Venemaa majandus ja sanktsioonid I

[Chupacabra]

Trump andis interviuu Wall Street Journalile. http://www.wsj.com/articles/donald-trum ... 1484360380

In an hourlong interview, Mr. Trump said that, “at least for a period of time,” he would keep intact sanctions against Russia imposed by the Obama administration in late December in response to Moscow’s alleged cyberattacks to influence November’s election. But he suggested he might do away with those penalties if Russia proved helpful in battling terrorists and reaching other goals important to the U.S.

Niiet tasuta venelased sanktsioone maha ei saa, nagu nad paistavad lootvat.

[Puurija]

Venemaal tegutseb täiesti legaalselt Vene Föderatsiooni Monarhistlik Partei. Selle moodustas 2012. aastal 51aastane ettevõtja, poliitik ja endine parlamendisaadik Anton Bakov, kes juhib seda siiani. Partei eesmärk on konstitutsioonilise monarhia kehtestamine Venemaal, kusjuures seda kavatsetakse teha rahumeelsel ja demokraatlikul viisil ning seadusi arvestades. Monarhistliku Partei kinnitusel on esimeseks pretendendiks Venemaa keisri kohale 1952. aastal sündinud Karl Emich Nikolaus Friedrich Hermann Prinz zu Leiningen, kes on suurvürst Kirill Vladimirovitši (1876–1938; Nikolai II nõbu, kes kuulutas end 1924. aastal Kirill I nime all keisriks) vanema tütre suurvürstinna Maria Kirillovna (1907–1951) pojapoeg. 1. juunil 2013. aastal võttis prints Karl Emich koos abikaasa, krahvinna Isabelle von und zu Egloffsteiniga (naine on temast 23 aastat noorem) vastu õigeusu ja sellest ajast on ta teine nimi Nikolai Kirillovitš Romanov. Samuti kannab ta tiitlit keiserlikku verd vürst. 2014. aastal tõstis Monarhistlik Partei Karl Emichi keiser Nikolai III nime all troonile ja teatas keiserliku trooni suveräänse riigi moodustamisest. Kuna see olevat globaalne projekt, siis jäeti selle nimetusest teadlikult välja sõna ülevenemaaline. Anton Bakovil, kes oli varem keiserliku trooni riigi peaminister ja täidab nüüd ertskantsleri ülesandeid, on hulk ideid, kuhu uus riik sisse seada. Vene ajakirjanduses (näiteks sotsiaalvõrgustikus MirTesen) on rõhutatud, et Bakovi mõte on ühtaegu nii geniaalne kui ka lihtne. Kui ta leidis mõne aasta eest üles keisripere tõelised järglased ja kuulutas Nikolai III olemasolust, siis tekkis vajadus uue riigi moodustamiseks. Bakovi idee seisneb selles, et mõni maailma riik tunnustaks seda protektoraadina, misjärel see saaks rahvusvahelise õiguse subjektiks. Nii on praegu tema üks peaeesmärke leida maa, mis annaks keiserliku trooni riigile õiguse tegutseda mingil osal oma territooriumist. Seejuures on põhitingimus, et selle loomisprotsess oleks vägivallatu. Paljud riigid on tekkinud sõdade, separatismi, lahkuminekute jms tulemusel, kuid sellised mõisted ei kuulu vene monarhistide programmi. Nende eesmärk on rahumeelne. Kõigepealt suunati pilgud Balkani poolsaarele, kus elavad samuti slaavi rahvad, seega oleks seal veidi lihtsam suhelda ja lõimuda. Monarhistid said kaks aastat tagasi Montenegros Nikšići linna lähedal maatüki, millest taheti teha uue riigi põhiterritoorium, kus oleks keisri residents. Samuti palus Bakov Montenegrolt abi riigi smugeldamiseks ÜROsse, tuletades meelde, et Montenegro iseseisvumisel 19. sajandil oli tähtis roll Nikolai III esivanemal, Venemaa keisril Aleksander II. Näiteks on kavas Montenegrosse ehitada loss ja kirik ning vastavad projektid pidavat juba töös olema ja edenema. Läbirääkimisi on peetud ka Makedoonia ja Albaania, aga samuti näiteks Aafrika Gambia riigi liidritega. Viimasel ajal on monarhistide tähelepanu alla sattunud Vaikses ookeanis olev Kiribati väikeriik, mille valitsus olevatki juba andnud nõusoleku Romanovite impeeriumi asutamiseks. Praegustel andmetel saavad monarhistid oma käsutusse kolm asustamata saart, mis on ekvaatori lähedal: Starbuck (ka Volunteer Island), Malden (Independence Island) ja Millennium (Caroline Island). Tekkiva keisririigi pindala on 64 km², millega ollakse nii mõnestki iseseisvast riigist suurem (näiteks Vatikanist, Monacost ja Naurust). Romanovite impeeriumi pealinn Saint Nichols ehitatakse Maldeni saarele. Bakov tahab saartele teha transpordisõlme, hotellide võrgustiku ja muud vajalikud objektid. Kiribati president Taneti Mamau on Bakovi tuttav.
Bakov: ,,Osaliselt looduse ja kliima, osaliselt poliitilise stabiilsuse pärast. Kiribatil pole kunagi olnud riigipöördeid ega terroriakte. Ja inimesed on erakordsed. Elasime seal kahe aasta jooksul ligi kuus kuud ning soetasime palju häid sõpru, eeskätt valitsuses ja parlamendis. Lihtinimesed oskavad inglise keelt halvasti, meie aga ei saa nende keelest aru. Kui Kiribati projektist peaks asja saama, annab see rikastele venelastele uusi võimalusi. On ju üsna palju Venemaa kunagisi elanikke, kes soovivad kodakondsust vahetada ja otsivad riiki, kuhu minna alaliselt elama. Üks lahendus oleks keiserliku trooni riik. Seejuures võiks selle kodakondsus huvitada mitte ainult venelasi, vaid teistegi riikide kodanikke. Samuti annab selle moodustamine rikkuritele võimaluse osta endale isikliku riigi. Sajandeid tagasi oli see täiesti tavaline asi, et raha eest sai soetada vürsti- või hertsogiriigi ja seda koos vastavate tiitlitega. Nüüd avaneb neil samasugune võimalus, sest miski ei takista riigil jagamast maatükke iseseisvateks vürstiriikideks. Kuid samas ei jää ka riik, kes otsustab tükikese oma territooriumist neile loovutada, tühjade kätega. Esijoones on võimalik saada suures mahus investeeringuid. Bakovi projektide maksumus on sajad miljonid dollarid, sellega saab aga täita maad andnud riigi eelarvet ja tõsta kohalike elanike elatustaset. Kuigi 2010. aastatel (viimati 2015. aasta septembris) riiklikul tasemel tehtud mitu geneetilist ekspertiisi tunnistasid need Romanovite säilmeteks, moodustas kirik 2015. aastal oma komisjoni, et kontrollida ekspertiiside ja uuringute tulemused üle, aga samuti algatati mitu uut geneetilist, antropoloogilist, ajaloolist ja kriminoloogilist ekspertiisi. Kuna kirik kuulutas Nikolai II ja tema perekonnaliikmed pühakuteks, siis ei saa kirik lubada eksimust ja peab olema kindel, et need on ikka kindlasti nende säilmed. Selle aasta alguses andis piiskop Tihhon Ševkunov teada, et kiriku uurimistulemused loodetakse avalikustada kõige varem tänavu suvel. Mis puudutab säilmete tunnistamist reliikviateks, siis selles osas saab langetada lõpliku otsuse vaid Piiskoppide Kogu, mis tuleb kokku sügisel. Viimastel kuudel on Venemaal hõõgumas skandaal mängufilmi üle, mis pole veel kinolinale jõudnud. Samuti pole keegi seda lõppvariandis näinud. Arvamust on avaldatud üksnes treileri põhjal. Juba on hakatud seda nimetama viimaste aastate kõige skandaalsemaks filmiks Venemaal. Jutt on režissöör Aleksei Utšiteli mängufilmist "Matylda", mis räägib armuloost Venemaa viimase keisri Nikolai II ja Poola päritolu vene balletitantsija Matylda Krzesińska (Matilda Kšesinskaja) vahel, kusjuures nende romaan oli enne Nikolai abiellumist ja keisriks saamist. Paljud kõrged poliitikud (parlamendiliikmed, ministrid jt) on nimetanud filmi jubeduseks, faktide teadlikuks võltsimiseks, venelastele näkkusülitamiseks ja löögiks rahva ühtsuse pihta.
Kunagine Krimmi peaprokurör ja nüüdne Riigiduuma liige Natalja Poklonskaja saatis koguni prokuratuurile palve uurida, kas linateos vastab Venemaa seadusandlusele. Filmi on kritiseerinud ka õigeusu kiriku esindajad, sest Nikolai II ja tema pere on kuulutatud pühakuteks. On esitatud koguni üleskutseid, et selle linastamine tuleks ära keelata. Ühes petitsioonis kirjutati: "Ajaloost pole teada fakte keisrite kooselust baleriinidega. Venemaad kujutatakse filmis võllapuude, joomingute ja orgiate maana, mis samuti ei vasta tõele. Filmis on Nikolai II ja Matylda voodistseenid, keisrit kujutatakse aga julma ja kättemaksuhimulise liiderdaja ja abielurikkujana." Romanovite suguvõsa esindaja Ivan Artsiševski kommenteeris samuti "Matyldat". Tema meelest ei saa film solvata ei keisri mälestust ega usklike tundeid: "Nikolai II sai pühakuks pärast märtrisurma ja tema kujutamine tavalise inimesena on täiesti normaalne." Artsiševski ütles, et keisri intiimsuhe Matyldaga on ajalooliselt tõestatud fakt: "Keisril olid omad nõrkused. Ta oli tõepoolest armunud." Romanovite teise haru esindaja Aleksandr Zakatov aga nimetas filmi viletsaks võltsinguks, millel pole tegelike sündmustega midagi pistmist. Kõige tipuks on venelased nördinud sellestki, et Nikolai II rolli kutsus lavastaja 40aastase saksa näitleja Lars Eidingeri, kes on varem mänginud mitmes erootiliste sugemetega filmis. Venelased nimetavad teda seetõttu koguni pornonäitlejaks. Teistki osa mängib välismaalane: Matylda rollis on poolatar Michalina Olszańska. Ajakirjanduses on avaldatud kahtlusi, et skandaali algatasid filmitegijad, et oma loomingule suuremat tähelepanu saada ja filmile reklaami teha. Kuid seda kuuldust pole suudetud tõestada. Film pidi ekraanidele jõudma 30. märtsil, kuid hiljaaegu lükati esilinastus edasi 25. oktoobrile. Arvatavalt tulevad keiserliku perekonna liikmed – vürstinna Maria Vladimirovna (63) ja tema poeg vürst Georgi Mihhailovitš (35) Venemaale taas juba märtsis, kui kavatsetakse külastada Moskva ja Peterburi kõrval ka Kostroma linna, kust Romanovid on teatavasti pärit. Tänavu möödub täpselt sajand Veebruari- ja Oktoobrirevolutsioonist Venemaal, mis tegid lõpu tsaarivõimule ja tõid pukki bolševikud. Selle tähtpäeva puhul kavatsevad keiserliku perekonna järeltulijad külastada alanud aastal Venemaad senisest aktiivsemalt, kusjuures visiitide peaeesmärk on püüda lepitada revolutsiooni pooldajaid ja vastaseid. Teatavasti hukati pärast bolševike võimuletulekut keiser Nikolai II ja tema pere ning see traagiline sündmus on mõnes mõttes lõhestanud Venemaa ühiskonna.
Keiserliku dünastia kantselei juht Aleksandr Zakatov: ,,Revolutsioonide toimumises on oma süü nii dünastial, kirikul kui ka aadelkonnal. Seejuures peavad bolševikest revolutsionääride ideoloogilised järglased mõistma, et terror, eraomanduse eitamine ja kirikute rüüstamine on lubamatud valitsemismeetodid. Kõige hirmsam, mis Oktoobrirevolutsiooniga kaasnes, oli vihavaenu õhutamine. Praegugi on neid, kes seda õigeks peavad. Peab suutma tagada, et midagi sellist ei korduks."
Kostromad on nimetatud Romanovite dünastia hälliks. Samuti tahetakse kohtuda Moskva ja Venemaa patriarhi Kirilliga ja osaleda jumalateenistusel. Patriarhi pressiamet on juba teatanud, et Romanovid võivad igal ajal tulla jumalateenistusele. Zakatovi kinnitusel toetab Romanovite suguvõsa president Vladimir Putinit ja on lojaalne praegusele valitsusele. Veel märkis ta, et vürstinna Maria ei taotle restitutsiooni, s.t revolutsioonieelse staatuse, varanduse ja kõige muu tagastamist. Viimastel aastatel on Romanovid olnud Venemaal üsna tihedad külalised. Vürst Georgi käis viimati novembris patriarh Kirilli 70aastaseks saamise puhul õnnitlemas. Vürstinna Maria oli Venemaal aga mullu septembris. Eelmise aasta viimasel päeval suri Taanis Romanovite dünastia vanim mees, vürst Dmitri Romanovitš , kes oleks tänavu maikuus saanud 91aastaseks.
Zakatov: ,,See on kaotus kogu Romanovite suguvõsale."
Vene Föderatsiooni president Vladimir Putin: ,,Venemaa tunneb väljapaistva kaasmaalase üle uhkust."
Viimastel aastatel elas vürst Taanis, kus juhtis omanimelist heategevusfondi. Viimane kord käis ta Venemaal eelmise aasta oktoobris – tollal andis peaminister Dmitri Medvedev vürstile üle ordeni, tunnustades teda Venemaa ajaloo- ja kultuuripärandi tutvustamise eest välismaal. 2015. aastal külastas vürst koos abikaasaga – esimesena Romanovitest – Krimmi ja avaldas valmisolekut koguni sinna alaliselt elama kolida. Vürstil lapsi polnud, seetõttu oli ta Romanovite suguvõsa Nikolajevitšide haru (ametlikult Объединение членов рода Романовых) viimane meessoost esindaja. Kuna tema vanemal vennal olid ainult tütred, on see haru määratud väljasuremisele. Suguvõsa teine haru on Kirillovitšid (ametlikult Российский Императорский Дом), mille juht on 63aastane Maria Vladimirovna.
http://www.ohtuleht.ee/781814/vene-mona ... ustamiseks

[Kriku]

Ajaleht: Trump tahab kohtuda Putiniga lähinädalatel Islandil. Valge Maja on selle juba libauudiseks kuulutanud.

[ermot]

Trump on väga tugevates tõmbetuultes ja seda ennem ametliku presidendi võimu omandamata. Kaks varianti- kas tõmbetuul läheb tugevamaks peale ametisse asumist või on see viimane suurem vastuhakk. Isegi ei oska seisukohta valida, kumb meile parem võiks olla.

Nähes seda kõike läbi omakasupüüdliku ebaobjektiivsuse prisma, siis on Trump juba nii mõnegi kaotuse sisse kasseerinud. Ta ei näita seda küll välja, aga viimatine Briti luurajaga seotud skandaal natuke tugevdas tema positsiooni (näete, millist ilmselget valet nad mulle pähe määrivad) kui ka nõrgendas seda (aga äkki midagi sellest siiski osutub tõeks?). Manööverdamisruumi see küll eriti ei jäta ja kui ikkagi selgub Vene luure tegevuse mõju tegeliku ulatus valimistel, siis võib see õõnestada presidendisüsteemi alustalasid. Ehk ei kuku mitte ainult Trump.vaid ka USA Presidendi institutsioon kui selline saab sügavalt kahjustatud. Trump pole ilmselgelt kummastki huvitatud, mistõttu tema ilmsed katsed seda kinni mätsida jätavad temast veelgi halvema mulje. Teeb ta seda temale omase ülbusega, mis võib valijatele jätta mulje, et ta sülitab kogu riigikorraldusele kui sellisele. Vaatame siis, kuidas USA väljakujunenud demokraatia ühe autoritaarsusele kalduva presidendikandidaadi ohjeldamisega toime tuleb .Märgiline on seegi, et ta süüdistab enda ründamises mõlema valitseva partei esindajaid. Seljatagust Senatis nagu polegi või?

Mis aga omakorda tähendab seda, et kogu nähtava lähituleviku on Trump kimpus sisepoliitiliste probleemidega, mida tal võib olla kiusatus lahendada välispoliitiliste võitude abil. Seda ilmselgelt venelased ka pakuvad- abi terrorismi ja ISIS-ega võitlemisel ning võimalikke kasutoovaid majanduslikke tehingud USA majanduse (või nagu õelad keeled väljendusid, siis keskmise sissetulekuga valgetest meestest valijate sissetulekute) turgutamiseks. Samas ei ole vene majandus võimeline Trumpi vallijaid kuigivõrd aitama ja võidud terrorismi valdkonnas visad tulema. Uus relvastuskontrolli kokkulepe vms. võiks ju sobida konteksti küll. Samas kiired vastutulekud venelastele võivad jätta temast meeleheitliku mulje ja siis hakkab igameest huvitama, miks just. Päris huvitav, kuidas ta selle olukorra lahendab.

Kunagi esitasin sama küsimuse Ukraina ja Süüria teemal Putinit silmas pidades- kuidas ta selle jama ära klaarib? Vastus senini- ei klaarigi. Konflikt kestab mõlemas valdkonnas muutuva intentsiivsusega ja ilmselt on eesmärgiks vältida selget kaotust. Ajapikku uputada teema erinevate uudiste meres, kuniks negativne tulem ei ohusta märkimisväärselt positsiooni? Süürlaste ja ukrainlaste jaoks tähendab see paraku tuhandeid kaotatud inimelusid.

[PaganHorde]

Ajaleht: Trump tahab kohtuda Putiniga lähinädalatel Islandil. Valge Maja on selle juba libauudiseks kuulutanud.

Selle kuulutas ka Trumpi pressiesindaja valeks. Ei tea kas putler trikitab või mis.

[Puurija]

Venemaa riikliku julgeolekunõukogu juht Nikolai Patrušev: ,,Viimasel ajal oleme märganud märkimisväärselt sagenenud katseid tekitada kahju Venemaa infosüsteemidele välisjõudude poolt. Üleilmseid internetioperaatoreid ja -pakkujaid kasutatakse laialdaselt, meetodid, mida nad kasutavad, arenevad aga pidevalt. USA presidendi Barack Obama administratsioon tahtlikult ignoreerib asjaolu, et peamised internetiserverid asuvad Ühendriikide territooriumil ja Washington kasutab neid luure- ja muudel eesmärkidel, et globaalset domineerimist jätkata. Loodetavasti õnnestub Moskval presidendiks saava Donald Trumpi administratsiooniga rajada konstruktiivne suhe."
http://uudised.err.ee/v/valismaa/13dff5 ... rrunnakuid

Endine Briti parlamendiliige ja välisministeeriumi ametnik Chris Bryant: ,,Iga minister, kelle töö on seotud Venemaaga, võib kindel olla, et Moskva üritab nende kohta andmeid koguda. Välisministeerium ei saa julgeolekukaalutlustel sellel teemal sõna võtta. Sattusin ka ise Kremli huviorbiiti ja isikuid nagu välisminister Boris Johnson, Liam Fox, Alan Duncan ja David Davis jälgitakse kindlasti. Tänapäeval saab palju tööd teha pika vahemaa tagant. Jälitatava lähedal ei pea füüsiliselt olema ega jälgima nende mobiile jne. Kui olin valitsuse Vene grupi eesistuja, siis suursaatkond aitas minu eemaldamisele kaasa. Kuulsin mitmelt sõbralt, kes on konservatiivsed parlamendiliikmed, et probleem seisneb Putini vihas minu suhtes ning ta tahab minust lahti saada."
https://www.theguardian.com/world/2017/ ... n-liam-fox

[Otto K]

Kuidas Vova "rahvaga" kohtub. Ei midagi uut, täpselt sama skeem nagu Krimmi ja Dombastani ajal, ühed ja samad näitlejad erinevates rollides.

https://www.youtube.com/watch?v=gGctf8Ktshc

https://www.youtube.com/watch?v=4-x3Rpf99Gg

[Kriku]

Trumpi valitsus lubab: kavatseme Venemaaga sõbrustada, aga mitte liiga palju.

Kuni pole teada, kus ja millal võiks aset leida kahe juhi esmakohtumine, arutab meedia selle kohtumise psühholoogilisi peensusi. Endine Läti president Vaira Vīķe-Freiberga ennustas Washington Postile, et Putin külvab Trumpi meelitustega üle. „See mõjub enamikule inimestele – ja sellel konkreetsel juhul mõjub see veel eriti.” Sama asja eest hoiatas endine välisminister Condoleezza Rice, meenutades, kuidas George W. Bush 2001. aastal Putini silmadest tema hinge nägi.

Pressikonverentsil tuli Trump lõpuks vastu Venemaasse skeptiliselt suhtuvatele vabariiklastele ja möönis viimaks ometi otsesõnu: „Mis puudutab [Demokraatliku Partei vastu suunatud] häkkimist, siis ma arvan, et seda tegi Venemaa.” Vastukaaluks lubas tulevane president jõuliselt küberturvalisusega tegeleda ja väljendas usku, et Putin oma trikke enam ei korda. Kas Barack Obama läks häkkimise eest kehtestatud sanktsioonidega liiga kaugele? „Ei.” Küsimusest, kas Trump võiks kaaluda Venemaa-sanktsioonide tühistamist, põikles ta aga kõrvale ja rääkis selle asemel oma headest suhetest venevaenuliku senaatori Lindsey Grahamiga.

Rahustavaid signaale saatis ka samal päeval senati ees esinenud välisministrikandidaat Rex Tillerson, kes teatas sissejuhatuseks, et NATO liitlaste mure Venemaa pärast on õigustatud. Ühtlasi rõhutas ta, et USA nõuab edaspidi liitlastelt, et nad oma kohustusi täidaksid. See on ilmne viide nõudele, et NATO nn kaitsekulutused oleksid 2% SKT-st, mida praegu täidab ainult viis liiget, sealhulgas Eesti.

Naftafirma Exxon juhina õnnestus Tillersonil luua head isiklikud suhted nii Putini kui ka Rosnefti juhi Igor Setšiniga. Suhtlus on jätkunud ka pärast Venemaale sanktsioonide kehtestamist – viimati käis Tillerson Setšinil külas alles mullu juunis. Senat käitus leebelt, jättes need suhted põhjalikumalt luubi alla võtmata. Seda huvitavam oli kuulda Tillersoni hinnangut USA Ukraina-poliitikale, mille puhul ta mõjus tõelise pistrikuna ja vastandas end Trumpi senisele jutule. Esiteks ei pea ta õigeks sanktsioonide kiiret kaotamist, esialgu peaks kõik vanaviisi jätkuma.

Teiseks tulnuks Venemaad Krimmi kriisi eest otsustavalt karistada, osutades Ukrainale sõjalist abi. „Arvan, et Venemaa tõlgendas seda nõrkusena, et reaktsioon polnud väga range ja jõuline,” ütles Tillerson. „Ma oleksin soovitanud Ukrainal võtta kõik olemasolevad sõjajõud ja viia need idapiirile. Oleksin andnud neile üksustele relvad, mida nad enesekaitseks vajasid, teatanud, et USA varustab neid luureandmetega ja et NATO või USA jälgivad õhuluure kaudu kogu sealset liikumist. Arvan, et Venemaa oleks seda tõlgendanud jõulise reaktsioonina: jah, te võtsite Krimmi, aga sellega asi lõpeb.”

Ega ta muud juttu ajada saakski, sest:

Senatis paistis kõige suurema skeptikuna silma väliskomisjoni vabariiklasest liige Marco Rubio, kes nõudis, et ministrikandidaat nimetaks Putinit sõjakurjategijaks. „Ma ei kasutaks seda sõna,” vastas Tillerson. Rubio rääkis Aleppo elanike kannatustest ja mainis ka Venemaal tapetud ajakirjanikke. „Miski sellest pole saladus, inimesed on surnud,” rõhutas ta.

Pärast ürituse lõppu keeldus Rubio ütlemast, et ta on valmis Tillersoni poolt hääletama. Kuna väliskomisjonis on vabariiklastel ainul ühehääleline enamus, sõltub tulemus Rubio otsusest. Kui komisjon kandidaadi tagasi lükkab, võib hääletuse ikkagi suunata ka senati üldkogusse. Kuid sealgi on vabariiklastel ainult kahehääleline enamus ning kaalukeeleks saavad Vene-vastased vabariiklased Lindsey Graham ja John McCain.

Ilmselgelt oleks kõigile parem, kui see bisnismän läbi põruks, rääkigu ta praegu mida tahes. Sööda Rexi palju tahad, Rex vaatab ikka nafta poole.

Exxoni juhina võttis Rex Tillerson sõna Venemaale sanktsioonide kehtestamise vastu. Senatis peeti selle üle järgmine arutelu (esitatud üksnes asjasse puutuvad lõigud).

Tillerson: Ma ei ole kunagi sanktsioonidevastast lobi teinud. Ja minu teada pole Exxon seda kunagi otseselt teinud.

Bob Corker (väliskomisjoni juht): Minu meelest te helistasite mulle tookord ja teie jutu järgi [sanktsioonid] halvendasid USA firmade olukorda. On see nii?

Tillerson: Tõsi, seda ma Venemaa-vastaste sanktsioonide kohta ütlesin.

Corker: Nii et see polnud sanktsioonidevastane lobi, vaid lihtsalt üksikasjade arutelu?

Tillerson: See on õige. […] Exxonmobil osales arutelus, mismoodi võiksid sanktsioonid asjast huvitatud Ameerika ettevõtetele mõjuda.

Chris Murphy (senaator): Teie arvates ei ole see lobi, kui USA senaatorile helistatakse ja öeldakse, et sanktsioonid ei ole tõhusad? Minu arvates ei ole siin vahet.

[Kriku]

Marine Le Pen Izvestijale: taastan normaalsed suhted Venemaaga, tunnustan Krimmi tema osana, kaotan sanktsioonid.

[Roamless]

Eriti paneb imestama, kui lihtsalt tädi kuulutas Krimmis toimunud referendumi legetiimseks. Põhimõtteliselt oli ju ka Balti riikide okupeerimine selle järgi juriidiliselt korrektne, sest toimus referendum-rahvahääletus, missest et relvastatud okupatsiooni tingimustes ja ükski rahvusvaheline organisatsioon pole hääletust legaalseks tunnistanud.

[Kapten Trumm]

Termin "kasulik idioot" pole ju eile tekkinud - antud tegelane on selle piltlikuks illustratsiooniks
Miks "parem-populistlik"? Poliitikas populismi peal sõidavad enamikus vasakpoolsed - pigem ikka "populistist sots.

[Kriku]

Just nii. Alustuseks peaks eristama poliitilist ja majanduslikku parem-vasakpoolsust (ehk siis konservatiivsust ja liberaalsust), kusjuures need haakuvad niiöelda peavoolu poliitikas ristipidi: sotsiaalselt konservatiivsed erakonnad viljelevad tihti liberaalset majanduspoliitikat ning sotsiaalselt liberaalsed erakonnad, kes arvavad, et ühiskond peaks kõvasti kulutama töötajate, tarbijate ja vähemuste õiguste tagamisele, piiravad selleks paratamatult majandusvabadust.

Tänapäeva Euroopa populism kipub olema segu sotsiaalse kaitse lubadusest (see tähendab siis, majanduslikus mõttes vasakpoolne) ning üleskutsest rahvuslike või religioossete traditsioonide kaitsele (ehk siis poliitiliselt parempoolne). Põhimõtteliselt sarnane profiil oli ka natsionaalsotsialistidel. Pärast II ms oli see sektor pikalt täitmata, mis vähemalt osaliselt seletab nende praegust edu.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Marine Le Pen Izvestijale: taastan normaalsed suhted Venemaaga, tunnustan Krimmi tema osana, kaotan sanktsioonid.

..selle "uudise" kohta arvati isegi hommikuses KUKU-raadios, et libavärk

[Kriku]

http://izvestia.ru/news/657858

Las siis lükkab ümber, kui on libauudis.

Selles, et ta jaanuari alguses ütles, et Krimmi annekteerimine polnud illegaalne, ei ole kahtlust: seda vahendavad ka Euroopa ja Prantsusmaa peavoolu väljaanded (näiteks "Le Figaro"). Ma ei näe põhjust arvata, et see praegune intervjuu peaks võltsitud olema.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Libavärk kasvõi selles mõttes, et kui kellegi intervjuu on ajalehes nimega IZVESTIJA - siis võib ju ette kujutada, milline tendentslik pooltõdede-poolvalede kogum sellise intervjuu "lõppprodukt" saab olema

Kusjuures (loomulikult) ei ole selle hullu muti fänn - minupärast võiks see femme fatale ennast põlema panna