasti ÜRO liikmeks.
Samuti meenutagem 1941. aastal sõmitud Atlandi Hartat, millega USA ja UK lubasid mitte tunnustada sõja käigus piiride muutmist, kuid peagi korrigeerisid nad NSV Liidu survel oma seisukohta, et Balti riikidele see põhimõte ei kehti! Vot nii käib rahvusvaheline diplomaatia ja sellega kaasnev au tunnetus! Siinkohal oleks ka paslik meenutada, et USA president Biden andis just heakskiidu (vastupidiselt Trumpile) Putini Nord Stream gaasitorule, millega nõrgendas Venemaa rünnaku all kannatava Ukraina positsiooni ning tegi tulevikus Venemaale lihtsamaks kasutada gaasi hübriidrelvana.
Vaatamata sellele on selge, et USA oleks sõjas Venemaa vastu meie jaoks kõige olulisem liitlane - olulisem kui NATO! Enamus NATO liikmesriike on nõrgad ja vaesed, ja nende põhimõtete hulka ei kuulu oma mõjuvõimu näitamine, ja Baltikumist on neil ükskõik - nad kindlasti otseselt ei poolda Baltikumi okupeerimist, kuid kui palju nad omast rahakotist Venemaa vastu sõdimise nimel nõus hakkama panema on, on alati küsitav, ja kindlasti ei oleks need summad lõputud. USA on ainus NATO riik, mis on tugev, ja mille põhimõtete hulka kuulub enda mõjuvõimu näitamine ning Balti riikide iseseisvus hetke seisuga tähistab just USA geopoliitilist mõjusfääri, mille selgeks märgiks on ka Eestis resideeruvad USA sõdurid.
Kuid nagu me Afganistani ja Vietnami puhul nägime, siis neid ei aidanud isegi mitte väga pikk ja jõuline USA sekkumine sest USA sealset missiooni jagas liiga väike osa kohalikku elanikkonda. Jumalal ja Ameerikal on üks ühine joon: mõlemad aitavad sind ainult siis, kui sa ise tahad ennast aidata! Kas ja kui palju me sõjalise konflikti korral NATO käest abi saaksime, sõltub kõik meist endist, kui palju me oma vabaduse nimel ise valmis välja panema oleme.
Ja lõpetuseks jääb üle veel küsida, et mida me oma viimasest Afganistani sõjakäigust õppisime? Täpselt sama mida Vietnamist: enne kui sekkuda militaarselt võõrriigi siseasjadesse, tuleb kindlaks teha, kas sealne rahvas vajab välist abi, ja kas neil on olemasolevale valitsusele reaalselt parem alternatiiv olemas?
Re: Afganistan
Postitatud: 06 Aug, 2021 20:38
Postitas Turist 47
ÜRO saadik hoiatab, et sõda Afganistanis on surmavamas faasis
https://www.aljazeera.com/news/2021/8/6 ... nvoy-warnsKüllalt pikk artikkel, aga keskendutakse peamiselt sellele, et kes tunneb rohkem "muret" või murega sarnast emotsiooni.
Täna. Taliban vallutas Afganistani Lõuna -Nimruzi provintsipealinna Zaranji
https://www.aljazeera.com/news/2021/8/6 ... anj-nimruz Zaranjis tehtud videotes on näha Humveesid Talibani võitlejatega - sõidukites, mille eest on maksnud ameeriklased ja NATO riigid.
Täna kogunes ÜRO Julgeolekunõukogu, New Yorgis, konflikti arutama.
"Julgeolekunõukogu peab esitama ühemõttelise avalduse, et rünnakud linnade vastu peavad nüüd lõppema," ütles D. Lyons ( ÜRO Afganistani erisaadik) 15-liikmelisele nõukogule Kabuli videolingi kaudu.
Võimalik, aga mitte usutav, et Taliban pärast Julgeolekunõukogu avaldust, laeb püssid tühjaks ja läheb mooni põlde kõplama või umbes nii.
Re: Afganistan
Postitatud: 08 Aug, 2021 11:53
Postitas ElrikThunderson
Afgaani valitsus väidab, et
Kunduzis käivat endiselt lahingud, kuigi aljazeera teatel on linnakeskus taliibide käes.
Al Jazeera’s Charlotte Bellis, reporting from the capital, Kabul, said: “A journalist in the centre of Kunduz told us the Taliban has taken over the police chief’s office, the election commission’s office and that the Taliban flag is flying at the central roundabout.”
“The government is denying Kunduz has fallen but, by all accounts, it has,” she added.
Zaranj, Nimruzi provintsi pealinn langes ilma erilise vastupanuta. Aljazeera teatel tervitasid kohalikud taliibide saabumist.
They showed captured military Humvees, luxury SUVs and pick-ups speeding through the streets, flying white Taliban flags as residents – mostly youths and young men – cheered them on.
“The Afghan security forces lost their morale due to intense propaganda by the Taliban,” a senior official from the city, who asked not to be named, told AFP. “Even before the Taliban attacks … most of the security forces put their weapons on the ground, took off their uniforms, and left their units and fled.”
Sheberghanis, Jowzjani provintsi pealinnas punnitakse väidetavalt vastu, kuigi ka seal tundub et linnakeskus on juba kaotatud. Valitsusväed kindlustavad end linna lähistel lennujaamas.
“The city has unfortunately fallen completely,” Malia told the AFP news agency. “The [government] forces and officials have retreated to the airport.”
Al Jazeera’s Charlotte Bellis, reporting from the Afghan capital Kabul, said the situation on the ground is nuanced and fluid.
“The Taliban put out a statement saying they have taken the city of Sherbegan and therefore the province of Jawzjan. They said this happened earlier this afternoon,” Bellis said.
“The government is denying the Taliban have a taken full control of the city. The Ministry of Interior have told us they are going to launch a counter-offensive, that they are sending reinforcement, special forces and have started air strikes,” Bellis added.
Kohaliku pealiku Dostumi võitlejad olevat valitsusvägede viimane lootus.
Sheberghan is home to notorious strongman Abdul Rashid Dostum, who returned to Afghanistan only this week after medical treatment in Turkey.
Dostum has overseen one of the largest militias in the north, which garnered a fearsome reputation in its fight against the Taliban in the 1990s – along with accusations that his forces massacred thousands of prisoners of war.
On Saturday, Dostum held a meeting with Afghan President Ashraf Ghani at the presidential palace. A palace statement quoted Dostum as saying that “it is time to stand alongside” the security forces and to “stand against the enemy”.
Any retreat of Dostum’s fighters would dent the government’s recent hopes that militia groups could help bolster the country’s overstretched military.
Järgmine sihtmärk tundub olevat
Sar-e Pol provints samanimelise pealinnaga, kus Reutersi teatel on linnakeskus samuti taliibide käes ja valitsusväed taganenud linna lähistele sõjaväebaasi.
The Taliban have also taken government buildings in the northern provincial capital of Sar-e Pul, driving officials out of the main city to a nearby military base, Mohammad Noor Rahmani, a provincial council member of Sar-e Pul province, said on Sunday.
https://www.aljazeera.com/news/2021/8/8 ... three-dayshttps://www.aljazeera.com/news/2021/8/7 ... n-24-hourshttps://www.reuters.com/world/asia-paci ... 021-08-08/
