www.militaar.net

Nõukaaja lõpus ja eesti aja alguses minuarust pipragaasi eriti ei liikunud. Üpris levinud olid erinevad närvigaasid tähistusega alates vist 10 000 ühikust kuni tont teab mitmesaja miljardini välja... väidetavalt pidi see number aine kangust näitama. Selle loogika järgi pidanuks need kangema otsa gaasid ohvrile kohest surma ja desintegreerumist tähendama
Mul omal oli ka üks 10 miljonine pidevalt taskus, vaja küll kunagi ei läinuid õnneks. Sõbraga sai seda ainet sportlikust huvist toas proovitud, lasime endast eemale ühe sortsu. Ütleme nii, et effekt oli olemas (niiskete silmade ja kergelt turses limaskestade näol) aga jala pealt maha ei võtnud.
Erilist enesekindlust see demo meile ei andud, siis sai varsti see balloon kellegile edasi äritud. Ütlematagi selge, et nõukaajal selliseid vahendeid erakätes olla ei tohtinud ning liikus selline kaup enamasti käest kätte. Pead ei julge anda aga minuarust müüdi mingi aeg kadaka turul avalikult ka sellist kraami (ilmselt küll juba eesti aja alguses).

Madis Reivik kirjutas: ↑10 Mai, 2025 14:13Lasnast ja koplist räägiti õudusjutte.

Lasnamäe kohta jama puha. Mina elasin Lasnamäel 1982-1997 ja ainuke kord, kui vähegi füüsiliseks läks mingite võõrastega, oli millalgi, kui ma olin ca. 16. Läksin õhtul kodu poole (täiesti viisakal ajal, näiteks nii seitsme paiku) ja siis äkki kahelt poolt selja tagant krabati käe alt kinni. Ma küsisin, et mis te tahate, vastuseks ühmati pettunult "Estonjets!", lasti lahti ja mindi minema. Vist ajasid millegagi segi.

Aga muidugi tuleb silmas pidada, et meil oli hoovi peal massiivne eestlaste ülekaal ja seetõttu ei tekkinud mingeid võimalusigi rahvuspõhisteks probleemideks. Ühe teise hoovi kohta räägiti küll, et seal oli vaid mõni eestlane ja nendele kiputi tappa andma, kui nähti. Eriti üks õnnetu Jukk või keegi oli välja valitud, keda spetsiaalselt taga aeti. Aga nagu öeldud, ise pole näinud ses mõttes midagi erilist.

Lihtsalt kriminogeenset kontingenti oli palju ja elukooli omajagu, aga see polnud vähemalt minu isikliku kogemuse järgi mitte kuidagi rahvuspõhine.

1984-5-6 käisid rahvustevahelised kaklused Tartus tolleaegse 14KK ja 44kutseka ühisel staadionil. Räägiti lugusid druzbakettidega võitlusse minekust jmt. Igatahes olid seal mingi aeg reede õhtuti aegajalt "sidrunid" seismas. Suurem jama oli, kui kõrvalolevale raudteele kõrvale heidetud liipritest jmt. "tamm" ehitati. Kaubarong pidurdas sinna sisse. Peale seda olid "sidrunid" mitu nädalat kooli tagumise külje poolses "0 korrusele" viiva sissesõidutee ääres.

Pipragaasist ei teadnud me küll midagi ja pisargaasi sai plekkkanistrites tahke graanulipuruna virutatud piirivalve väeosa laost. Naised kandsid enesekaitseks käekotis juukselakki aerosoolis.

Jaa, enne kui Lääne-Saksamaaga kaubandus tekkis, seda kusagilt saada ei olnud.

Täiesti OT ja palun liigutada Et juttu jätkuks naljanurka.

EnnR kirjutas: ↑28 Mai, 2025 10:08

ruger kirjutas: ↑27 Mai, 2025 16:54 xuilo käskis loobuda lääne kaupadest

On russian Telegram: Putin wants to end all foreign imports, wearing an Armani suit and tie, chair, wearing an imported Armani suit, wearing a Swiss Rolex watch, using a German Bosch microphone.
Putin demanded to rid Russians of everything imported and strengthen import substitution
He ignores the fundamental fact that- the russians manufacture nothing of substance, it depends on Chinese substitutes and parallel import scams from the ‘stans and Georgia.

https://x.com/Beefeater_Fella/status/19 ... 5278087394

Natalia Zubarevitch - ..., et venelastele hirmasasti meeldivad justnimelt Lääne brändinimetused. Kui täpselt samale (Hiinas jms toodetud) riideesemele panna peale Gucci vms nime asemel mingi vene bränd, siis seda ei osteta... ja seda venelaste "madeiinovõi" harjumust on peaaegu võimatu muuta ("madeiinovõi" - NSVL-aegne venekeelne üldnimetus import-toodete kohta sõnast "made in...")

Kaugel noorusajal käisin Moskvitchi tehases praktikal. Elasime mingis kortermajja loodud ühiselemus. Saabus uus ports praktikante miskist Taškendi tööstuskoolist. Neid ei olnud enam kuskile majutada ja pandi kõrval punanurka naride peale. Jagasime nendega oma kööki ja pellarit. Kõik sellised meeter viiskümmend ja kõhetud tumedad tüübid. Vadistasid oma keeles aga kuradi hea tee oli poistel kodust kaasa võetud. Üks õhtu ma joon köögis teed kui kamp vajub sisse, vadistavad erutatult ja rebivad teksapükse. Selgus, et üks oli õnnelikuks saanud ja linna pealt paari pükse ostnud. Vaidlus käis selle üle kas püksid on firmennõje või ei ole. Nii tuldigi kogu kambaga kööki suure valge eksperdi juurde kes kindlasti teab kas on või ei ole. Ma sain aru küll, et poisse huvitas küsimus kas püksid kuludes valgeks lähevad või mitte aga kuna sõnastus oli teine siis ma vastasin nii kuidas küsiti. Need püksid olid sellest kategooriast mida tollel ajal nimetati vägisikuluvateks, ehk valgeks läks siis kui august hakkas valge ihu paistma. Poolas toodeti ja olid nagu päris õiged teksapüksid, välja arvatud materjal. Neet ees ja nahast lapats taga rihma ümber. Sellel oli hundikoera pea ja sõna Šarik. Ma ütlesin, et on ikka firmennõje. Näed ju ise ka, et firma Šarik. Selle peale tõstis õnnelik omanik püksid nagu lipu pea kohale ja lahkus kogu kambaga koos, erutatult korrates: "Vadavada vadavada FIRMENNÕJE! Vadavada vada vada FIRMENNÕJE!..."

Kah naljanurka.
80. ajal nii mõnigi käis vanaema kootud maavillase suusamütsiga, Adidas.

Rebane11 kirjutas: ↑28 Mai, 2025 13:38 Kah naljanurka.
80. ajal nii mõnigi käis vanaema kootud maavillase suusamütsiga, Adidas.

KARHU oli ka mütsi peal kõva sõna. Ühikas oli üks mees, kes lasi vanaemal mütsi peale kududa JÄNHES.

Need kõikeoskavad vanaemad on kuhugi kadunud.

Minul oli suusatades peas emapooltkootudvillane suusamüts. Kirjaga GUNDE SVAN. Olin ikka tõeline fänn. Olid..ajad.
https://et.wikipedia.org/wiki/Gunde_Svan

Asi kisub juba naljanurgaks, kuid mäletan oma vene sõjaväe ajast 79-ndal, kuidas vene poisid uurisid, et kas ja kuidas saaks neid villaseid kootud suusamütse?
Algul ei osanud nad selgitada, kuid hiljem sain täpsustusest aru - "šapka tipa kondoma"...

Poolas toodeti ja olid nagu päris õiged teksapüksid, välja arvatud materjal.

Neid "vägisi kuluvaid" ehk "parmu kuluvaid" toodeti ka Eestis täitsa, vabrikus nimega Sangar. Nimetati ka "Sangari kuluvad". Olid ka neetide, neetnööbi ja oranzi niidiga õmmeldud, kui materjal oli pigem mingi tööriietele omane ning need õmblused hargnesid ka isukalt.

Valgas endises Sangaris toodetakse teksaseid siia maani. Nüüd tal nimeks MASI Jeans OÜ. Turustavad Soome. Vanasti oli seal pisike tehasepood, kus väiksemate defektidega pükse sai odavalt, nüüd vist enam seda pole.

Teksaseid toodeti 80ndate keskel paaris Tallinna "õmblusettevõttes" lausa seeriaviisiliselt ja kintsukatted said peale lipikud vastavalt tellijate soovidele. Vastavalt lipikutele oli ka hind, kuigi lõige, materjal ja niidid olid samad. Odavaim oli Montana-prom, maksid vist 150 raha lugu. Klientuuriks oli näiteks miski merendusettevõtte ühiselamud Tedre uulitsa veeres. Kaup oli aus ja kundesid jätkus. Nii Maarjamaa rahvale kui ka suure järve tagant saabuvatele karvastele ja sulelistele. Eriti kõva sõnana sai viimastele müüdud lausa kahe nahklapaka ja metallpanusega pükse, ühel tagataskul stantsitud Montana embleem ja teisel Jeans silt paaris ameerika lipuga. Lõpupoole tulid isegi "kivipesu" komplektid, kui õige "pesutehnoloogia" kohale jõudis...

Mul abikaasa töötas pikalt õmbluses, tal siiani mingi kott, kus erinevaid firmasilte, neete ja staffi. Nad õmblesid HH klassi jopesid ja mida iganes, kust tellimus tuli. Algul tegidki allhankeid.