Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
Postitatud: 04 Jaan, 2017 12:35
Külm sõda tõi Venemaa Euroopa oblastisse tagasi tänavakaubanduse
Venemaa ja lääneriikide sanktsioonide sõjas kõige rohkem kannatada saanud Venemaa regiooni tiitlit kannab Kaliningradi oblast, mille kogu «äriplaan» on eraldatuse tõttu ülejäänud Venemaast üles ehitatud sidemetele Euroopa Liidu riikidega.
Täielikult ümbritsetuna ELi ja NATOsse kuuluvate Poola ning Leeduga, tähendas pärast Ukraina Maidani-revolutsiooni 2014. aastal Vene ja lääne suhetes alanud uus nn külm sõda Kaliningradi oblastile tuntavat lööki, eriti vastastikku kehtestatud sanktsioonide tõttu.
Suur osa oblasti majandustegevusest oli ja on seotud Euroopaga ning rõhuv enamik ligi miljoni elanikuga oblasti elanikest külastab oluliselt sagedamini ELi kui Venemaad.
«Meid mõjutas suhete halvenemine eriti, sest oleme nii tihedalt seotud Poola, Leedu ja Saksamaaga,» rääkis Kaliningradi oblasti duuma ehk kohaliku parlamendi liige Igor Rudnikov.
«Raske on leida Kaliningradis ettevõtet, mis poleks seotud Euroopa firmadega. Kõik välispoliitilised muutused annavad kohe tunda meie kaubandussuhetes ning selles, kuidas meie firmadel läheb,» ütles Rudnikov.
Kõige tugevama paugu Vene-Euroopa sanktsioonide sõjas sai Kaliningradi majanduse praegune mootor – autotööstus. Selle lipulaev, ettevõte Avtotor pidi külmutama auahne plaani ehitada Kaliningradi külje alla 150 miljardi rubla (2,3 miljardit euro) eest hiidkompleks BMW, General Motorsi, Kia, Hyundai ja teiste automarkide tootmistehastega. Samuti läks pärast sanktsioonide kehtestamist vett vedama peaaegu juba alla kirjutatud magus leping maailma ühe suurima autovaruosade tootja, Kanada firmaga Magna.
Rudnikovi väitel on Kaliningradi oblast Vene ja ELi halvenenud suhete pantvang. «Meil on igal omavalitsusel sõpruslinn või -vald Poolas. Lapsed käisid võistlustel, käidi vastastikku esinemas. Nüüd on see paljudes kohtades ära lõpetatud,» nentis Rudnikov.
Kaliningradi oblastivalitsuse välissuhete juht Alla Ivanova kinnitas aga, et kõik ühised programmid Poola ja Leeduga toimivad omavalitsuste tasemel edasi, hoolimata poliitilistest pingetest.
«Üleval kakeldakse, aga kohapeal asjad, jumal tänatud, toimivad, sest sellest on ju meile otsene kasu: ehitatakse puhastusseadmeid, rannad ja tänavad saavad korda,» rääkis Ivanova. «Normaalsed suhted naabritega on meile eluliselt vajalikud,» lisas Ivanova.
Intellektuaal ja kohaliku noorema põlve tuntumaid ajakirjanikke Vadim Hlebnikov möönis inimliku läbikäimise vähenemist naabrite poolakatega, kuid ei sidunud seda poliitiliste põhjustega.
«Poliitilist depressiooni [Venemaal] pehmendas meil siin alati läbikäimine Poolaga, mida nüüd on jah vähemaks jäänud,» rääkis Hlebnikov. «Selle põhjus pole aga niivõrd poliitiline, vaid lihtsalt sissetulekute kukkumise tõttu saavad inimesed vähem kuhugi sõita.»
Sanktsioonide sõja tulemust on kohalike sõnul kõige paremini näha toidupoodides, kus valik on muutunud väiksemaks ja kvaliteet kehvemaks. Midagi puudu ei ole, aga piltlikult öeldes on varasema kümne jogurtisordi asemel müügil viis ning kõik kodumaist päritolu.
«Vastusanktsioonid tõid konkreetselt kaasa selle, et Poola ja Leedu toiduained, millega me kõik olime harjunud, muutusid palju kallimaks,» ütles Kaliningradi tuntuim politoloog Vladimir Abramov.
«Mingeid erilisi investeeringuid Poolast ja Leedust pole siia nagunii kunagi olnud: Leedu on selleks minu meelest liiga vaene riik, Poola on enamikus aga kesk- ja väikeettevõtete maa, keda Kaliningrad ei huvitanud,» lisas Abramov.
Vähemalt Poola toidukaubad pole Kaliningradist siiski kuhugi kadunud: neid saab osta paljudest kangialustest, kus neid müüakse täiesti avalikult autode pagasiluukidest nagu metsiku kapitalismi aegadel Venemaal 1990. aastatel. Kõik teavad, et tegemist on salakaubaga, kuid keegi müüjaid ei trahvi ega aja neid taga. Vastupidi, pagasnikumüüjate juures seisavad ostjad järjekorras.
«Müüme seda, mida oleme oma tarbeks üle piiri toonud,» väitis üks müüja, kes kauples otse Kaliningradi peatänaval, Lenini prospektil. «Ostke, ostke, see on parem kui siin poes.»
Ühes äärelinna kvartalis nägin toidupoodi, pigem küll putkat, sildiga «Kõik kohalikult tootjalt», aga sees oli peaaegu kogu kaup Poolast. Müüja keeldus suhtlemast.
Kaliningradi elanikud on harjunud viimased 25 aastat – alates Nõukogude Liidu lagunemisest – käima rohkem välismaal kui Moskvas. Igal aktiivsel kaliningradlasel on välispassis mitmeaastane Schengeni viisa.
Sõit Varssavisse või Vilniusesse on Kaliningradist lühem ja odavam kui Moskvasse. Suvel võib edasi-tagasi lennukipilet Kaliningradist Moskvasse maksta 35 000 – 40 000 rubla (530–610 eurot).
Kuid veel hullem on kohalike jaoks see, et Kaliningradist pole juba mitu aastat võimalik lennata otse Euroopasse. Varem sai Kaliningradist lennata Riiga, Berliini, Varssavisse ja Kopenhaagenisse. Kõik need reisid on juba mitu aastat suletud.
Kohalike «kodulennujaam» Euroopasse lendamiseks on poolakate Gdańsk. Sadamalinn asub Kaliningradist 140 kilomeetri kaugusel ja sõltuvalt piiriületusele kuluvast ajast kestab sõit Kaliningradist sinna kolm kuni viis tundi. Gdańsk oli peamine lennujaam juba enne Venemaa ja ELi suhete halvenemist 2014. aastal, kuid nüüd on Gdański lennujaama tähtsus kõige läänepoolsema Vene regiooni jaoks veelgi kasvanud.
Kehv transpordiühendus tähendab, et välismaalased jõuavad sisuliselt keset Euroopat asuvasse Kaliningradi järjest harvemini. Oblastit külastavatest turistidest on välismaalasi vaid kümnendik.
«Igasugustele kultuurisuhetele paneb põntsu see, et kuigi sa asud Euroopas, ei saa siia otse sõita,» ütles Aleksei Milovanov, kes töötab peatoimetajana Novõi Kaliningradis, mis on üks oblasti kahest suuremast sõltumatust uudisteportaalist.
Viimase aasta positiivne trend on Poola ja Saksamaa põllumeeste ilmumine Kaliningradi oblastisse: nad ostavad maad ning rajavad tootmise. Venemaa kehtestatud toiduembargo tingimustes on kasulikum toota oblastis kohapeal kui osaleda salakaubaskeemides. Rubla kursi tugev langus viimastel aastatel võimaldab neil suhteliselt odavalt osta ka maad ja töövahendeid.
Üks Poola firma investeeris näiteks miljon eurot 300-hektarilise õunaaia rajamisse. Miljon eurot ongi keskmine summa, mille poolakad ja sakslased, kokku juba üle 15 ettevõtte, Kaliningradis põllumajandusse investeerivad.
Kuid põllumajandus on ainuke erand, teistesse majandusharudesse keegi välisinvesteeringuid Kaliningradis viimastel aastatel teinud pole.
«[Vene-lääne suhete halvenemise] Peamine kahju on selles, et välisinvesteeringud on sisuliselt kokku kuivanud. Keegi ei plaani Kaliningradi suuri investeeringuid, sest teadmatus on liiga suur,» ütles ärimees Nikolai Vlasenko, kes oli varem Kaliningradi esindaja Venemaa parlamendi ülemkojas.
«Kaliningradis langes väga palju halbu faktoreid kokku, mis koosmõjus annavad suurema negatiivse efekti,» lisas Vlasenko.
Vlasenko pidas silmas, et poliitiliste suhete halvenemisest, sanktsioonidest ja rubla tugevast nõrgenemisest tingitud tagasilööki võimendasid Kaliningradis veelgi kaks asjaolu: mullu kevadel lõppes oblasti ettevõtetele 20 aastat kehtinud eriõigus vedada tollimaksuvabalt Euroopast sisse toorainet või tooteid ning Poola lõpetas ühepoolselt aastaid kestnud lihtsustatud piiriületuse.
Suur osa Kaliningradi ärist oli üles ehitatud Moskva antud eriõigusele vedada tollimaksuvabalt Euroopast sisse toorainet või tooteid, neid seejärel töödelda või kokku panna ning müüa siis edasi mujale Venemaale.
See eriseisund pidi kompenseerima Kaliningradi oblasti eraldiasumist muust Venemaast, sest oblastis valmistatud toodangu hinna teeb muu Venemaa jaoks oluliselt kallimaks juba ainuüksi transport. Hinnanguliselt võitsid Kaliningradi ettevõtted 20 aasta jooksul nii 500 miljardit rubla (7,7 miljardit eurot).
Kõige lihtsam näide, kuidas sellise eriõigusega äri käis: Euroopast toodi tollimaksuvabalt toorest liha, lasti see läbi hakklihamasina ning müüdi hakkliha emamaale maha. Või siis näiteks osteti Itaaliast või Poolast mööblimaterjali või mööbli valmistamiseks vajalikke osasid, toodi need tollimaksuvabalt Kaliningradi, kus mööbel pandi osaliselt kokku ning müüdi seejärel juba oma tootena emamaale. Veel paar aastat tagasi tegutses Eestist kolm korda väiksemas Kaliningradi oblastis ligi 400 mööblivalmistamise firmat, nüüd on suur osa neist oma tööd lõpetamas.
«Me istume siin kogu aeg püssirohutünni otsas ja ootame, kust tuleb järgmine pauk, kas Euroopast või Venemaalt. Tihedamini muidugi Moskvast,» iseloomustas eriõiguste kaotamise tähtsust regioonile Milovanov.
Ametlikult põhjendati Kaliningradi firmadele kehtinud erikorra lõpetamist Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega, millega Venemaa hiljuti liitus.
2012. aastast kehtis Poola piiriäärsete regioonide ja Kaliningradi oblasti elanikele vastastikku lihtsustatud piiriületuskord, mis võimaldas viisavabalt käia 50 kilomeetri raadiuses Vene-Poola piirist.
Kaliningradi oblasti elanikele tähendas see tänuväärt võimalust käia ostmas kvaliteetsemaid ja odavamaid Poola kaupu (korra kehtima hakkamisel kukkusid Kaliningradi kaubanduses käibed mitu korda – J. P.) ning puhata sealsetes veekeskustes. Aastas käisid venelased ja poolakad selle korra raames üle piiri keskmiselt kuus miljonit korda.
Mullu suvel otsustas Poola NATO suvise tippkohtumise ajaks ajutiselt ühepoolselt selle korra peatada. Tippkohtumine möödus, aga Poola pole endist lihtsustatud piiriületust taastanud.
Kaliningradi elanikele täiendas see niigi pikka ebameeldivate uudiste rida viimasel kolmel aastal, kuigi ostuturism Poola vähenes viimastel aastatel oluliselt Vene rubla nõrgenemise tõttu. Kaliningradis ollakse veendunud, et tegemist on Poola poliitilise otsusega ning selle taga on Poola praeguse koalitsiooni negatiivne suhtumine Venemaasse.
Hoolimata probleemidest on viimase viie aastaga saanud Kaliningradi oblastist Venemaal üks külgetõmbavamaid piirkondi, kuhu kolib riikliku ümberkolimisprogrammi raames iga aastaga järjest rohkem elanikke muudest Venemaa regioonidest.
NATO riikidest ümbritsetud Kaliningradi on valinud uueks elukohaks paljud erusõjaväelased peredega. Näiteks Kura sääre lähedases kuurortlinnas Zelenogradskis ehitatakse uusi korrusmaju eelkõige just oblastisse elama kolijatele. Uue kahetoalise korteri võib seal osta umbes kolme miljoni rubla (45 000 euro) eest.
LISALUGU
Investor Horvaatiast: Ma ei saa ju niisama ära minna!
Horvaat Stefano Vlahovic alustas Kaliningradi oblastis äri 2000ndate alguses just tänu tollimaksusoodustusele. Tema äri oli lihtne: ta tõi Euroopast ja USAst külmutatud kanaliha, töötles selle ümber ja müüs erinevate kanalihatoodetena mujal Venemaal. 2014 aasta alguseks oli temast saanud suurim kanalihatoodete müüja Venemaal käibega kümme miljardit rubla (150 miljonit eurot).
Venemaa ja lääneriikide vastastikuste sanktsioonide tõttu muutus tema äri Kaliningradis oluliselt kallimaks: kanaliha pidi ta Euroopa ja USA asemel hakkama tooma Lõuna-Ameerikast. Ka laenud sanktsioonide alla sattunud Venemaa pankadest muutusid tema jaoks kolm korda kallimaks. Euroopa pangad ei taha aga Venemaal asuvate tagatiste vastu laenu anda.
«Suured [riigid] teevad, mida tahavad, aga ärimehed konkreetselt kannatavad,» nentis ta. «Kõik Kaliningradi ettevõtjad on suuremal või vähemal määral selliste probleemidega kokku puutunud nagu mina viimastel aastatel.»
Vlahovic juhib ühtlasi Kaliningradi välisinvestorite assotsiatsiooni, milles on veidi üle 40 liikme. Pärast 2014. aastat on neist oma äri Kaliningradis ära lõpetanud kolm välisinvestorit.
«Enamik muidugi jätkab. Me ei saa ju niisama ära minna. Mul on näiteks 2500 ruutmeetrit tootmispinda. Kuidas ma lähen ära? Kuhu ma selle panen, kellele ma selle müün? Siin [äri tegemine] on teatud mõttes nagu allveelaevas,» rääkis Vlahovic. «Kui on šanss ellu jääda, siis tuleb igal juhul edasi proovida.»
Vlahovici sõnul tunneb ta, et tasapisi hakkab äriajamiseks olukord paranema. «Rubla kurss tõuseb ja tundub, et poliitiline olukord USAs ja Euroopa Liidus on muutumas. Venemaa kohta ma veel ei julge öelda, et [poliitiline olukord] on muutumas,» ütles horvaadist ärimees.
Vlahovici sõnul näeb ta Kaliningradi oblasti suurt plussi selles, et tootmine on seal odavam kui Euroopas (kuigi võrreldes muu Venemaaga on Kaliningradis suhteliselt kallis elekter ja gaas – J. P.), kuid Euroopa tehnoloogiad ja teadmised on lähedal.
