Kas N Liidus oli ka midagi head?

[toomas tyrk]

Ei olnud neid varuosi seal varuda midagi. Ja igat asja põlve otsas ei paranda.

Variant 5 ja 6 hakkavad juba sinna inimfaktori poole kiskuma. Kus peale esimest "pika tööpäeva" kuud palgapäeval pooled mehed lihtsalt tööle ei tulnud. Neist omakorda osa ka mitte järgmisel ning ülejärgmisel...

Mina täiesti usun, et kaasaegne kombain asendab 10 nõuka-aegset. Isegi kui nad konkreetselt jõudluselt ei ole neist 10 korda võimsamad.

Kui Sul oleks näiteks praegu vaja maal 10 mehhanisaatorit tööle värvata, siis saaksid ilmselt ka palju paremini aru, mis see "inimfaktor" siin teeb...

[Lemet]

Ei olnud neid varuosi seal varuda midagi. Ja igat asja põlve otsas ei paranda.

Vaat nõuka-aegsete varuosade varumise koha pealt oled Sa, Toomas, minuga võrreldes ikka ilmsüütu lapsuke ja kardetavasti tume kui tökatipudel, võta heaks või pane pahaks. Toimis see süsteem ja sai varuda, kui ei aidanud Hiiu EPT laod, siis avitas suur emake Venemaa. Varustaja pidi ainult õigel kohal mees olema. Ja aastas mitmeid kordi Venemaa vahet käima. Ning kui Sa nüüd tähele panid, siis ei rääkinud keegi "põlveotsas parandamisest", töökojad oma trei- ja freespinkidega olid ikka pisut teine teema. Inimfaktor on küll jah üks võimalus, aga padujoomareid väga rooli ei pandud. Ülejäänud seltskonda aga püüti võimaluse piires pudelist eemal hoida. Tänase päeva maatööjõud on muidugi teine teem. Paraku.

[Lemet]

Võrreldes siis nõukogude aja lõppu, vahepealseid aegu ja tänast päeva- haritavaid maid on tänasel päeval ligi 20% vähem kui oli nõuka aja lõpus. Täpsemalt...

Kolhoosiaja lõpuga võrreldes vähenes vahe­pealsetel languseaastatel teravilja­de külvipind kolmandiku, kogusaak isegi poole võrra. Sellel sajandil on toimunud uuesti pidev teraviljapindade ja saagi suurenemine. Vii­mastel aastatel on teravilja kasvu­pind olnud ca 20% ja kogusaak ca 10% väiksem kui kaheksakümnen­datel aastatel.

http://epkk.ee/4018

[OnuEnn]

lihtne matemaatika ütleb, et kui 80% maast haritakse 10% tehnika ühikutega, on töö efektiivsus kordades tõusnud.

arvutame - 100% maad ja 20 kombaini ergo 5% haritavast pinnast ühe kombaini kohta.
seega, haritava maa vähenemisel 20% võrra pole enam vaja 4 kombaini (jääb 16). kui sama töö teevad ära 2 kombaini, on töö efektiivsus 8x tõusnud (16/2).

päris kümmet korda ei tule, aga hea tulemus ikkagi.

[toomas tyrk]

Vaat nõuka-aegsete varuosade varumise koha pealt oled Sa, Toomas, minuga võrreldes ikka ilmsüütu lapsuke ja kardetavasti tume kui tökatipudel, võta heaks või pane pahaks.

Ära alahinda tolle-aja "sotsiaalmeediat"

Nägude raamat oli küll ainult "julgetel poistel", aga info liikus rohkem mööda mitte-ametlikke kanaleid. Ei ole ma ise neid varuosi mööda Venemaad taga ajanud, ega ka masinatele neid pannud. Jutte nii ühest kui teisest on ikka elu jooksul kogunenud.

Variant 6 võiks isegi olla mitte niivõrd inimfaktor, kui lihtaslt töökorraldus. Sellest võiks ka siin pikki ja ilusaid jutte vesta, kui see üks põllumajanduse foorum oleks...

[Lemet]

lihtne matemaatika ütleb, et kui 80% maast haritakse 10% tehnika ühikutega, on töö efektiivsus kordades tõusnud.

arvutame - 100% maad ja 20 kombaini ergo 5% haritavast pinnast ühe kombaini kohta.
seega, haritava maa vähenemisel 20% võrra pole enam vaja 4 kombaini (jääb 16). kui sama töö teevad ära 2 kombaini, on töö efektiivsus 8x tõusnud (16/2).

päris kümmet korda ei tule, aga hea tulemus ikkagi.

Tegelikult tuleks adekvaatse tulemuse saamiseks välja tuhnida ka kombainide arv praegu ja toona, seda leelotust kahe kombainiga kahekümne kombaini töö ärategemise kohta ei kipuks eriti adekvaatse jutuna võtma, sedapalju tulemuslikum see kombainerite töö tänasel päeval nüüd ka ei tohiks olla. Selle kinnituseks kasvõi selline tsitaat
EDIT:

oli 2004.aasta 01 jaanuari seisuga arvel 1064 teraviljakombaini. Üle 85% kombainidest
on vanemad kui 10 aastat. Uued lääne kombainid koristasid 2000 aastal ca 25000 ha, mis moodustas
7,7% teravilja koristuspinnast.

http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=& ... dHXYV1uXEg

[OnuEnn]

elades maal võin ma kinnitada, et sama maa haritakse ära vähema tehnika ja vähemate inimestega.

[Sho]

Tegelikult rabasid needsamad mehanisaatorid ikka päris usinast ja said selle rabamise eest ka päris keni palganumbreid. Mille eest siis kannatas personaalseid liikumisvahendeid soetada. Näiteks.

Alati leidub reeglit kinnitavat erandeid ja täidetavaid unistusi on alati võimalik täita. Kuigi näiteks Mercedest ei saanud keegi endale soetada ja kellele saadeti, sellelt võeti ära ning asendati nõukaliikuriga.
Lihtsalt nõukaajal täitumatud unistused muutusid vabaduse tulles hõlpsalt täituvaks, isegi nii hõlpsalt, et lakkasid olemast unistused ning jäidki täitmata. Ainult keelatud vili on magus ning kättesaamatu on kallis ja ihaldatav. Nõukaaja lootusetud unistused muutusid vabaduse ühe aastakümnega igapäevaelu halliks ja elementaarseks argipäevaks. Kadus unelm paremast homsest, sest see homme oli järsku käes ja nõudis endaga harjumist.

Võlviteemaliselt - vahest see oligi N.Liidus hea, et midagi head ei olnud. Tekkis märkimisväärne kontrast praeguse ja tollase vahele.

[gnadenlose]

Jah, vene tehnika oli tõesti kulda väärt! Meil sovhoosis sõitis lisaks erinevatele töömasinatele ringi lausa mitu tehnilise abi furgooni, töökojas käis ka päevad läbi jõledam remont. Rääkimata sellest, mida jooksvalt põlve otsas tehti. Talvel katsid külamehed oma mossed ja žigullid paksude tekkidega kinni, kas sellest abi oli, ei oska hinnata, sest hommikuti kajas auul kümnete autode käiamisest. Suurfarmis käis terve armaada naisi vahetustega tööl, pluss terve trobikond karjakuid ja muud ebamäärast meeskontingenti. Millalgi ehitati perversne silotorn, aga seda ei kasutatud kunagi, seisis veel paar aastat tagasi rahva rõõmuks. Iga sügis käisime koolilastena sovhoosipõldudelt kartuleid võtmas, aga kuhu need loendamatud tonnid hiljem kadusid, ei oska öelda, sest poes neid väga ei müüdud ja oma talvekartuli pidi igamees ise kasvatama.

Praegu töötab endine suurfarm raugematu hooga edasi, kui veneaegsed peldiklaudad on hüljatud-lammutatud ning asendatud moodsate ja minimaalset inimtööjõudu vajavatega. Silma järgi mulle tundub, et kõik põllud on endiselt haritud (võib-olla mõned karjamaad seisavad kasutult, kuna sellist absurdset karja, nagu nõukapäevil, ei pea enam keegi). Kes neid põlde harib, on mulle teadmata, kuna külavahel pole näha-kuulda Belarusside ja Gazikute armaadat, küllap toimetavadki nüüd paljukirutud elektroonikast pungil lääne masinad. Kuidas rahvastikuga on, ei tea, aga peale taasiseseisvumist avati näiteks lasteaed. Endine tehnikum ja põhikool lasevad noorsoole vaimuvalgust endise jõuga, viimases on lapsi tunduvalt rohkem kui oli kaheksakümnendatel. Mis tööd need inimesed seal kõik teevad, on arusaamatu, sest need ajad, kui majand sundkorras igale viimasele kaltsule mingi töö andis, on juba mitukümmend aastat läbi.

[Lemet]

Muideks, pakkuge välja, milline kombainimark eesti kombainiturul enim müüdud võimsusklassis (171-250 hj) aastatel 2002-2006 30%-ga liidrikohta hoidis...Või milliseid kombaine samas ajavahemikus Eestis arvuliselt enim müüdi.

[mx77]

Vanasti elas oluliselt suurem protsent elanikkonnast maal. Pole mõtet sündivuse vähenemises süüdistada riiki ja nutta taga minevikku.

Üks asi on maaelanikkond EV ajal, kus põhiline põllutöömasin oli hobune ja vajati palju töökäsi.
Teine asi on maaelanikkond ENSV ajal, kus põhjatu liiduvabariikide turg neelas kõik.
Kolmas teema on maaelanikkond praegu, kus paljud külad on sisuliselt välja surnud, sest põllumajandustootmine on nii kehva tasuvusega, et rahvas rändas linna paremaid jahimaid otsima. Muud tööd maal pole ja kui keegi perest Soomes tööl ei käi, siis järgnebki ära kolimine parematele jahimaadele.

Osalt on selle viimase probleemi põhjus põllumajandustoetuste nappus EL eelsel perioodil (polnudki suurt midagi maksta), teiseks aga peale turu avanemist allajäämine konkurentsis teiste liikmesriikide tootjatega, kes saavad kordi suuremaid toetusi.

Kui Eesti tootja veaks välja ausas konkurentsis ilma toetusteta, siis seda ausat konkurentsi ei teki (mõjuvõimsamad liikmesriigid jagavad toetusi dzungliseaduste järgi) siin ja põllumajandustoetuste teema on küll asi, millest liitumsiläbirääkimistel on Eestist üle lastud. See on küll üks teema, kus tuleb riigi otsa vaadata.
http://uudised.err.ee/index.php?06239557
http://uudised.err.ee/index.php?06237471

kas sa nüüd nagu liiga puusalt ei tulista? pigem on küsimus ikka selles, et võrreldes nõukaajaga on põllumajandustootmine oluliselt effektiivsemaks muutunud ja nii palju töökäsi ei vajata. oled sa väga palju söötis põlde näinud? mina mitte ja oma hobi tõttu sõidan pea iga nädalavahetus suht erinevasse eesti otsa.
türi, ajugeeniused ikka siin! Trumm, ma olin sust ikka oluliselt paremal arvamusel. Oled ikka hea teoreetik küll. Helenius peab ikka täisloll olema et oma Trigon Agrit järjest laiendab.

[mx77]

Sai eelmist posti täiendatud, aga vahepeaal jutt lehe võrra edasi liikunud...


Huvist asja vastu uurisin siis kombainide tootlikuse näitajaid...SK 5 tootlikus on kirjas 7,2 tonni tunnis
http://www.land-tech.narod.ru/texxapck5.htm
SK-6 Kolos tootlikuseks on 10 tonni samas ajas
http://www.land-tech.narod.ru/texxapck6.htm
Kui uskuda venekeelset Wikit, tähendab SK-5 Самоходный Комбайн производительностью 5 кг/с. elik siis tootlikust 5 kg sek.

Claas kombainide sama numbri kohta on kirjas aga järgmist

Tsiteeri:
Такие обширно популярные серии Lexion 500 и Lexion 400 фирмы Claas. Купить зерноуборочный комбайн можно практически везде и даже на фирмах, которые занимаются Продажей бу сельхозтехники. Ведь это только две разновидности комбайнов со средней пропускной возможностью 7 и 9 кг/с, "марки 530, 520, 510, 430, 420, 410" и конечно 9,5 кг/с "марки 560, 550, 540, 460, 450, 440".


Siis 7 ja 9 kg/sekundis.

Nende kahe margi, Lexion 500 ja Lexion 500 tunnitootlikus on näha sellelt lehelt:

http://www.claas.com/cl-pw/en/products/ ... en_UK.html

Niipalju kui tabelist aru saada, jääb keskmine tootlikus tunnis sõltuvalt tüübist ja koristustingimustest tonni ja viie vahele...

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

no see on ainult teooria. Sai tipi ajal kombaineriks käidud. asi algas sellest, et selleks et teenida üldse ehitasid alguses kuu aega kombaini, ja siis jäi ka pool viljast põhku.

[mx77]

Ise kah maalt(suurmajandist) pärit ja päris mitu aastat veoauto ja kombaini peal mööda saadetud.

Jutt on küll selline, et mees pole kombaini ega veoautot elus näinudki, rääkimata siis veel nendega sõitmisest.

Neid maid mida me omal ajal 20 kombainiga(kahe osakonna peale) koristasime, neid samu maid(hektareid laias laastus sama arv) koristab nüüd 2 masinat. Traktorite, veoautode, põlluriistade arv vähenenud sama jõuliselt. Kuid kõik tuttavad põllumaad on tänagi ikka ilusasti haritud, kõigest kümnekonna inimese abil.

Kulla mees vaata palun, mis oli protsentuaalselt haritava maa osakaal ENSV-s ja mis on see hetkel EV-s! Vaata, mitu protsenti moodustas põllumajandus kogu majandusest ENSV-s ja mis moodustab see tänases EV-s! Vaata, mis oli põllumajandustoodang ENSV-s ja mis on see käesoleval ajal EV-s!

Majandis, kus traktoristide, autojuhtide arv küündis üle poolesaja. Vastavalt vajadusele ka siis mehaanikud, treialid, keevitajad, varustajad, töökodade ülemad, katlakütjad, kontoripersonal jne, jne...

Nõukode tehnika oli enamasti põlveotsas iseseisvalt kuvalda ja kirvega remonditav. Seda aga lääne tehnika kohta enam öelda ei saa.

Ehk siis, üks tänapäeva kombain teeb ära kümne omaaegse SK-5 töö.

Don-1500 oli nii samuti olemas? Kas tänapäeval paarimeetrise heedriga Sampo kombainid Eesti põllumajanduses puuduvad?

Üks suur Valtra, Fendt või JD koos võimsa kombikülvikuga sama, mis kari Belarusse omal ajal.. See ongi "uus mehhaniseerimine".

Tegelikuses on see rohkem asendustegevus ja "mehhaniseerimine" jutumärkides. Omaaegsetel Belarussidel oli samuti mitu külvikut järgi.

Rublaga paras paar...

Ega sa Corvusest tõesti palju targem ei ole...

Tead, sa seltsimees Rubla, mine lihtsalt p****e oma jutuga.

[Lemet]

Praktika näeb tänasel päeval välja siis sedapidi, et 2002-2006 aastani oli sellesama "Rostselmaši" toodetud "Don-1500B" Eestis müüduim kombain. Tükiarv 37. Teise koha omanik John Deere 9560 müügiarvuga 27.

[mx77]

Praktika näeb tänasel päeval välja siis sedapidi, et 2002-2006 aastani oli sellesama "Rostselmaši" toodetud "Don-1500B" Eestis müüduim kombain. Tükiarv 37. Teise koha omanik John Deere 9560 müügiarvuga 27.

Võrdled äkki hinda kah? Tuletaks veel meelde millal PRIA toetused tulema hakkasid. Ja miks nüüd enam seda Don-i keegi ei taha, kui ta nii hea on? Viimased aastad on kombainidest esikohal olnud vist New Holland ja JD teisel kohal, aga ma pean üle küsima.