T-62 kirjutas:...
Distantsõppest niipalju,et need, kes halavad e-kooli ja teiste sarnaste keskkondade üle, hauguvad vale puu all. E-kool ja stuudium on klassipäevikud, kui keegi mäletab kooliajast. Õppetööks on teised võimalused,väga hästi saab hakkama Googli rakenduste varal. Ei pea ole hüper-super kiirusega nett taga, ei pea olema valguskaablit, täielikult katab vajadused simkaardiga 4G-modem, kusjuures vajadusel piisab ka kahele kasutajale.
Vabandust, kas lugupeetaval on pedagoogiline haridus? Või pikemaajalisem praktiline auditoorse õpetamise kogemus? Mul on viimast 15 aastat, individuaalset õpetamist veelgi enam, ja minu hariduskäik, mis küll ei seondu pedagoogikaga, aga teadusvaldkonnaga üldiselt, sisaldas ka elementaarse õppetegevuse korraldamist praktika korras.
E-õpe pole Google. Sama hästi oleks ma siis oma hariduse saanud R-Õppe käigus, kuna peale lasteaias lugemise omandamist olin iseseisvalt suuteline lugema ja ka loetud teksti analüüsima, vaikselt lihtsamatelt raamatutelt keerulisemate peale liikudes, aga koolis käimise protsess tuli ikkagi läbida ja oli ka vajalik sest näiteks erialades milles ma tõsiselt tugev olen - matemaatika, füüsika, keemia, pidid õpetajad tinglikult kuklas istuma, mõnes aines tuletati kodutööde õigeaegse tegemise vajadust ka puujoonlaua abil meelde...
Kui keegi mäletab veel oma kooliteed siis reaalsed klassitunnid võtsid koolipäevast 5-6 tundi keskmiselt, sellele lisandus veel kodutööde tegemine 1-3 tundi, trenn, kokkusaamised sõpradega. Arvuti taga Googles istumine seda ei asenda.
Pealegi:
- e-kehaline kasvatus (e-lõuatõmbamine, e-100 m jooks, e-kaugushüpe või kõrgushüpe korteris)?
- e-tööõpetus e-treipingi taga või kasvõi tavalise puidutüki voolimine noaga (ohutustehnika, esmaabivalmidus jms)
- e-füüsika ja e-keemia: e-katsetused 2-3 toalise ubriku köögis? Ja kuigi kõige huvitavamad katsetused said tihti läbi viidud kooli koridorides ei usu et tüüpilise kodu majatarvete kapp sisaldab ammoniaaki, kaaliumpermanganaati, rääkimata hapetest, leelismetallidest jne... Mõnel puuduvad isegi toored kartulid, seep, vasktraat, suhkur ja sool jms et elementaarseid googeldades leitud katsetusi läbi viia. Ja täis vannis Archimedese seadust kontrollida pole ka alumise korteri heaolu huvides mõistlik.
- e-keeleõpe (ok, inglise keele suhtlustase tuleb tänapäeval läbi messengeri suheldes aga see jääb ühekülgseks)
- e-kontrollid kõikides ainetes. Kuidas tagada et kontrolltöö või iseseisva töö teeb ära õpilane või üliõpilane. Ka omal ajal ise sai nii maha kirjutatud kui ka raha eest teiste inimeste kodutöid tehtud või abistatud, ülikooli ajal aga kogunetud gruppidesse et tekiva sünenergia käigus raskematest kodutöödest ja protsessidest jagu saada. Tänapäeval on see palju lihtsam, ei pea enam toast välja tulema ja tulevikus ka eksami ajaks?
e-tundide läbi viimine. Kui vanasti oli tunniplaanis kirjas et 9:00 hakkab matemaatika siis ta ka algas, praegu võib ju õpetaja ka sama üritada teha aga kontroll kas õpilane ikka kuulab või tegeleb kõrvaliste asjadega, puudub korralik tagasiside. Lapsevanemat ei saa ka kohustada et ta laps määratud kellaaegadel arvutiekraani põrnitseb (muide olete äkki kuulnud et arvutiga töötamine ei ole just eriti tervisesõbalik ja seda peaks piirama (muide ka täiskasvanutel)
Väikelastel on põhiliseks ekraaniks televiisor ja tahvelarvuti, koolilastel pigem nutitelefonid, sülearvutid. Nende aktiivne tarbimine mõjutab aina rohkem laste silmade ja nägemise heaolu. Soovituslik koolilaste arvuti või nutiseadme kasutamise aeg võiks olla kuni 1-2 tundi päevas. Üle 40-45 minuti ei ole hea järjest arvutiekraani vaadata.
https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/ ... muutumises
Samas ei saa tunde ära jätta sest siis lükkab laps kõik asjad viimase hetke peale...
Aitab, sel teemal saaks suht lõputult kirjutada.Aga kindlasti on e-õppel ja koduõppel ka palju positiivseid külgi.
Voodi ära tegemist, määrustiku päheõppimist, hommikust rivistust, õppetunde saaks samamoodi läbi viia ilma kasarmusse ronimata, välilaagrite asemel võiks ajateenijad telkida kodupargis ja virtuaalselt rännata mägedes, äratuse ja magamamineku ajakavast kinni pidamiseks võib loota inimeste enesedistsipliinile ja juhendajatel võiks olla ju digipilt kus nad kontrollivad kas asjaosaline ikka voodis ja silmad kinni;
Ja lõpuks, kui 1 hiljutine Kusti laskeharjutus oleks läbi viidud e-keskkonnas, oleks asi lõppenud vaid e-traumaga.