Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Need 80ndate ajud, L-jetronicu ja algse Motronicu blokid võivad rahumeeli aastaid riiulis olla ja ei juhtu midagi.

Mis puudutab seda legendaarset "muutuvsammuga hammasrihma", siis minu kujutlusvõime ei suuda seda kuidagi muudmoodi seletada, et võimalik on see vaid siis, kui veetav ja vedav ratas on samasuured ning nukkvõllile üle kandmiseks peab edasi midagi reduktori laadset olema (nukkvõll käib ju väntvõllist poole vähemate pööretega).

[AMvA]

[/---/

Kunagi eespool oli ka mingi teema, kuidas 80ndate autod "unustavad" mootori tööparameetreid, kui mass välja võtta. Mis absoluutselt tõele ei vasta, toona kirjutati need pritsetabelid "jäigalt" kivile ja mingit unustamist ei saanud olla (tegu ei olnud mingite iseõppivate asjadega). Võib rahulikult õhtul massi välja võtta ja hommikul tagasi panna. Ja noh see legendaarne muutuva hambasammuga hammasrihm ka....

Võibolla, et inimene teabki, aga ajab siin meelega lollikestele jama. Et kui sa seda tead, siis ära rohkem tee.

Veakoodid ju siiski olid juba 80ndate autodelgi, isegi neid vilgukoode lugenud ja kustutanud. Kas ja kui palju säänsed primitiivsed blokid midagi õppisid on iseasi aga lolliks oskasid teinekord küll minna. Vilgukoodi "lugeja" ise ehitada pole keeruline, kuid arvatavasti harju keskmine mehhaanik 80ndadel seda ei teinud. Vbolla natuke uuematel autodel akujuhtme mahavõtmisega vead ei kustunud, kuid mehhidele vastu tulles auto aju ignoreeris vigu (peale aku juhtme maha võtmist ja tagasi panekut)

Mootori tarkvara oli kirjutatud kiibi ROM ossa ja veakoodid kirjutati kiibi RAM ossa. Reeglina kasutati nendes algusaegade Motronicu sissepritsetes Inteli 8051 Siemensi poolt toodetud derivaate.
Kui aku tagant ära võeti, siis RAM mälu kustus.

[Kapten Trumm]

Seejuures võivad seal olla veel nüansid, et mitte kõik ei ole selle "kivi" peal. Näiteks pööretepiiraja võib olla ehitatud kuskile mujale, minu auto ajuga mässas Kaido Karjus mitu korda ja kuigi süüte ja pritse tabeleid õnnestus asendada, siis mootori pööretepiiraja jäigi võitmatuks ehk see jäigi sinna, kuhu tehas selle oli seadnud, ilmselt meelega tehtud, et omanikud ei näpiks ja mootorit laiali ei sõidaks. Lõpuks oli eri spetside otsus, et osta endale vabalt progetav aju, Megasquirt või VEMS näiteks. Ilmselt siis istus see "piiraja" kuskil aju süüteahelas ega polnud selle "kiviga" seotud üldse.

[rockrapdude]

Kurat võtaks, kaua võib ühte ja sama sitta raiuda.

Vahest mõtleb akf hoopis seda põhimõtet:

https://www.youtube.com/watch?v=FY3OJPfiQJg

ja pole suutnud inglisekeelset väljendit välja otsida, vaid on oma geniaalsuses ise väljendi leiutanud.

Pole olemas mingeid muutuvhambaga hammasrihma ülekandemehhanisme. Ja kui on, siis palun pange seda ulmekirjandust mulle ka lugeda, tahaks õhtule unejuttu kõrvale saada.

ABS süsteemi väljalülitusega on segi aetud kaks asja: isesõitev auto ja ABS süsteem. ABS süsteem töötab lõpuni, isesõitev auto lülitab juriidilistel põhjustel enne kokkupõrget välja. (viide: https://www.motortrend.com/news/nhtsa-t ... off-crash/)

Ühesõnaga, suudetakse segi ajada ka kõige lihtsamaid asju, et oleks mida "arutada".

[Kapten Trumm]

Olen taolisel mootoril hammasrihma pidanud vahetama (96 Accord 2.0 96 kW) ja see süsteem on seal elu ikaldus, võrreldes analoogselt lahendatud BMW M20 hammasrihmaga, mis on kui loogika musternäidis. BMW-l lähevad need märgid peale pinguti paika panekut küll rangelt samasse kohta ja ülima täpsusega.

[Walter2]

See ampritega mõõdetav geneka ergutusvool on enam kui kahtlane - mis seal seda tarbimist tekitab? Rootori magnetahela ergutus ei vaja kunagi selliseid ampreid isegi kui genekast võetakse välja tema max.väljaantavad voolud. Vanakooli genekad hakkavad täiesti edukalt laadima ka ilma ergutusahelata (rootori jääkmagnetismi arvelt) kui autoga perioodiliselt sõita, korra vaja pöördeid anda ning laadimine olemas. Huvilised võivad ise järgi proovida.
Muutuva hambasammuga rihmajam on teoorias võimalik vaid sellise ajami puhul, mille rihma hammaste arv on teatud täisarv kordne hammasratta hammaste arvuga mida ta käitab e. hammasratta hambad peavad täpselt sattuma hammasrihma vastavatesse hammastesse kogu hammasratta perimeetri ulatuses. Milleks seda praktikas vaja on las täpsustavad autotehniku kutsetunnistuse omanikud.

[Marvin]

Sitt toode on asja nimi. Kuna antud auto maaletoomist kontrollivad leedulased, siis see selgitab paljugi.
Muide, b-osana on see "tablett" ka müügile ilmunud, täiesti järelvahetatav, ei ole vajadust kliendile tervet genekat 500 euroga pähe määrida.

Võib risti seina teha - ma olen milleski kaptenihärraga ühel nõul . Leedulisus on siiski diagnoos. Näiteks suutsid nad oma lõputus tarkuses otsustada, et pisikesi ja kiireid Abartheid tuuakse Baltikumi ainult automaatkastiga, milleks on üübers*tt robotiseeritud käsikast, mis on niiiiiiii aeglane, et lihtsalt jube. See tähendab sisuliselt, et selles organisatsioonis ei ole inimesi, kes oma tooteportfelli olemusega kursis oleksid.
Manuaalkastiga Abarthi ostmisele olen täitsa mõelnud - kuni kiire Clio ostsin.

[Kapten Trumm]

Ma olen kokku puutunud ka probleemiga "leedulaste arusaam garantiist". Antud autol on silmapaistvalt kehvad ülemised amordipadjad. Kestavad kuskil 40 tuhat, siis vahetatakse garantiikorras erilise kobinata. Kuna aga tehas vorbib sama praaki edasi (nt iselagunevad sharniirid ühel hetkel kadusid siiski ja asendusid sellistega, mis peavad ka vastu), siis järgmine "vahetus", mis samuti mahub perfektselt 5a/150 tkm garantii sisse "lahendatakse" asi sedasi, et ühe padja ja selle vahetuse teevad nad garantiikorras, teise pead maksma ise. Huvitav, see jäi mul proovimata, et kui ka kolmas vahetus mahub garantii sisse, siis tuleb mõlemad oma kulul vahetada? Sellise tempoga laguvad veermikuosad on puhas tehasepraak ja kui tehas ei suuda 10a jooksul seda praagiprobleemi lahendada, siis tuleb kliendile teha seda jätkuvalt tasuta, anda tasuta asendusauto ja paljusõnaliselt vabandada. Minuarust.

[Kapten Trumm]

See ampritega mõõdetav geneka ergutusvool on enam kui kahtlane - mis seal seda tarbimist tekitab? Rootori magnetahela ergutus ei vaja kunagi selliseid ampreid isegi kui genekast võetakse välja tema max.väljaantavad voolud. Vanakooli genekad hakkavad täiesti edukalt laadima ka ilma ergutusahelata (rootori jääkmagnetismi arvelt) kui autoga perioodiliselt sõita, korra vaja pöördeid anda ning laadimine olemas. Huvilised võivad ise järgi proovida.
Muutuva hambasammuga rihmajam on teoorias võimalik vaid sellise ajami puhul, mille rihma hammaste arv on teatud täisarv kordne hammasratta hammaste arvuga mida ta käitab e. hammasratta hambad peavad täpselt sattuma hammasrihma vastavatesse hammastesse kogu hammasratta perimeetri ulatuses. Milleks seda praktikas vaja on las täpsustavad autotehniku kutsetunnistuse omanikud.

Kahtlane on (ka) kontseptsioon, et geneka maksimaalse töövoolu tõstmiseks nt 100A-lt 200-le tehakse seda lihtsalt ergutusvoolu kasvuga. Sellise ergutusmähise autor oleks tänase autotööstuse sendisaagimise kultuuri juures ammuilma töötukassale üle antud.

Kui ma õigesti mäletan, siis töövool tuli läbi harjade alalisvoolu generaatoril (Gaz-52 jne), sellel tuled virvendasid mis kole, eks see vool oli seal sellise kvaliteediga nagu parasjagu kontaktid olid. Olen pidanud sellise autoga tegema öösi ühe 100 km reisi, paneme juurde veel hõõglampidega esituled (halogeene vene veoautodel nõuka ajal eriti ei pruugitud) ja pean tunnistama, et taolist "valgustust" pole ma elus hiljem näinud, isegi KV vanarauaealised veoautod on täitsa rahuldavat valgust näidanud.

Täna peaks kõik auto generaatorid olema 3-faasilised(?) vahelduvoolu genekad, kus dioodisilla abil muudetakse toodetav ühefaasiliseks alalisvooluks.

[Kapten Trumm]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12032 ... mmentaarid

10 tuhat? ja vana Range Rover, siin peaks kõik punased tuled ammu plinkima.
Kui autodest nii vilets teadmine on, siis tuleb selle 10 tuhande eest minna osta Kia salongist tuttuus Picanto 1,0, konditsioneer ja istmesoojendused on olemas ja garantii kehtib 7 aastat. Ja seejärel käia 7 aastat kord aastas 150 euro eest õli vahetamas. Aga vaja on olla naabrist parem.

Lihtsalt uudistest jäi silma, lolli autoostu musternäide, ime, et kuu aega said isegi sõita, need inglaste vanad autod ei jõua tihtipeale autoplatsilt kojugi.

[Walter2]

Kui ma õigesti mäletan, siis töövool tuli läbi harjade alalisvoolu generaatoril (Gaz-52 jne), sellel tuled virvendasid mis kole, eks see vool oli seal sellise kvaliteediga nagu parasjagu kontaktid olid.

Alalisvoolu genekas oli viimati 51 peal, 52/53 olid kõik juba 3-faasilised vahelduvvoolu genekad. Eks see veneaegse krusa el.süsteem oli nagu ta oli..

[Kapten Trumm]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12032 ... mmentaarid

10 tuhat? ja vana Range Rover, siin peaks kõik punased tuled ammu plinkima.
Kui autodest nii vilets teadmine on, siis tuleb selle 10 tuhande eest minna osta Kia salongist tuttuus Picanto 1,0, konditsioneer ja istmesoojendused on olemas ja garantii kehtib 7 aastat. Ja seejärel käia 7 aastat kord aastas 150 euro eest õli vahetamas. Aga vaja on olla naabrist parem.

Lihtsalt uudistest jäi silma, lolli autoostu musternäide, ime, et kuu aega said isegi sõita, need inglaste vanad autod ei jõua tihtipeale autoplatsilt kojugi.

Ups, avastasin, et praegune Picanto on juba 19 000. Aga mäletan, et olen näinud paar aastat tagasi salongis uuena, hind kriipsuke alla 10 tuhande.

[Tegelane5]

See ampritega mõõdetav geneka ergutusvool on enam kui kahtlane - mis seal seda tarbimist tekitab? Rootori magnetahela ergutus ei vaja kunagi selliseid ampreid isegi kui genekast võetakse välja tema max.väljaantavad voolud. Vanakooli genekad hakkavad täiesti edukalt laadima ka ilma ergutusahelata (rootori jääkmagnetismi arvelt) kui autoga perioodiliselt sõita, korra vaja pöördeid anda ning laadimine olemas. Huvilised võivad ise järgi proovida.
/---/

80ndate Boschi generaatoril on laadimise kontrolllambike pigem laadimise nö lihtsam algataja, kui põhi osa. Nagu isegi väidate, lihtsalt rohkem pöördeid andes hakkab generaator laadima ka ilma tuleta. Aga see ei tähenda et ergutusahelat pole, ergutusahela põhiosad on harjad, rootor, pingeregulaator ning toidavad seda generaatori lisadioodid. Praktikas ergutusahel katkeb harjade/rootorrõngaste kulumise tõttu ja siis ei aita mingid pöörete tõstmised laadimist tagasi saada. Küsimus kui suur vool seal töötades on, ning kui palju sõltub see geneka koormatusest.

[Kirs]

Aga mäletan, et olen näinud paar aastat tagasi salongis uuena, hind kriipsuke alla 10 tuhande.

Ikka VÄGA valesti mäletad. Nagu ikka.

[Some]

Kas 9900 polnud mitte Dacia Sandero müüki jõudes? Aga nüüd küsitakse ka selle eest 14k. Samas on sinna lisasid algsega võrreldes juurde ka tulnud aja jooksul. EL nõuded jms.