Rail Baltic, Talsingi tunnel ja Saaremaa sild

[wolfgang]

Lätis ka midagi toimub? Mu meelest on kõige ilgemad teed Lätis. Vähemalt need, mis ei ole Via baltica. Ükskord(2016 vist) pressisin Valga kaudu Riia peale ja üsna kohe tekkis hirm, et sõiduautoga seda teed ei läbigi. Isegi ida poolt Riiga viiva 2+2 asfalt oli jumala pekkis ja paistis brežnevi aegne olevat.
Eestis 2+2 eriti ei pingutata vist jah, kuna autotransport on ju saatanast ja tuleb surnuks maksustada. Mingite Leafidega kiirteel kaua ei kulge ja milleks neid siis vaja. A teedevõrk on tegelt üsna korralik ja mujlle kõrvalteed meeldivadki rohkem, kui mingi kiirtee peal uhada. Muidugi, kui aega on.

[olevtoom]

Lätis ka midagi toimub? Mu meelest on kõige ilgemad teed Lätis. Vähemalt need, mis ei ole Via baltica. Ükskord(2016 vist) pressisin Valga kaudu Riia peale ja üsna kohe tekkis hirm, et sõiduautoga seda teed ei läbigi. Isegi ida poolt Riiga viiva 2+2 asfalt oli jumala pekkis...

Praegu on Tartu-Riia tee igati korralik, kaasa arvatud Riia-Pihkva kivitee see osa, mis marsruudile jääb (jama algab ida pool Siguldat). Paistab, et meie kalli valitsuse tee-ehitus- ja -hoiupoliitika tõttu hakkab peagi kõige hullem osa olema Rõngu ja Valga vahel.

[Peeter]

Tartu-Riia lõigu asjus: aastakümneid olen seda teed kasutanud, vahepeal mõningail perioodil suisa iganädalaselt. Siis jälle mingi periood vahet ja siis uuesti. jne. Nagu elu ikka. Eks see tee-ehitus käibki lainetena. Kord oli ammu pikalt periood, kus üle piiri koju tagasi saades ohkasid kergendatult. Siis oli periood, kus reas tehti lõikude kaupa Valmiera-Riia lõike ja siis ka Valmiera-Valka lõike. Samal ajal oli meil kõik nii nagu oli... Tulemus: Tartust Elva-Rõnguni normaljonks, Valmierast edasi samamoodi. Keskmine osa noh nibin nabin. Siis hakkas vaikselt kõige sitemaks osaks kujunema meie osa Rõngu-Valga. Hakkas ära vajuma... Siis tehti seal ära vajunud servade ja lainete lappimiseks sahaga asfaldi laialilükkamise pornot. Sahk ja mingi ratas-teerull või muu taoline. Igaljuhul mitte laoturi ja teerullidega. Pindamine kah otsa ja käis kah. Siis ühel hetkel selgus, et nüüd on Valmiera tagant Riia peale hullult ära lagunenud.. Siis hakkasid lätlased sealt lappima. Siis jälle omakorda leiti meil, et see saha-porri piirkonnad on ikka jõledad, et teeme ikka uue eurokraavidega "nii-nagu-peab" tee. Kõik-see-aeg keegi kuskil midagi lapib. Kus parasjagu kehvem on, see on nii nagu trehvab. On aegu, kus Lätis on olnud parem, on aegu, kus meil on olnud parem. Mingi lõik on olnud korras, mingi mitte. Kui hinnata, siis läbi aastakümnete kõige paremaks paneks Tartu-Rõngu ja edasi Palupera ristini. Läbi aegade mõlemal pool mida lähemale piirile, seda kesisemaks tee läheb. Aga üldjoones ei piriseks... sest kohe järgmisel tee eluperioodil võib selguda, et meie poolne osa hoolde puudusel laguneb pehmemaks....

[wolfgang]

Mnjah. Eks ta nii ole. Kuna mul Virumaalt on valik Riiga jõudmiseks - Jõhvi-Tartu-Valga või Tallinn-Pärnu-Ikla siis, kuna kaardil paistab esimene variant lühem on vahel seda ka eelistatud, aga on saadud ka vasta näppe ja viimasel ajal käin teist teed. See on pikem, aga kiirem ja stressivabam. Mingi overalanderiga, kui kella peale minekut pole siis võib muidugi ka uusi(või hästiäraunustatud vanu) marsruute ka põristada.

[Musashi]

Siia selgituseks, et see meie poolt kunagi naeruvääristatud märksõna "Poola teed" on niipalju muutunud, et korralik 2+2 tee Leedu-Poola piirist kuni Varssavi-Bialistoki 2+2 teele Ostrow Mazowiecki juurde on suures osas juba praegu valmis ja lõplikult valmib siis samaks ajaks. Lõpuks on veel nii, et see E67 jõuabki uhkes joones ainult Kaunaseni ja ülejäänud tee jääb nagu kitserada venima kuniks keegi midagi kuskil valmis ehitab. E67 on muideks Helsingi-Praha maantee (läbi Tallinna, Riia, Panevežise, Kaunase, Varssavi, Wroclavi).

Jah, panin juba aastal 2011 tähele, et Poolas käib kõva tee-ehitus. Hääletasin nimelt Tallinn-Praha-Tallinn. Nägin üsna lähedalt kõike, mis teedel toimus.
Kustkohast nad Poolas sellise koguse tee-ehituse masinaid välja võlusid, oli hämmastav. Sadade kilomeetrite kaupa teerulle ja koppasid, traktoreid.
Eks toodi üle kogu maa kokku ja Poola ongi suur maa. Jagub kõike.

Vahemärkusena ütlen, et kogu tripi kõige rõvedam koht, kuhu sattusin, oli Poola-Leedu piir. Seal oli rekkade seisukoht võsa ääres, jalutasin sealt autode ja võsa vahelt läbi, lolli peaga. Nii täiskustud ja ära prügistatud kohta ma kuskil mujal tee peal ei näinud ja pole näinud ennem ega hiljem kuskil. Niipalju siis selleaegsete rekkameeste kultuurist sealtmaalt...

[Peeter]

Siia selgituseks, et see meie poolt kunagi naeruvääristatud märksõna "Poola teed" on niipalju muutunud, et korralik 2+2 tee Leedu-Poola piirist kuni Varssavi-Bialistoki 2+2 teele Ostrow Mazowiecki juurde on suures osas juba praegu valmis ja lõplikult valmib siis samaks ajaks. Lõpuks on veel nii, et see E67 jõuabki uhkes joones ainult Kaunaseni ja ülejäänud tee jääb nagu kitserada venima kuniks keegi midagi kuskil valmis ehitab. E67 on muideks Helsingi-Praha maantee (läbi Tallinna, Riia, Panevežise, Kaunase, Varssavi, Wroclavi).

Jah, panin juba aastal 2011 tähele, et Poolas käib kõva tee-ehitus. Hääletasin nimelt Tallinn-Praha-Tallinn. Nägin üsna lähedalt kõike, mis teedel toimus.
Kustkohast nad Poolas sellise koguse tee-ehituse masinaid välja võlusid, oli hämmastav. Sadade kilomeetrite kaupa teerulle ja koppasid, traktoreid.
Eks toodi üle kogu maa kokku ja Poola ongi suur maa. Jagub kõike.

Vahemärkusena ütlen, et kogu tripi kõige rõvedam koht, kuhu sattusin, oli Poola-Leedu piir. Seal oli rekkade seisukoht võsa ääres, jalutasin sealt autode ja võsa vahelt läbi, lolli peaga. Nii täiskustud ja ära prügistatud kohta ma kuskil mujal tee peal ei näinud ja pole näinud ennem ega hiljem kuskil. Niipalju siis selleaegsete rekkameeste kultuurist sealtmaalt...

Jah. Ja nii pidevalt. Seda lõiku Leedu piirist kuni Ostrowi-ni (praegu tähistusega S61 rekonstrueerimine/uusrajamine) tehakse täies ulatuses täiesti uut üle põldude ja metsade jne. Senine E67 Byalistoki kaudu nimetatakse siis ümber ja E67 seda ringi enam ei tee. Muideks aastal 2017 vaatasin samamoodi autoroolist kuidas ca 150 km ulatuses tehti ühe jutiga täislahendusena Varssavi-Byalistokit. Kõik viaduktid, mahasõidud, kogujateed, parklad, taklad jne. Iga 5 kilomeetri tagant oli mingisugune ehitusobjekt, piirang, ümbersõit jne Ja loomulikult meeletu kogus tee-ehitustehnikat. Seda kõike näinuna tundub meie lokulöömine mingi 5-10 km-se lõigu ülekattel haleda lauluna.

[isakene]

Siia selgituseks, et see meie poolt kunagi naeruvääristatud märksõna "Poola teed" on niipalju muutunud, et korralik 2+2 tee Leedu-Poola piirist kuni Varssavi-Bialistoki 2+2 teele Ostrow Mazowiecki juurde on suures osas juba praegu valmis ja lõplikult valmib siis samaks ajaks. Lõpuks on veel nii, et see E67 jõuabki uhkes joones ainult Kaunaseni ja ülejäänud tee jääb nagu kitserada venima kuniks keegi midagi kuskil valmis ehitab. E67 on muideks Helsingi-Praha maantee (läbi Tallinna, Riia, Panevežise, Kaunase, Varssavi, Wroclavi).

Jah, panin juba aastal 2011 tähele, et Poolas käib kõva tee-ehitus. Hääletasin nimelt Tallinn-Praha-Tallinn. Nägin üsna lähedalt kõike, mis teedel toimus.
Kustkohast nad Poolas sellise koguse tee-ehituse masinaid välja võlusid, oli hämmastav. Sadade kilomeetrite kaupa teerulle ja koppasid, traktoreid.
Eks toodi üle kogu maa kokku ja Poola ongi suur maa. Jagub kõike.

Vahemärkusena ütlen, et kogu tripi kõige rõvedam koht, kuhu sattusin, oli Poola-Leedu piir. Seal oli rekkade seisukoht võsa ääres, jalutasin sealt autode ja võsa vahelt läbi, lolli peaga. Nii täiskustud ja ära prügistatud kohta ma kuskil mujal tee peal ei näinud ja pole näinud ennem ega hiljem kuskil. Niipalju siis selleaegsete rekkameeste kultuurist sealtmaalt...

Jah. Ja nii pidevalt. Seda lõiku Leedu piirist kuni Ostrowi-ni (praegu tähistusega S61 rekonstrueerimine/uusrajamine) tehakse täies ulatuses täiesti uut üle põldude ja metsade jne. Senine E67 Byalistoki kaudu nimetatakse siis ümber ja E67 seda ringi enam ei tee. Muideks aastal 2017 vaatasin samamoodi autoroolist kuidas ca 150 km ulatuses tehti ühe jutiga täislahendusena Varssavi-Byalistokit. Kõik viaduktid, mahasõidud, kogujateed, parklad, taklad jne. Iga 5 kilomeetri tagant oli mingisugune ehitusobjekt, piirang, ümbersõit jne Ja loomulikult meeletu kogus tee-ehitustehnikat. Seda kõike näinuna tundub meie lokulöömine mingi 5-10 km-se lõigu ülekattel haleda lauluna.

Seda tohutut ehitusmasinate kontsentratsiooni 2011+ mäletan mina ka, oli lõigul Piotrkow Tryb. - Varssavi. Tol hetkel kahetsesin, et miskit asjalikku videokaamerat ei olnud, vaatepilt oli tõeliselt muljetavaldav. Sellist kontsentratsiooni ehitusmasinaid pole varem ega hiljem kusagil näinud. Bialystoki lõik hiljem oli tehnikaga oluliselt hõredamalt täidetud.
Kuna märtsis on jälle vaja korraks Euroopasse põigata, võtsin kaardi lahti ja vaatasin. Võib nentida, et see hetk, kustmaalt Poolat saab läbida kiirteedelt maha sõitmata, on peaaegu käes. Jäänud on vaid pisike jupp ümbersõitu Lomza linnast. Lomza on siis sellepoolest huvitav koht, et sealses BP tanklas võis pea alati mõnd Eesti numbriga autot või bussi näha ning eesti keelt kuulda...

[Peeter]

Kaart võib vananenud juba olla, aga vaata Waze-i, seal on kohe näha, kus liiklus peal toimub.

[isakene]

Kaart võib vananenud juba olla, aga vaata Waze-i, seal on kohe näha, kus liiklus peal toimub.

Kui põhjalikult aus olla, siis koos wazega kasutasin lausa nelja kaardirakendust. Sai järjekordselt nentida, et nii waze, google maps, viamichelin kui ka here maps olid ajakohased. Neist kaks viimast näitasid ära ka veel suletud uue tee kulgemise ja ehitusjärgus lõigud. Ainukesena oli kõhklevam Here, mis jupi põhimarsruuti suunas mööda vana kindlat teed ja vastvalminud kiirtee oli jätnud teiseks variandiks.

[wolfgang]

No 2012 oli Poola ja Ukraina vahel ära jagatud jalka EM ja siis selleks punniti, täie hooga. Kusjuures, mu meelest, oli üks staadion Donetski oma, kus mänge peeti.
Omal sest ajast selline tore mälestus, et Varssavist Berliini poole olivad ka kõik 2+2 rajatud ja puha, mis ju tore. Aga tüübid põld bensukaid veel valmis saand. Neid oli tee ääres, aga tuled ei põlend veel. Mõlemal pool olevates külades olevatesse ka ei saanud, kuna selle 2+2 pealt ei saanud maha raisk. Ja siis käis "till" - 120 kilti jäänd. Keegi muidugi mures polnud, üks vend mainis veel, et "Heheh, ega see pole Lapimaa". Aga neid "tille" kõlas veel ja lõpuks ei jäänudki vait. Isegi tegelased, kes tagapingis magasid olid pingsate nägudega vaatamas, kust tankla paistab ja jutt käis teemal:" hea, et me kaks kanistrit aknapesu ostsime, nüüd saab selle maha valada ja diislit sisse panna... Ja siis tuli Saksa piir ja tankla enne seda. See oli küll autodest silmini umbes, aga seal oli diislit. mõnus tunne, kui diislit on.

[vanahalb]

Heh-heh, me lendasime samasse orki Ainult selle vahega et kütusest oligi Varssavi ja Suur-Saksamaa piiri vahel ühes kohas ja öösel ainult aur paagis. Tuli ühel mahasõidul kiirteelt ära keerata ja külatanklas paak täis võtta. Siis ei saanud enam kiirteele tagasi. Seda teed navigaatoris ei olnud, näha oli küll kuidas autod seal sõidavad ja ise ukardasime vist oma 200 km ja kolm pool tundi paralleelselt kuni üks ilma siltideta pealesõit ette juhtus.
Maksukoppade aknad olid alguses samuti pimedad ja osad pealesõidud välja ehitamata.

2010 alguse teedeehituseks tassiti tehnika tervest Euroopast Poolasse kokku. Eestist samuti. Enne nn Ansipi kriisi 2008 ostis iga külamees omale liisinguga ekskavaatori ja veoauto sest kinnisvarabuum oli täies hoos ja raha ei pidanud otsa saama. 2008 lõpuks oli pidu läbi. 2009 pidasid kangemad mehed veel vanast rasvast vastu ja hiljemalt 2010 korjasid treilerid juba liisingvara kokku ja kõik läks sirgelt Poola.
Tolle kriisi ajal oli Poola vist ainuke EL riik kus oli majanduskasv ja kriisist oldi ainult kuuldud. Nad sellest müütiliset "tasakaalustatud eelarvet" erilist kultust ei teinud. Kui odavalt kätte saab on patt võimalust kasutamata jätta. .

[Kriku]

Palun nüüd teema juurde tagasi.

[parkija]

Täna saab ERRi uudistest lugeda : rb valmib 2030 ühe rööpapaariga , jaamahooneid esialgu ei tule , ei tea , kas eu toetus , mille paistel on projekti vedajad end aastaid soojendanud ikka tuleb ? Seega , rb entusiastid , sponsoreerige projekti !
Kas kehvast seisust väljarapsimiseks peab hakkama fosforiiti kaevandama .

[Kilo Tango]

...
Kas kehvast seisust väljarapsimiseks peab hakkama fosforiiti kaevandama .

Hakkab jälle sama lollus peale. No kuidas on fosforiit seotud RB-ga? RB on strateegiline ühendustee. Sellel pole fosforiidikaubandusega kõige vähematki pistmist.

[Aspelund]

Müüme fosforiiti, saame pappi, paneme RB-sse.