www.militaar.net

Jätkan siis edasi (ei saanud rohkem pilte lisatud ja siis tegingi järgmise postituse): operaatorite töökohad siis samas masinas juba üldülevaatena juba sellised: Ja APU-lt mõned detailid muudetuna sellised: Pildid valisin just sellised, millelt oleks erinevusi näha. Neid siiski on. Näiteks kohe APU-l see uue tüübi digisuumi ja öise töövõimekusega vidikon. Panen ka video, saab igaüks ka ise üle vaadata, kuidas moodi (demovideos) seda tööd tehti. Täpselt samasuguse ülesehitusega on kõik uuemad kompleksid, ka Pantsir. Hijuti jooksis spetsiifilises kirjanduses läbi artikkel, milles "rosoboron-jne" reklaamis mingil relvamessil, et Pantsir sai/saab? omale võrguvõimekuse. Eks see ole vast seotud sellega, et talle on komplekti täiendavaid iseseisvaid ja iseliikuval šassiil radareid ehitatud. Suure tõenäosusega poleks ka sellele Osa-le võrguvõimekuse lisamine enam mingi hüper-saavutus. https://www.youtube.com/watch?v=BqT9bIF3eGI
Nüüd teen siia märkuseid, milliseid versioone olen üldse kohanud. Peaks olema mõistetav, et just nimelt ÕT-d olen just nendest aspektidest pidevalt jälginud ja üritanud tuvastada nii kasutatavaid versioone, pihta saavaid masinaid, kui ka rüüstatud või ära põlenud masinaid. Kokkuvõtteks saan öelda, et kuigi valmistoodangu arendamistest "pildimaterial" ja demotekstid on relvaäri vaatenurgast üsnagi muljetavaldavad, siis Osa-d mina uuemaid versioone lahingutes näinud ei ole. Kui kaks aastat tagasi kevadel valgevene omad Osa-d teedele ja tänavatele ajas ja lõunapiirile demonstratiivselt laagritesse kärutas, siis mul oli korraks tunne suisa, et kust ruhljadina-urkast see rondimeri nüüd välja on aetud. Üks asi, et neil olid mingid naljakad armeenumbrid, mida juba ammu kasutuses pole, aga näha oli, et tegemist on veel nende vanade versioonidega, millel on valge-punane suunatulesüsteem selle pisikese ühe tulekesega nii ees, kui taga, milles gabariit ja suund on ühe pirni all, nagu Gaz-51-52-del enne kollase suunatule aegu oli. See on siis enne 1980-ndat toodetud isendid. Kollased suunad tulid alles peale 1980-t. Ukrainlastel on ainult vanad (st uuendamata) versioonid. venemaa omi on üldse vähe näha olnud, (no neil Tor-id-Bukid-Pantsirid laialdaselt ka asemel), aga mitte ühelgi juhtumil, mida on olnud võimalik vaadelda, pole ma näinud ei Tor-i ega Osa puhul seda versiooni, millel oleks juba see uuem digisuumiga vidikon. Ikka need vanad versioonid. Ja rakette on neil ladudes piisavalt ja selliseid videoid jooksis kah läbi, kus raudteel oli vagunite kaupa Osa-rakette kolmestes konteinerites. Ka ÕT-ga paistab orkidel olema jutt kõvem, kui asi tegelikult, nagu Armataga nagu lennukitega jne jne muude vene asjadegagi. Ju on jälle kõik paberil okei, aga tegelikult hoopis kõik ära varastatud. Väga hästi sobib ju siia näitena kuidas Pantsiril all olevad tutikad (hiina) rehvid sõja alguses ei kannatanud isegi mitte poolt tuhandet kilomeetrit sõita, ilma et ribadeks poleks läinud, ja seda veel autodel, millel on rõhusüsteem peal. Ja tegemist on üliolulise ja kalli masinaga.... jne.
No ei ole mina näinud neid upgradetud versiooni-Osa-sid küll kuskil lahingus, ega mitte tagalaski sõitmas.

Tänaseks aitab, jätkan hiljem. Uhhh. Raske on ree peale tagasi saada ja mõtteid koguda. Pooled asjad, millest kirjutada tahtsin on justkui meelest läinud, aga küll korjan pildi kokku tagasi. Järgmiste postitusteni.

Värskes Sõduris on Urmas Salo kirjutatud artikkel lennuvahendite kohta UKR sõjas. Selle ehk olulisim osa on lennukikaotuste võrdlus osapoolte vahel.
Lennukite kaotused on seal umbes võrdsed ja torkab silma, et UKR kaotustes tooni annavad seal maismaaobjektide ründamiseks rindepiirkonnas kasutatavad tüübid ehk siis nn rindelennuvägi, eelkõige Su-25 ja MiG-29, millest võiks järeldada, et enamiku UKR kaotusi põhjustab VF maapealne õhutõrje. Näiteks spetsiifiliste A2A rolli jaoks mõeldud Su-27te kaotused on üsna väikesed. Kuna aga UKR lennuvägi on kogu aeg olnud umbes 10 korda väiksem ja küllap teeb ka lahingulende kordades vähem, siis vene õhutõrje tehniline paremus annaks nagu tunda. Rohkem lahingulende tähendab ka rohkem sihtmärke õhutõrjele. Ka maapeal hävitatud lennukeid on vähe.

Arvud tabelis ei ole mõistagi sellised nagu UKR claimides.

viewtopic.php?p=79503#p79503
viewtopic.php?p=79535#p79535
viewtopic.php?p=80027#p80027
viewtopic.php?p=80062#p80062
viewtopic.php?p=603414#p603414
viewtopic.php?p=603418#p603418
viewtopic.php?p=603465#p603465
viewtopic.php?p=603500#p603500
viewtopic.php?p=603511#p603511
viewtopic.php?p=603526#p603526
viewtopic.php?p=603615#p603615
viewtopic.php?p=603679#p603679
viewtopic.php?p=603683#p603683
viewtopic.php?p=603685#p603685
viewtopic.php?p=603709#p603709
viewtopic.php?p=603903#p603903
viewtopic.php?p=603920#p603920
viewtopic.php?p=715022#p715022
viewtopic.php?p=744303#p744303
viewtopic.php?p=744382#p744382
viewtopic.php?p=744473#p744473

See on nüüd nende linkide kokkuvõte minu postitustele, milles on Tor-i käsitletud ja soovitaksin üle lugeda. Pärit sellest teemast, mida Kriku märkis : viewtopic.php?t=44705 Sirvisin üle ja palju on küll korduvat, aga kordamine pidigi tarkuse ema olema ju. Tähelepanu tahan osutada asjaolule, et see õhutõrje-teema on juba 2007-st alanud ja läbi erinevate sündmuste ja teemade liitmiste jõudnud siis tänapäeva ja on ikkagi veel aktuaalne.
Omalgi oli põnev üle sirvida, ja samas ka tunnistada, et mõned asjad mälus kah vajaksid "üle korrastamist" ja täpsustamist.
Hakkan siia tänase olukorra ja teadmiste teksti juurde tootma, see peaks tulema järgmises postituses.

Kapten Trumm kirjutas: ↑11 Mär, 2024 13:59 Värskes Sõduris on Urmas Salo kirjutatud artikkel lennuvahendite kohta UKR sõjas. Selle ehk olulisim osa on lennukikaotuste võrdlus osapoolte vahel.
Lennukite kaotused on seal umbes võrdsed ja torkab silma, et UKR kaotustes tooni annavad seal maismaaobjektide ründamiseks rindepiirkonnas kasutatavad tüübid ehk siis nn rindelennuvägi, eelkõige Su-25 ja MiG-29, millest võiks järeldada, et enamiku UKR kaotusi põhjustab VF maapealne õhutõrje. Näiteks spetsiifiliste A2A rolli jaoks mõeldud Su-27te kaotused on üsna väikesed. Kuna aga UKR lennuvägi on kogu aeg olnud umbes 10 korda väiksem ja küllap teeb ka lahingulende kordades vähem, siis vene õhutõrje tehniline paremus annaks nagu tunda. Rohkem lahingulende tähendab ka rohkem sihtmärke õhutõrjele. Ka maapeal hävitatud lennukeid on vähe.

Arvud tabelis ei ole mõistagi sellised nagu UKR claimides.

Su-25-te kaotuste juures oleks oluline teada, kas tegemist on/oli esimese versiooni 25-tega, või juba täiustatud soomusega versioonidega. Selgituseks: Afgaani sõjas SU-25-te esmakatsetuste aastatel sai vant kogemusi, et vaja oleks soomust täiustada. Ja seda ka tehti. Afgaanist toodi esimese versiooni eskadrillid välja ja asendati täiustatud soomusega isenditega. Täiustamise vajalikkuse põhjuseks oli vajadus kaitsta Su-25-lennuaparaate õlalt lastavate stingeritaoliste asjade eest, mis kaltsupeade kätte ilmusid. Peale seda soomuse täiustamist tõusis oluliselt lennuki "elulemus": üks mootor läinud, kere ja kandepinnad sitaks kilde täis, aga ikka tuli tagasi. Ukraina sõja kontekstis teine oluline ääremärkus oleks ka see, et ukrainlased tegid üllatusefekti saavutamiseks palju madallende ja ei oe ju mingi üllatus, et mida madalamal pihta saad, seda väiksem võimalus on lennuk õhku edasi lendama stabiliseerida ja seda suurem võimalus enne lennuki stabiliseerumist all kukuda. Ja otse loomulikult näitab see ka vere õhutõrje tegevust- raketid ju lasti pihta, ükskõik kuskohast või mis relvast.

Need A-stani kogemuste põhised lisasoomustused puudutasid väikesi, kuni 3 kg lõhkepeaga rakette ehk Manpadse. Näiteks Tor-i raketi lõhkepea on juba 15 kg. Soomust paigaldati lennukite remonditehastes, kui reglemendi järgseid töid tehti.

Kapten Trumm kirjutas: ↑19 Mär, 2024 13:13 Soomust paigaldati lennukite remonditehastes, kui reglemendi järgseid töid tehti.

Ma tean seda, küsimus oligi mul esitatud, et pole infot, kas ukrainlaste omad olid ka modifitseeritud soomusega või mitte.

Tere jälle.
Hakkan tänast postitust kirjutama. Aga enne tahaks teha ühe kõrvalepõike, mis minu arust vajaks tähelepanu viitamist. Nimelt tegin siin kaks postitust uuendatud Osa kohta, üks siis leheküljel 50 kohe esimese postitusena (praegu), mis on saanud piltide järgi üle 500 (see tundub minu postituste piltide vaatamisel sihuke tavaline keskmine olema) vaatamise, aga see oli ainult jätkupostitus. Esimene osa jäi leheküljele 49 ja seda vaadates panen tähele, et tolle postituse pilte on ainult ca 125 korda vaadatud. Mulle tundub, et enamusel on minu 11.märtsi postituste esimene osa justkui lugemata jäänud... Nii, et võtke palun kätte ja vaadake üle.

Nüüd tänasest teemast: Täna võtame vaatluse alla Tor-i saamisloo ja tehnilise arengu. Teen kohe märkuse, et ma ei pretendeeri absoluutsele tõele, vaid näitan lihtsalt ajatelge. Nii mõnegi aastaarvu või seiga kohta ma justkui teaks/mäletaks teisiti, aga need detailid ei muuda ajatelge nüüd enam nii oluliselt.
Kui Osa sai 1975-ks justku küpseks ja valmis, siis hakati kohe arendama nii Osa uuendust, kui samaaegselt tehti otsus Tor-i loomiseks. Kogu selle värgi kandvaks teostajaks sai Iževskis asuv tehas, mis siin teemas on juba tuttav tänapäevase nime all "Kupol". Ehk siis see ettevõte, kes asus 1975 aastal Osasid tootma, sai suht kohe samaaegselt ülesande nii Osa "tuunimiseks" (millega loodi 9K33-st 9K33M3), kui ka uue põlvkonna Tor-i loomiseks. Aastaga sai arendatud ja kinnitatud Tor-i tehniline eskiis-projekt, jagati ülesanded välja erinevatele teadusinstituutidele ja tehastele, ja asuti projekteerima ja ehitama. Asjaga tegeles kirjade järgi 8-9 erinevat instituuti ja/või tehast. 1986-ndaks oli vastuvõtukatseteks masin valmis ja kirjade järgi võeti ka relvastusse. See viimane lausepool pani mind kulme kergitama, sest meil oli korduvalt 1988 teemaks, et Tor "võeti vastu" ja need on nüüd esimesed masinad armeele üleantuna ja just nimelt õppeprotsessi käivitamiseks, polgud hakkavad meie juures ainsana NSVL-is selle peale ümber õppima ja seejärel saavad uue relvastuse Tor-i kätte Embal. NB! Meie keskuses toimus pidevalt ka meremeeste väljaõpe, st VMF kasutuses olevate nii maapealsete, kui ka laevade peal olevate nende samade seadmetega komplekside väljaõpe. Väljaõpe toimus Bogoduhovis ja peale NL-i lagunemist koliti see kogu see NA-vägede PVO SV õppekeskus ümber Jeiskisse. See koht nüüd siis: https://www.google.com/maps/@46.7002309 ... ?entry=ttu Pildi peal on hetkel ka näha tehnilisel territooriumil platsil kolme Tor-i ja ühte veokat, tõenäoliselt laadimismasinat.
Okei. Eestlasi minu andmetel üheski ümberõppepolgus ei olnud ja ka Bogoduhhovi utšebkas eestlasi-kursante (üldse baltlasi) Torile ligigi ei lastud. Ja kohe sai NLiit otsa kah. Olen FB-s trehvanud vestlema ühe mehega, kellel õnnestus ~83-84(?) kandis kuskil Leedus polügonil kokku puutuda Tor-i mingis komplektsuses esimese etapi arenduste katsemudeliga, mis oli vist isegi ilma sisuplokkideta. Aga šassi ja antennid ja mingid asjad ikkagi olid küljes ja midagi katsetati. Et olevat saanud mingi erariides kindrali(te) abiline mingitel katsetustel olla vmt. No vat, 1988 saabusid meie väeossa õppeprotsessi alustamiseks ja läbi viimiseks kaks esimest Tori. Indeksiga Tor 9K330. K tähendab kompleksi, lahingmasin ise on indeksiga 9A330 ja kasutatav rakett vastavalt 9M330. See oli siis see pill, milles sees istusin. Meeskond 4 liiget, neist 3 operaatorid. Väidetavalt esimene lähimaa-ÕT-kompleks, millel on rakettidel vertikaalstart ja raketid ise kere sees tabamuste/kildude jmt kaitseks peidus. Tänaseks on esimese seeria Tor-i kohta erinevaid spetifikatsioone ilmunud. Saan öelda, et esimestel meile jõudnud pillidel oli SoTS mitte enam algse 20, vaid juba 40 märgi jälgimise võimekusega. Sealt edasi siis (ikka SoTS-i all) võimekus 10 märgi anaüüsi- ja prioriteedi jälgimine, millest siis omakorda suutlikus salvestada lahinguorderisse SN-sse 4 märki hävitusritta. Terminitest õppes: SSTs (märgijälgimissüsteem) asendati juba SN-iga (stantsija navedenija)(sihitamissüsteem). APU oli ikka ühe märgi jälgimise võimekusega ja suutlikus raketti sihitada- kaks raketti üheaegselt. Kirjelduse järgi 6-7 kilda pealt maas labad pöörlema pannud helikopteri tuvastamine oli nii 50-50. 12 kildi raadiuses 15 kuni 20 meetri kõrgusele tõusnud pilli korral juba 60-80%. Ja samamoodi õhus oleva helikopteri tuvastab kuni 20 kilda pealt 80%-liselt. Sihitamistäpsus +/-1kraad nii asimuudil kui tõusunurgal ja kaugustäpsus märgist tööulatuses mitte rohkem kui 100 meetrit. Nii nagu masinad üle anti, hakati kohe ka uuendama Tor-i. Osa-kompleks läks Iževskis 1989 tootmisest maha, tehes ruumi Tor-ile. Ja samal 1989 aastal hakati kohe tegema uut moderniseeritud Tor-i. Ja jutu järgi juba samaks aastaks oli elektroonika oluliselt muudetud kujul valmis katsetusteks ja võeti 1991 ka relvastusse. Tulemuseks TorM-1 9A331. Muudetud koosseisu, operaatorite ülesandeid. Ümbervahetatud kogu EVM, kõike täiustatud muudetud, tuunitud: tundlikkust, lisatud parallelkanalid signaalitöötlusse, tõstetud suutlikkus, häirekindlus jne. 40 märgi asemel on juba märgitud uue taseme 48 märgi jälgimist ja teist paralleelset raketisihitamiskanalit. Vidikoni (telekaamerasse) on lisatud funktsioon märgijälgimiseks, mis annab täiendava lisasignaali märgijälgimisradarile. (NB! Märgijälgimise võimekus on ikka sama 1 märk!). Ja lisandus ühilduvus komandirski-masinaga 9C737 Ranžir. Võiks öelda, et komandirski masin tehti valmis samaaegselt Tor-iga ja seejärel kiirkorras tuuniti Tor klappima Ranžiri-ga. See Ranžir on selline masin, mis on suuteline võtma vastu erinevatelt RLS-i(de)lt üldringseirepilti (nt ka Buk-i ringradar 9C18M1 Kupol, mis võib oma ca100km nägemisulatusega istuda kuskil kaugemal tagalas peidus, kui Tor-id rindel võimlevad) ja edastama seda omale alluvatele Tor-idele-Tunguskadele-Streladele. Ja samal ajal olles ise nii PVO-polgu kui divisioni tasemel nii komandör, kui ka lihtsalt oma ülemuste käskude ja suuniste vahendajaks ZRK-dele. Teeb oma alluvatele asukohapõhist geograafilist ümber- ja täpsustusarvestust ja suudab neid stardiseadmeid 9A ka ise juhtida, st salvestada hävitusjärjekorda märke ja välja lasta rakette jne. Ehk siis on võimekusega teha kaughaldusega Tor-i operaatoritööd. Lisaks TorM-1-ga töötati välja ja markeeriti erineva lisatähega mitmed versioonid erinevates kombinatsioonides TorM-1T(jne)-sid: ainult ühe veoka baasil, veoka+käru baasil, käru+käru baasil. Lisaks statsionaarne konteiner-variant TorM-1TC. Erinevate lint-šasside arendusest tuli täiustatum versioon 9A331-1. Selle kõige edasiarenduseks on omakorda märgitud Тор-М1-2У, mis pidi vahetama/asendama kõik vanemad Osad-Tor-id-TorM-1-d. Jällegi tootjaks "Kupol". Märgitud on, et vastavalt riiklikule tellimusele anti 2013 esimesed 12 masinat 9A331МУ üle lõuna sõjaväeringkonnale. Puusalt panen, et nagu meiegi platsil oli õppeprotsessi jaoks 12 masinat, siis suure tõenäosusega Jeiski utšebkasse need 12 masinat läksidki.
Samas enam-vähem samal ajajärgul aga varem, aastal 2009 näidati juba ka TorM-2 9K332-te mille lahingumasinaks sai TorM-1-lt tuttava 9A331 edasiarendus 9A331-2. Raketid on sellel kontseptsioonil küll samad 9M331, aga loomulikult jällegi järjekordselt täiustatud ja erineva arvukusega konteinerites: 9M334 vastavalt 4tk ja 9M338 8tk. Juurde läheb järjekordselt "täiustatud muudetud, parendatud jne" jutt. Eraldi on märgitud BPLA-sid nii suuri, kui väikseid, nii iselendavaid, kui kaugelt piloteeritavaid- oluline võimekuse tõus. Ja ekstra tehtavat nende jaoks veel uuemaid väiksemaid ja sobivamaid ja võimekamiad jne rakette kompleksile. Kogu seda manti on mitmes versioonis kombineeritud ja jällegi markeeritud lisatähtedega. Näiteid:
*põhiversioon lintidel ja kahe 8-raketilise konteineriga, so 16 raketti (nb rakettide juhtimine juba 4 kanaliga igaühes 2 raketti kanalis, so 8 raketti korraga)
*versioon ainult ühe 4-raketilise konteineriga (Тор-М2Э, tähis justkui ekspordiks?) (raketi juhtimine ainult kahe kanaliline)
*versioon Minski traktoritehase ratasšassi peal kahe 4-raketilise konteineriga, koos duubeldatud (so 4 kanalit) raketijuhtimisvõimekust
*arktiline versioon laplanderilaadsel šassil kahe 8-raketilise konteineri ja 4-kanalilise võimekusega
*konteinerversioon ühe 4-raketlise konteineriga. Autonoomne, võib panna suvalise šassi peale. või tõsta laeva pardale.
Kuigi kogu see asi olevat juba 2008 valmis ja aastaid ka esitletud jne, siis vaatamata sellele kõigele alles 2016 toimusid konteinerversiooni merel katselaskmised. Arktilist versiooni esitleti 9. mail 2017 Moskvas paraadil, aga esimesed 12 tk arktilist versiooni anti üle(?) põhjalaevastiku üksustele alles 2018 novembris. Eraldi on selle juures märge, et 80-nda arktilise brigaadi üksused hakkavad uuele tehnikale ümberõppima pvo-vägede õppekeskuses Jeiskis 2019 aasta jaanuaris. (P.S Samas Wikis on märge, et aastaks 2024 on vene enda ametlikel andmetel arktilist kompleksi ainult 9tk valmis saadud ja üle antud. Ja üleüldse olevat verearmeel kokku maksimaalselt ca 110 tükki kõiki neid eelmainitud nii Tor-i, TorM1, kui TorM-2 versioone. Igaüks saab ise teha järeldusi kuidas sellise koguse ÕT-ga, pluss ka muud ÕT-võimekused loomulikult, suudetakse tagada lisaks militaarobjektidele ka (kõikide) oluliste tsiviilobjektide kaitset. Nende proiriteet, asukohad jne. Üldisest tsiviilobjektide kaitsest pole mõtet hakata rääkimagi).
Ka Ukrainal on info järgi Tor-id olemas. Maks ca 10 tk. Omad on esimese versiooni 9A330-id ja sõjasaagid siis TorM-1-d.

Juba alates Tor-M1-st on märgijälgimisradar suuteline jälgima 2 märki samaaegselt ja ka samaaegselt eraldi sihitama rakette neile, aga mitte kuskilt ei leia ma märget kui suure märkide lahknevuse nurga all see üksainus lameantenn neid kahte erinevat asimuuti ja tõusunurka teenidada suudab.
TorM-2 ei pea enam laskmiseks seisma jääma ja on juba sõidupealt laskmise võimekusega. Ehk siis APU stabisieerimist on oluliselt täiustatud.
TorM-2 lahingmasin 9A331-2 on juba suuteline töötama võrgus mitte ainult Ranžir-iga koos, vaid ka ühe oma paarilise 9A-ga, ehk siis ühtses võrgus omavahel ilma komandirskita. Koostöö tomib raadiosagedusel, ja lisana on märgitud võimalus ka kaabelühenduseks.
Kui alustati 10 km ringi ja 6km kõrgusega, siis lõpuks jõuti välja SOTs-i 30km-ni, raketikaugusega 15km-ni ja kõrgust pidavat viimane versioon juba 10km kah välja võtma.
Sellest konteinerversiooni kasutusvõimalusest saab mõista lugedes seda minu postitust: viewtopic.php?p=744559#p744559
kompleksi demovideo: https://www.youtube.com/watch?v=rAdroGsBP9A&t=6s Lisasin hommikul
Panen siia ka koosseisu, mis tähendab kõik kokku seda kompleksi, mida tähistatakse tähega K:
*lahingumasin TorM1 9A331 /kaldjoone taga siis TorM-2 9A331-2 omad
*rakett 9M331 oma raketimoodulis 9M334 /lisandus 9M338
*rakettide laadur-transportija 9T244
*rakettide transportija 9T245
*MTO-ška (patarei-divisioni tasemel) 9В887М / 9В887М2К
*MTO-ška (polgu tasemel) 9В887-1М / 9В887-1М2К
*tarvikutemasin 9Ф116 (siin on ka generaator)
*varuosamasin ЗИП 9Ф399-1М1 / 9Ф399-1М2К
*iseseisev veoka kungis trenažöör 9Ф678
* TorM-2-le lisandus veel üks MTO-ška МТО-АГ3М1
*ja loomulikult käib punti siis komandirski 9C737 /9C737MK
Ehk siis 12 lahingmasina jaoks on kari teenindavaid masinaid, ilma milleta kas kohe, või tiba hiljem siis jama võib tekkida. Näiteks selgus kohe, et senise kasutuseeskirja kohaselt arvestatud 9T-sid jääb sellise lahingutempo juures ZRK-de jaoks väheks.

Kas jätkame Buk-i tutvustamise ja selgitamisega?

Peeter kirjutas: ↑19 Mär, 2024 13:51

Kapten Trumm kirjutas: ↑19 Mär, 2024 13:13 Soomust paigaldati lennukite remonditehastes, kui reglemendi järgseid töid tehti.

Ma tean seda, küsimus oligi mul esitatud, et pole infot, kas ukrainlaste omad olid ka modifitseeritud soomusega või mitte.

Seda tuleb vist iga lennuki saba alt vaadata. Vene lennundusraamatute andmetel asub lisasoomus mootorite kohal sabapoomi alaosas ja on paigutatud olemasoleva kerepleki peale.

Mõte oli selles, et kuna seal asub üks kütusepaakidest, mis Stingeri kogemusega (sellel on suurem lõhkepea kui varasematel, 3 kg vs 1 kg) kippus purunema ja põlema minema, mis tõi kaasa mootorite põlemise isegi siis, kui mootorid pihta ei saanud ja sellega lennuki alla sadamise. Stinger kippus just seal saba all lõhkema. Antud soomustus pidi seda paaki kaitsma. See võib täiesti "plekk" olla ja fotodel äratundmatu.

Trummi jutu peale: ma pidasingi silmas, et kui paljud Ukraina omad siis on modifitseeritud.

Aga. Nüüd panen siia oma selle, või ka järgnevate taoliste vb suht-sisutühjade postituste selgituse. Tundub, et pean pidevalt jälgima, et militaar.net esilehel "Erialade"-teemas oleks esimesena kajastatud minu postitus, siis inimesed loevad, kui seal esilehel figureerib "Erialade" taga viide kellegi teise (nt Trumm) postitusele, siis ei tea inimesed arvatagi, et olen uue postitusega mõne ÕT-peatüki sisuga täitnud.

Akf Peetri posituse jätkuks: aastaid lugesin foorumit uusi postitusi ükshaaval taga ajades, aga siis sain mõne vihje, mis tegid elu palju kergemaks. Kolme kriipsuga menüüst valin "vaata lugemata postitusi" ja avanenud nimekirjas rea algusesse vajutades avaneb vastav teema esimese lugemata postituse kohalt.

See siin on Tor-i raketisihitamise radar. Asukoht näha ka üldistel APU piltidel. Selle kupli sees istub üks väike paraboolantenn, mis sihitab raketti. Info liiklus mõlemas suunas. Kõigepealt liigub see kogu munajas kaadervärk ise piki APU telge üles alla. Tõusunark siis ca (vist oli isegi) -5 kraadi kuni 85 kraadi. Ja nüüd selle muna sees parabool hälbe korrigeerimiseks liigub kahel teljel. See keeratakse raketi stardi hetkel üles, võetakse konteinerist välja visatud rakett ja sihitatakse märgile. See on siis esimesed versioonid, millel oli üks kanal ühe raketi sihitamisega. Selline parabool ei saagi kahte raketti korraga sihitada. Nagu Osa-gi- üks kanal, üks rakett. P.S. Tuletame meelde, et Osa-l on kaks paralleelset raketisihitamse kanalit. Ühel hetkel asendati Tor-il see uue antenniga (kirja järgi PESA) ja siis hakkas see suutma kahte raketti üheaegselt sihitada. Kui suur on lubatud nurkade lahknevus, selle kohta mina infot ei ole leidnud. Aga see peab seal muna sees olema suur, sest muidu ei suudaks antenn juba märgi poole suundunud ja alles startivat raketti üheaegselt teenindada.
Aga põhiteema, millest tahtsin kirjutada on hoopis senises koguses ja reglemendis ÕT võime(k)(t)us kaitsta tsiviilobjekte. Kui ma eelmisel lehel kirjutasin, et orkidel (kirjadejärgi) oli enne sõja algust ca lähimaa-ÕT-d Tor-ide versioonide peale kokku ca 120 tk (arktilise versiooni jätame välja), siis ka Pantsiire olevat ehk maksimum ca 120 tk. Pantsiir peaks olemagi droonide tõrjeks sobivam, sest tal on 30-ne radarjuhitav kuuliprits kah varustuses.
Ja nüüd mõelgem. Kui meil on info, et ork kavatseb hakata üle piiri Baltikumi raketitama-droonitama-mopeeditama vmt, siis no 100-120 sellise lähimaa-ÕT stardiseadmega (mis oleksid võimelised töötama ühises võrgus meie üldseire radarite ja muudegi seireseadmetega) me suudaksime Eesti strateegiliselt olulised nii militaar- kui tsiviilobjektid ära katta. Suures osas ehk ka üldiselt tsiviilobjektid. Aga kogu Baltikumi kindlasti mitte. Eestit-Lätit kokku ei julgeks 100-ga küll lubada. Aga see on ainult ÕT-mullide ja tulejõu kontekstis. Pihta võib ju lasta, aga nagu praegu asjast huvitatutele arusaadavaks on osutunud, siis vaatamata sellele tekkivad maa peal ikka purustused-kahjustused alla kukkunud detailidest. Hoopis teine teema ja kõigile arusaadav on aga see, et selleks peavad need 100 sellist stardiseadet olema toodetud ja siia tarnitud ja mehitatud. Ja ka kinni makstud. Ja ka laskemoonaga varustatud. Ja sellist asja ei suuda meie rahakott siin ise küll välja vedada. Nüüd läheme siit edasi, et kogu Orklandi peale on selliseid lähimaa-ÕT instrumente kokku 200-250. NB! Me ei vaatle kekskmaa-ÕT-d siin! Kui me lisame siia kogu orklandi peal kokku olevad ca 500 Buki stardiseadet (mis ei sobi just eriti droonide jahtimiseks), ka siis on arusaadav, et mitte keegi ei suuda isegi mitte strateegiliselt olulisi tsiviilobjektegi kaitsta, rääkimatagi mingist laiapõhjalisest kogu riiki katvast madalalt lendavate objektide ja/või droonitõrjevõimekusest. Ammugi mitte droonide massrünnaku tõrjumiseks. Ega ilma asjata ei aetud Moskvas ZRK-sid katustele riiklikult oluliste ja/või sõjaliste objektide kaitseks üles täiendavat lähimaa-ÕT-d. Ja samas ei julge keegi lubada, et nt 10 drooni üheaegne rünnak läbi nüüd ei tule.
Kogu selle kirjatüki vajadus selgus mul just sel nädalal ühe noorema põlve tehnikahuvilisega (st tehnikateadlikuma inimesega) suheldes, kes veel enne seda viimast suurt raketirünnakut kilkas, kuidas orkid ei suuda (jälle) nüüd enam rakette toota, kohe saavad otsa ja, ega oma maad (naftatööstustki) kaitsta jne. Kuidas sellisele selgitada küll tegelikkust? Et keegi praegu ei suudaks kaitsta... Ja et kajuks orkide raketitööstus on piisav, et kõiki teisi terroriseerida.
https://www.facebook.com/reel/971026694633874 anna mingile taolisele õhus lendavale hobusekarjale teine ülesanne ja ..... mida sa teed siis selliste vastu, kui sul on ainult 8 või 16 raketti seadmes ja Pantsiiril siis lisaks ehk veel paarsada 30-st kuulipritsis.

Tere jälle.
Siiamaani käsitleme ikka veel ainult iseseisvaid ühešassiilisi või koos oma haakega olevaid ÕT-komplekse.
Panen siia veel tehnilisi nüansse Tor-i ja Pantsiri asjus: Kui Pantsiri kuulipritsiga droone jahtida, siis peab silmas pidama, et kuigi puškal peaks olema mahutavus ca 2000 padrunit, siis tuleb arvestada, et tootjapoolse info kohaselt raud kestab üle 4-5 kasseti ainult siis, kui iga 100 lasu tagant lasta raud maha jahtuda. Tähelepanu tuleb osutada samas sellele, et laskekiirus on sellel relval ca 5000 lasku minutis. Et siis kui jääd hoogsalt paari-paarikümneks sekundiks droone täristama, ja kui konteiner hooga tühjaks lasta, siis on vb kuulipritsi raual resurss ka läinud...
Hoopis hullem lugu on, et katsetuste käigus see Tor-i võimekuselt asendama mõeldud Pantsir, eriti just madalate ja väikesemõõduliste märkide avastamise aspektist, on osutunud tõsiste puudustega ja ülisita tabamuskoefitsendiga kompleksiks. Kõigest 19% võrreldes samades tingimustes Tor-M1-M2 peaaegu 80%-ga. Selgus, et kompleks lihtsalt ei näe neid aeglaseid ja/või väikseid ja/või madalaid märke. Just neid, mida praegu Ukrainas just õhus kasutatakse. Järgmine teema on see, et tekitavat liigpalju valehäireid. Jälle eraldi vägaoluline teema on see, et Pantsiril olevat "pea kohal" liiga suur nn surnud tsoon, kus ta ei saa märki jälgida ja sellest tulenevalt ka raketti või kuulipritsi sinna tsooni sihitada. Aga see on juba väga suur kompleksi insener-tehniline puudus, mille kõrvaldamiseks tuleb halvemal juhtumil kogu ülemine pöörlev APU-osa ümber projekteerida. Ja seda kompleksi on juba ükskord moderniseeritud. (Peale Süüriat...) Kirjade järgi on erinevaid versioone valmis treitud, aga orkide armees peaks nende samade andmete alusel olema enne sõda olnud siiski kõik ainult need moderniseerimise eelsed versioonid 30-40 tk 96K6 КамАЗ-6560 ja ca 80 tk 72В6Е БАЗ-6909 šassi peal. Silma on jäänud siiski nüüd sõjas ainult Kamzad. Neid БАЗ-e olen vist üldse ühte-kahte eksemplari näinud ainult. Ei ole mingit infot, et need uuemad S-2 ja ka "arktilised" versioonid jälle selle sama DT-30-šassi peal üldse valmis oleks tehtud ja vägedesse jõudnud. Aga paraadil nad 9.05.2017 käisid. Nüüd on ehk ka laiale ringile paremini mõistetav, miks Moskvas ja Valdai järve ääres eelistatakse katustel Tor-e. Ja mõistetav ka nende Pantsiiride vähene müügiedu. Eks Süürias läbikukkumine tegi äri müüginumbritele 1:0 ära. Võiks tinglikult öelda, et müüa ja diile sõlmida suudeti neid kuni Süüria lahingkatsetuste tulemuste avalikuks saamiseni. Peale seda tehti kiirkorras küll vigadeparandusena upgrade-versioon Pantsiir-S2, aga mingit arvestatavat müügimahtu sellel siiski pole. Kokkuvõtvalt on omaette arendatud lähimaa-ÕT-kompleks, aga lubatud uue taseme imevõimed on pehmelt öeldes nõrgad, järgi jääb tavaline ÕT-kompleks, mis aga nüüdse sõjapidamise ja õhurünnakute instrumentide juures pole just eriti võimekas. Ja nüüd siis tegeletakse vigade parandustega.

Panen nüüd jälle pilte. Seekord siis "Kupol"-i tsehhid kus Tor-e valmistatakse. Kohalikud ütlevad, et kui veel Osa-d tegime, oli kogu sisseseade kodumaine. Aga nüüd kõik puha läänevärk. Et kui midagi peaks seadmetega juhtuma, siis olevat bizdets-kirdõk. Seadmete tootja siis: https://www.primapower.com/en
Lisasin veel hommikul: juba ca 2015 käisid hiinlased "Kupol"-is kohapeal ja tegelesid tõsiselt selle viimase uuendatud OSA versiooni tootmistehnoloogia tutkimisega. Tor-i derivaat on neil ammu litsentsi alusel tootmises HQ-17 nimetuse all. Kümme aastat on kohe möödas, aga edasist infi pole, ju siis hiinlased ei pidanud seda OSA-d ülevõtuks perspektiivikaks ikkagi.

Veel pilte "Kupol"-i masinapargist: https://www.kupol.ru/proizvodstvo/ispol ... rudovanie/

Ja sellist õppemateriali nähes tuli minevikust justkui meelde, et olen midagi sellist taolist lehitsenud ja lugenud kunagi ammu-ammu. Siis, kui see "izdelije038" (asi038)(9A330) meie "salastatud materialidega" õppekeskuses veel eraldi ülisalajane oli. "Osa" kohta eksamit andes oli selline analoogne sissejuhatav material meil. NB! Õppematerialid saime "sekretnaja biblioteka"st ja peale õppetunde tagastasime oma materialid ja konspektid "sekretnaja biblioteeka"sse. Kõik pidi peas olema. Juurdepääs tava-salajastelegi materilidele oli rangelt jälgitud. (Olen siin postitustes varem kirjeldanud, kuidas selliseid Tor-i materiale oli minu tööruumi tehase-dorabotšikute poolt veetud (mitme)kümneid neid veneaegseid ca 30*60*100 kohvreid. Kõik plommitavad, "salajane" märkega. Juhendmaterialid, elektri- ja elektroonikasõlmede skeemid jne. See, mis puudutas elektroonikat. Loomulikult neid kõiki ei saanud ma lugeda ja omale detailset üldpilti selgeks teha, aga ülevaatliku pildi süsteemide tööst sain, ja ikka päris mitme süsteemi ka detailsema ülevaate koos plokkide vaatlusega. Nende, mis täiendustöödele määrati. Ja neid ikka oli. Loomulikult iseseisvalt ma neid kohvreid näppida ei tohtinud/saanudki (plommitud), aga avatud kohvri ja laual olevate materialidega sain mõistlikkuse piires alati kaasa lehitseda, tutvuda ja lugeda. Ka see siinne tundub justkui tagasivaatena tolmukorra all olevast minevikust ette kargavat. Ja rõhutan veelkord, et selliste materialide paremaks mõistmiseks oli mul alus loodud juba kodus omandatud elektroonikahuvist, seejärgsest nn "algkursusest" Osa-operaatoriõppest, mille käigus sain ülevaate ühe ZRK tööprintsiibist ja selleks vajalikest sõlmedest ja seejärel nägin juba hoopis uuema põlve tehnikat. Ja juba sellist Tor-i kirjandust lugedes ja plokke vaadates sain aru, mis mind ees ootab. Ja siis sain istuda töötavasse masinasse ja näha kuidas see toimib. Kui oleks tavalise pehhoota-mehena ükskord lihtsalt üle ukse sisse saanud istuda, siis poleks ma suht midagi aru saanud.
https://sprotyvg7.com.ua/wp-content/upl ... D0%9C1.pdf

P.S. järjekordselt ei saa jätta märkimata, et selle õhutõrjeteemalise järjejutu mõistmise eelduseks on omandatud ülevaatlik algkursus, mille lugemissoovitus peaks algama selle postitusega: viewtopic.php?p=832375#p832375
P.S. Ja ma ei pea ennast selle pärast kohe imeinimeseks. Lihtsalt ma trehvasin sellisesse kohta ja puhtast tehnikahuvist kasutasin sellist võimalust oma teadmistejanus. Oleks minu asemel sellel kohal olnud keegi teine, siis räägiks tema (kui sooviks), aga olin mina, ja sellepärast räägingi. Et isikud, kes asja ei tea, ei ajaks siin jamajutte suust välja. Õnneks on selline ÕT-plõksimine siin nüüd peaaegu ära jäänud, tunnen, et vähemalt mingi missiooni olen täitnud.
Tänan tähelepanu eest.

AndresTy kirjutas: ↑24 Mär, 2024 13:49Rakett viibis Poola õhuruumis 39 sekundit, kas selle ajaga oleks nagu üldse reaalne midagi maha võtta, kui just selleks sedasi valmis ei olda, et kõik mis nina üle piiri pistab saab kohe tina. Kas sellises valmisolekus nagu täna Poola seda on seda selliselt kohe on võimalik üldse teha? Esiteks, kus need F-16 Poola õhuruumis üldse viibisid? Teiseks kuidas on selliste intsidentide puhul tule avamiseks kehtestatud käsuahel? Ja kolmandaks ütlevad nad ju isegi, et hävitajad olid õhus ja oleks see rakett veelgi kauem õhuruumis viibinud, küllap siis oleks ka tina antud.

Seda postitust lugedes tabasin end mõttelt, et enne kui mina paljušassiilise kompleksi Buk juurde (mis oleks ka käsitlemist väärt just süsteemi ülesehituse poolest), tuleks vist teha üks postitus selgitusega, mida tehniliselt ja organisatoorselt tähendab, kui antakse/võetakse ülesanne nimetuse all "Iga lubamatu ja/või tundmatu õhusõiduk või muu objekt peab saama hävitatud 45 või maksimum 60 sekundi jooksul peale lubamatut õhuruumi sisenemist."

P.S. Kui kellelgi on küsimusi või ääremärkusi, siis loomulikult võib neid siia postitada, eks siis järgemööda kas vastan või kommenteerin oma teadmiste najal. (NB! Postitusi stiilis "ma arvan..." vast ehk pole mõtet, ikka küsimusi või siis teadmisi paluks.