Militaarajaloo huvilised on kindlasti kuulnud legendi, kuis Mehmet II, Türgi Sultani väed vallutamaks Konstantinoopolit, põrmustasid hiigelkahuriga selle linna purustamatuna tundunud müürid…?
Kuigi ühtki joonistust ega üksikasjalikumat kirjeldust sellest relvast säilinud ei ole tundub sündmus siiski olevat ajalooline fakt.
Kirjeldatud lasud sooritati alates 11. aprillist kuni 29. maini1453. aastal, kahe eriti suurekaliibrilise bombardi abil .
Ühe sihtmärgiks sai imperaatori loss ja teise pommid pidid purustama seitsmenda künka Püha Romanuse värava müürid.
Ehkki kahurite tehtud tööd iseloomustavad kroonikud kui suuri purustusi - siis tegelikkuses see siiski vaevalt nii oli.
Vaatamata hiigelsuurele, mõningatel hinnangutel rohkem kui meetrisele kaliibrile, ei tekitanud need relvad kuue nädala pikkuse pommitamise järel siiski oodatavaid ja otsustavaid purustusi.
Võibolla siis tonnine kivikuul rohkem veeres müürilõhkujana vastu sihtmärki, kui et lendas klassikalise suurtükikuuli moodi?
29. mail 1453 purustas õnnestunud lask osa müüri Romanuse värava kõrval, kuid Konstantinoopoli kaitsjad suutsid selle müüriosa kiiresti uuesti kindlustada ja türklastel linna ikkagi tungida ei õnnestunud.
Bütsantsi pealinn küll langes samal päeval – kuid mitte tänu sellele tuleriistale.
Küll aga lõhkes lasu sooritamisel kahur ise.
Muuseas praod olevat selle rauda tekkinud juba teisel laskmise päeval.
Ja päevas olla sooritatud 7 lasku.
Nimetatud “torud” valmistati ungarlasest leiutaja Urbani (või ka Orbani) eestvõtmisel , kes nagu ontlik kristlane kunagi pakkus oma superrelva projekti esiotsa hoopis Bütsantsi keiser Konstantinusele.
Viimane aga keeldus ja nii nagu ajaloos tihti on juhtunud sai leiutajamehe loominguline põlemine võitu kristlikust vennaarmust.
Ungarlane pakkus oma leidust nüüd hoopis Türgi Sultanile.
Ja viimasel mõlkus juba meeles koht kus seda relva kasutada…
Õnneks on aga meie päevini säilinud selle hiiglasliku sõjariista arvatakse, et konstruktsioonilt lähedane sugulane.
1462 aastal türgi meistri Munir Ali poolt valatud nn “Dardanellide kahur”
Selle riista kaliiber on 63 sentimeetrit ka kaal 18,6 tonni.
Mis eriti huvitav – selle kahuri kahest osast koosneva raua pooled ühendati pärast laadimist omavahel keerme abil.
Täpselt nagu tänapäeva pastapliiats.
Ja “keeramise” hõlbustamiseks on raua mõlemad pooled otstest vöötatud tappidega milledest otomani suurtükiväelased leidsid tugipunkti selle töö tegemiseks.
Ja suurükiväelasi ning muud teenindavat personali oli selle kahuri teenindamiseks vaja tervelt 400.
Ja lisaks veel 60 härga.
Tuntud nimekuju “The Dardanelles Gun” ei ole juhuslikult inglisekeelne.
Nimelt 1807. aastal kui britid Venemaa liitlastena sõjas Napoleoni vastu üritasid vallutada Dardanellidel asuvaid türgi kindlustusi - avasid türklased sellest 300 aastat vanast rariteedist Briti ekspeditsioonikorpuse võitlejate pihta tule.
Tagajärg: 28 hukkunud briti sõdurit.
19. sajandi kespaigaks aga poliitikaavarustes tuuled muutusid - eilsetest vaenlastest said liitlased ja vastupidi.
Ja nii kinkiski Türgi Sultan sellesama Dardanelles Gun-i 1866.a leppimise märgiks Inglise kuninganna Viktooriale.
Esmalt Londoni Toweris eksponeeritud kingitust näeb tänapäeval Portsmouthis asuvas Fort Nelsonis
http://www.muslimheritage.com/topics/de ... icleID=369
