Yks kirjutas:
Ma ei eelda midagi. Ma lähtun infost, mida erinevad ATO allikad ise on väljastanud (miks peaksid nad valetama suurtükkitule kohta?), piltidest mis soomustehnika hävitamise puhul just seda kohta pidevalt ja ainult presenteerivad ning sellest, mida ma olen näinud näiteks Süüria või Gruusiaga seotud videodelt. Kui on mõni video, kus RPG tabamusest tank allapoole plahvatab ootan põnevusega. Muideks, ka selle tanki torn on eemale lennanud.
BMP on saanud oletatavasti tabamuse kas 152 mm, 122 mm (ЗБК29М?) või Ainetiga. Mis siis juhtub vaata netiavarustes ringi.
Kraatreid võib võsaalune või põld täis olla, aga võib ka mitte olla. Võidi anda vaid mõned paugud, sest omad lähenesid liiga kiiresti või läheneti omadele liiga kiiresti. Kui nii siis oli tulekorrigeerija väga tasemel. Tegelikult oli ta igal juhul tasemel. Variante erinevaid kui palju... Ma katsuks jääda siiski tingiva kõneviisi juurde.
Milline kraater on iseloomulik mürsutabamusele - kas palun loetled mõned tunnused, mida seal pildil leida võib, ja mis ei saa tekkida lahingkomplekti detoneerumise tagajärjel?
Äkki teeme vastupidi? Sa loetled meile juhtumid RPG'dega, kui tanki põhi annab ennem järgi kui torn või näiteks juhi luugid? Need lood, mida targad räägivad?
Väidad, et lähtud erinevatest ATO allikatest. Kas ATO esindaja, kes kohapeal kinnitab kaamerasse et soomukid hävitati RPG –dega, ei ole sinu jaoks infoallikas? Miks on sulle läbi vahendajate meediasse jõudnud esialgne info suurtükitulega vastase hävitamisest tõepärasem? Võhiku varempostitatud link:
https://www.youtube.com/watch?v=wA_OFtRSQi4
Kas samas sündmuspaigas nööri külge (nöör läheb teekõrval olevasse kaevandisse) ühendatud tankimiinid ja mahasõidetud roomikud ei ole sinu jaoks tõend miini otsa sõitmise ja varitsuse kasuks? Kas on usutav, et kui seal samas teeservas olid ukrainlased kes teele miine tõmbasid, siis Karatšunist tõmmati sinna lõiku haubitsatuli peale? Minu varempostitatud link:
https://www.facebook.com/ato.news/photo ... tos_stream
Targad räägivad siinsamas varempostitatud lehel, et tingituna T72 konstruktsioonist lendab tal torn lahingkomplekti lõhkedes minema. Teistel tankidel ei pruugi. Mina usun väga lihtsat loogikat – kui plahvatusgaasid piisavalt kiirelt välja ei pääse, siis juhul, kui rõhu poolt tekitatud jõud kasvab korpuses suuremaks, kui korpuse materjali tõmbetugevus, siis lendab korpus tükkideks. See toimub väga lühikese ajahetke jooksul ja sellise tulemuseni võib jõuda ka juhul, kui torn sekundimurdosa kauem kere külge kinni jääb. Hetk hiljem on kogu krempel laiali lennanud – ka torn. Ma ei tea, kas ja kui tihti nii juhtub, aga sina ei tea samuti. Toimumine sõltub rea asjaolude kokkulangemisest – kui suur moonavaru, kus moon paikneb, kui üheaegselt plahvatab, kui palju avatud luuke, tanki konstruktsioon jne. Netist ei leia selle kohta midagi, mida saaks üheselt „tõestuseks“ lugeda.
http://gurkhan.blogspot.be/2014/07/64.html
Plahvatusjõud suundub vabas ruumis ühtlaselt (antud konteksti jaoks) kõigis suundades. Ei mingeid eelissuundasid. Kinnises anumas (juhul, kui anum ei suuda rõhku kinni hoida) puruneb anum teoreetiliselt kõige nõrgemast kohast (eeldame detonatsioon on sümmeetrilise ruumi keskel). Praktikas reast nõrgematest kohtadest üliväikeste ajaliste vahedega – nagu ka mürsukest plahvatushetkel. Põhimõtteliselt võid käsitleda seda tankikorpust, kui suurt mürsku. Mürsuplahvatusest jääb kraater? Jah, seda võib hakata vaidlustama, et mürsk tungib enne plahvatust veidi ka maapinna sisse, aga kui lõhata midagi ka maapinnal, siis jääb ikkagi kraater. Kes ei usu – olgu õnnis.
Palun veelkord – vaata sealsamas fotoseerias olevat BMP –d. Torn lendas minema, püstised tugipostid on väljapoole kaardunud ja alumised karbid väljapoole kaardunud ning põhi „allapoole“ plahvatusest purunenud.
Sinu soovitusel:
Netist leian, et ЗБК29М on NL 125mm tankikahurile loodud kumulatiivmürsk. Seda ei lasta haubitsast. Või?
Netist loen: 122mm D30 haubitsa tehniline tabamistäpsus on 10km pealt 21m. Kas tasemel tulejuht suudab koordineerida 3-4 mürsku täpselt 6-7m pikkustele soomukitele pähe, nii et hulga möödalaskude mürsukraatreid lähedusse ei jää?
Sellest „Äkki teeme vastupidist“. Mina ütlesin, mida mina arva (!) – sina rääkisid et kraater on iseloomulik mürsutabamusele. Mul jäi mulje, et sul on hulga tunnuseid teada, mille põhjal sa räägid mürsule iseloomulikust kraatrist. Pane tähele, ma ei väitnud, et RPG lasust tekib kraater, ma väitsin et tanki lahingkomplekti lõhkemisest ja selle tulemusena tankikorpuse purunemisest/plahvatusest tekib kraater.
Ma ütlen veelkord, et oleks selge – võib-olla (!) on see suur auk seal põhjustatud haubitsamürsust. Aga juhitamatu moonaga, kaudtulega, esimese tabamusega, oma sõdurite vahetus läheduses, ilma möödalasukraatriteta, saada suurtükidest 3-4 masinale kilomeetrite kaugusel pihtan on ülimalt ebatõenäoline. Ja lisaks väidab kohapeal ja ilmselt lahingus osaleja muud.
Ma saan aru, et tegelikult häiris sind minu esialgses umbisikulises postituses see, et minu väidetu ei läinud kokku sinupoolse teooriaga ennastohverdavatest ja Girkini käsul Karatšuni tule alla surema sõitnud separatistidest. Ja seda teooriat kasutasid sa väitmaks, et separatistide moraal ja distsipliin on kõrged.
Ma ei jätka sinuga seda konkreetset arutelu siin teemas rohkem. Risustab teemat ja sa kasutad diskussioonis väga demagoogilisi võtteid. Vastad enda konstrueeritud küsimustele, kasutad „sina ennem“ taktikat, ignoreerid argumente, teema konkretiseerimise asemel määrid seda laiali, tood sisse aina kasvava hulga kontrollimatuid fakte ja nende ümberlükkamised uputad ruttu uude infotulva. Me ju mõlemad teame, et see tegevus ainult progresseerub, kui seda väitlust jätkata – eks?
