www.militaar.net

Mobiilinumbrid saab kenasti kätte, kui neid töötavas telefonis hoitakse. Kõnesid pole tuvastamiseks vaja teha. Selleks luuakse oma, vale, "mobiilimast" ja mõne ajaga on lähikondsed mobiilinumbrid teada. Nendest mingi x riigi numbreid filtreerida pole probleem. Selle "masti" jaoks pole vaja muud peale läpaka ja pisikese antenni. Tarkvara on olnud juba tükk aega liikvel.

Aitab sellistel juhtudel paremini tehniline tõkestamine. St kõigil saadetud sõnumitel on mingi tehniline profiil, mille järgi saab edaspidi sarnaseid sõnumeid välja filtreerida.

Leo, meie Huawei maaletoojateks on ju Eesti telekomiturgu täielikult valitsevad Soome ja Rootsi ettevõtted ning ka see suur ja ohtlik Hiina raha pressib siia läbi Soome kodaniku Vesterbacka. Eesti kaitseb end selle "kurja Hiina" eest täna just näoga Stockholmi ja Helsinki poole seistes, et mida sa täpsemalt sõnumeerida tahad?!

https://twitter.com/BritishArmy/status/ ... 7178272769
Some of the British Army's armoured vehicles start their long journey to Estonia as part of Tractable. This

Brittide soomustehnika Eesti poole teel. Video
Kas keegi siinsetest oskab kommenteerida seal videos nähtud tehnikat? Küsin sellepärast, et kommentaarides nimetatakse neid antiikseks ja väga kehvadeks ning suurt hooldust nõudvateks masinateks

Huawei kohta oskan kosta niipalju, et kui kisaks läks, siis Soomes kirjutati, et kriitilistes riiklikes televõrkudes nende seadmeid ei kasutata. Äriettevõtted lihtsalt ajavad äri. See Helsingi ja Tallinna vahelise tunneli plaan ei ole siinpool lompi eriti mingit emotsiooni tekitanud, riiklikul tasandil see väga ei huvita, peamiselt probleemiks see, kuidas see ehitus ennast ära tasuks ja kui Hiina raha mängu toodi, siis tekkis ka küsimus, mis strateegiline huvi hiinlastel on maailma äärele kahe väikeriigi vahele tunnelit ehitada? Muidu võib tekkida sama olukord, mis kreeklastel Ateena Pireuse sadamas, mis on alates 2009. a osaliselt renditud Hiina riiklikule COSCOle, loe näiteks https://en.wikipedia.org/wiki/Port_of_Piraeus Alguses oli vaja sadamasse uusi investoreid. Kui hiinlased tulid, kukkusid palgad ja hakati vaikselt hiinlasi tööle võtma, kes saavad kordades vähem palka ja ei maksa maksusid Kreekasse. Põhimõtteliselt siis sadam töötab edukalt, kuid kõike kontrollivad hiinlased.

See brittide rongitäis koosneb peamiselt FV432 soomukitest https://en.wikipedia.org/wiki/FV432 mida neil on kasutusel mitusada, lisaks vilksatasid ka paar meditsiinisoomukit, mille nimi mulle hetkel ei meenu. See kisa on tüüpiline mõjuagentide ohkimine, millele ei tasu tähelepanu pöörata, metall ei vanane, kui liikuvaid osasid hooldada.

Leo kirjutas:Huawei kohta oskan kosta niipalju, et kui kisaks läks, siis Soomes kirjutati, et kriitilistes riiklikes televõrkudes nende seadmeid ei kasutata. Äriettevõtted lihtsalt ajavad äri. See Helsingi ja Tallinna vahelise tunneli plaan ei ole siinpool lompi eriti mingit emotsiooni tekitanud, riiklikul tasandil see väga ei huvita, peamiselt probleemiks see, kuidas see ehitus ennast ära tasuks ja kui Hiina raha mängu toodi, siis tekkis ka küsimus, mis strateegiline huvi hiinlastel on maailma äärele kahe väikeriigi vahele tunnelit ehitada? Muidu võib tekkida sama olukord, mis kreeklastel Ateena Pireuse sadamas, mis on alates 2009. a osaliselt renditud Hiina riiklikule COSCOle, loe näiteks https://en.wikipedia.org/wiki/Port_of_Piraeus Alguses oli vaja sadamasse uusi investoreid. Kui hiinlased tulid, kukkusid palgad ja hakati vaikselt hiinlasi tööle võtma, kes saavad kordades vähem palka ja ei maksa maksusid Kreekasse. Põhimõtteliselt siis sadam töötab edukalt, kuid kõike kontrollivad hiinlased.

See brittide rongitäis koosneb peamiselt FV432 soomukitest https://en.wikipedia.org/wiki/FV432 mida neil on kasutusel mitusada, lisaks vilksatasid ka paar meditsiinisoomukit, mille nimi mulle hetkel ei meenu. See kisa on tüüpiline mõjuagentide ohkimine, millele ei tasu tähelepanu pöörata, metall ei vanane, kui liikuvaid osasid hooldada.

Aitäh

hjl85 kirjutas:Kas keegi siinsetest oskab kommenteerida seal videos nähtud tehnikat? Küsin sellepärast, et kommentaarides nimetatakse neid antiikseks ja väga kehvadeks ning suurt hooldust nõudvateks masinateks

Kindlasti on tegemist oluliselt vananenud soomukiga - brittide analoog USA M113-le..
Et kui BRADLEY oli USAs esimene rauter ning tema eellane M113 lihtsalt sotra, siis too briti soomuk FW432 on brittide rauteri WARRIORi eellane ning ka lihtsalt sotra..

Et siis põhjusmõtteliselt nagu rongitäis külmasõjaaegseid M113eid

Peale sotrate seal platvormidel vilksatanud paarid väiksemad roomikmasinad (üks meditsiini ja üks vist KP) olid sama platvorm, mida britid paarsada tk lätlastele müüsid (neid on sõltuvalt otstarbest kuni kümnekonna erineva nime all).

Härrased,jääme ikkagi teema juurde,mis on Venemaa majandus aga mitte USA vastased meeleolud(või siis lühidalt antiamerikanism),millel võib olla omaette alafoorum,kuhu sobib ka osade Euroopa riikide intelektuaalide sügav pessimism USA kohta.
Ma tahaks rääkida oma kogemustest Saksa ärimaailmaga ning nende vaadetest,põlvkonnaga,kes olid liiga noored,selleks,et kuuluda Hitlerjugendisse aga tajusid oma east tulenevalt ka sõjaõudusi.Nagu näiteks minu ema oma varajases nooruses,mis jättis kindlasti mingi psühholoogilise trauma alateadvusesse.Näiteks ema kartis elu lõpuni lennukeid,sest väga noorena,olles 5 aastane elas üle pommitamise(41 aastal) ning karjatüdrukuna sattus Antsla lähedal(44 aastal) mingi hullu hävituslenduri meelevalda,kes otsustas õhust vist,et lehmad on vastase sõdurid ning kukkus neid pardarelvadega tapma,ellimineerides peaaegu ka minu ema,kelle lähedal üks lehm sai otsetabamuse.
Niisiis,olin ma ca.5 aastat ärilistes suhetes Saksa ärimehega,nagu minu emagi oli ta sündinud hilistel 30-nendatel aastatel ja sisuliselt eakaaslane mu emaga.Isa oli pärit tal jõukast kaupmeeste perekonnast,töötades Kruppide perekonna firmadega.Isa teenis ka II Maailmasõjas ohvitserina,nii idarindel,kui ka läänerindel.Kui puudutasin teemat,II Maailmasõja kohta,siis pidas ta alati pika pausi ning vastas isa sõnadega,et asju mida ta isa nägi ei tohi enam Saksamaa kunagi teha ning pigem ajada välispoliitikat läbi kaubandussuhete.Nooruses teenis ta ka väga hilja uues Saksa Liitvabariigi laevastikus(nagu tegi ka tema poeg,kes ajateenijana osales NATO laevastiku grupis ajal,kui toimus Jugoslaavia sõjast tingitud Serbia pommitamine).Ma nägin otseselt,et mehele ei meeldinud Saksamaa selline kaudne osalus NATO operatsioonis.Ma sain aru,et poeg teenis fregatil,mis oli saatelaevana USA lahingugrupi toetuses.Muidugi,ega nemad ei näinud püssipaukugi ja ega Serbia ei omanud mitte mingisugust võimekust,et ohustada laevastikugruppi aga siiani on meeles mehe pea vangutused,kui helistas pojale(aeg ajalt tulid laevad Itaaliasse proviandi ning kütuse järgi),kes sai Itaalias võimaluse isaga suhelda.
Niisiis see on selline taust,mida enamus tema ealised mehed jagasid(sõda) ning sõjast tagasi tulnud isade jutud noortele meestele,kes just Külma Sõja tipus teenisid Saksa Liitvabariigi relvajõududes.Ma usun,et ka sellest ajast hakkas muutuma mentaliteet Saksa võimekuste vastu ning rohkem pöörati raha ja kaubanduse poole.Mugavus muidugi seisnes selles,et enamuse kaitsetööst tegid ära needsamad usakad,britid ja prantslased,kes omasid Lääne-Saksas okupatsioonitsoone.Mingis osas tollal oli veel ka rivis(just vanemohvitserid) II Maailmasõja veteranid aga ma ei ole kindel,millised emotsioonid olid ka nende peades.
Ühesõnaga,juba 60-nendatel,paralleelselt Saksa majanduse taastumisega hakkas tekkima toosama toorainevajadus,kuna enda omad on Saksamaal teatavasti väiksed.Kogu nafta ja gaas tuleb endal sisse tarnida,metallid(kas,siis toormena või juba sulatatult,nagu näiteks alumiinium),jne,jne.Teatavasti osa Ruhri basseini aladest tagastati prantslastele ning suuremad pruunsõe alad näiteks jäid Saksa DV alasse.Uus Saksa tööstus(vana sisuliselt tambiti just lääneriikide poolt lapikuks,mitte venelaste abil,kes üldsegi erilist kaugpommitajate armaadat ei omanud ) ehitatigi üles selliselt,et need asjad on suuremas osas sissetoodavad.Kui Nõuka süsteem lagunes ja tekkimas oli puhver Saksamaa ja uuesti sündiva Venemaa vahel,siis loomulikult oli toimunud põlvkonnavahetus ka Saksamaa majandus ja poliitilise eliidi sees,tuues toolidele just selle Saksamaa põlvkonna,kelle esindajaga jagasin 5 aastat ärilist aega.Ning otse õeldes,oligi tegemist juba tollal meelsusega,et parem on raha ning äri,sõjategevuse jätame kellelegi muule,tegemist on minu arust,nn.Idapoliitika tagajärgedega,mille viljelemisega 70-nendate aastatel Saksa kantsler Helmut Schmidt panigi mulda seemne,millest on kasvanud välja hetke Ostpolitik.Meest ei saa süüdistada ka patsifismis,sest oli tegevohvitser sõjas,mille lõpetas 1945 aastal suurtükiväes vanemleitnandina.
Kunagi,kas oli see aasta 1997 või 1998(ei ole enam kahjuks meeles),sõitsime Kirde-Eestisse,et minna Eesti Põlevkivisse.Selleks Pärnust tulles on otsem sõita läbi Tapa,tollal olid veel püsti need kohutavad korrusmajad,kus kunagi elasid Nõuka ohvitserid(kes mäletab,siis erinevalt Eesti paneelmajadest tundusid materjalid vist toodud olema Venemaalt ning ka kvaliteet selline väga jube).Sõiaväebaas,mis jääb ka vaatevälja lahkudes linnast,oli tollal tarastatud korralikult aga vist suurt seal ei toimunud midagi erilist.Küll aga põõras mees pead ja ütles mulle,et siia tulevad kunagi ka Saksas toodetud tankid ja NATO üksused,kui me tahame säilitada iseseisvuse ning kaitsta läänt.
Ma taipasin tollal küsida aga,millisena näeb Lääne kaitset Saksamaa seisukohast(tegemist oli mehega,kes tavaliselt koos Saksa majandusdelegatsiooniga reisis ringi nii Baltikumis,kui ka Venemaal,omades seal väga suurt majandushuvi naftatõõstuse seadmete ning sadamatehnika osas),toonitas ta,et Baltikumil tuleb arvestada kõrgemate kaitsekuludega ning võimalik on ka NATO baasid aga Saksamaa ise on rohkem huvitatud nn.soft powerist.
Mille tõttu olemegi jõudnud seisuni,kus me oleme.Maailm on muutumas,USA valijaskond on muutunud isolatsionistlikumaks(ma ei ole kindel,kas vasakpoolsemad demokraatide pooldajad muudaks Trumpi välispoliitilist liini,mis on maailmast julgeolekualaselt tagasitõmbuda,tänu relvastuse arengule on võimalus kaitseparameetrit koomamale tõmmata.Samas vähendades raha hulka liitlaste kaitsmiseks,saaks selle arvelt rohkem teha enda kaitsevajaduste jaoks) ning ka otsesem konfrontatsioon on muutunud sanktsioonide,paramilitaarsete sõdade ning majandusmadinate suunas.
Tollal ei olnud veel seda pikka Lähis-Ida ja Afganistani sõda,mis algas aastal 2001 ja kestab oma arengutes siiani,Hiina oli küll stardipakust lahti rebimas aga ikkagi veel alles kiirust arendamas,venemaa vaevles veel madalate naftahindade ning 1997 aasta kriisiga ning Putler alles astumas võimule.Meie ei olnud EL-is ning ka EL ei olnud veel see,milleks on ta kujunenud nüüd,tollal oli ta vähem intregreeritud ning rohkem valitsustevaheline majandusorganisatsioon.Ei olnud isegi NATO esimese ringi suuremat laienemist veel toimunud,meist rääkimata.Kõike seda polnud.Küll aga selgelt tundus mulle,et Saksamaa tahaks muutuda EL juhtriigiks ning on valmis rahanduslikult sellele panustades,muuta oma unistus suurest majandusvõimust ka tegelikkuseks.Ning nüüd oleme aastas 2019,britid lahkuvad EL-ist,sakslased tahaks koos prantslastega muuta EL piirkonna ka lihtsalt soft powerit omavast asjast ka millekski suuremaks(see on vahest üheks põhjuseks,miks britid solvusid ja tahavad lahkuda),sest nad näevad nagu uskad seda,et Hiina on muutumas üheks peamiseks muutjaks maailmas,millega peab arvestama.Edasine integratsioon loogiliselt nõuab ka juba otseseid julgeolekukulutusi,sest hiinlased on jõudmas Saksamaa koduturule,mis on Ida-Euroopa.Kuskilt peab midagi poliitilist loogikat järgides rebenema,asenduma või muutuma.Saksamaa tahaks säilitada Ostpolitik-i,mis on toonud neile meeletu kasumi,samas,vajalik neile on ka Ida-Euroopa riigid(ma ei mõtle Venemaad vaid nn.vanu sotsialismimaid,sealhulgas ka Baltikumi).Puhver on see,mida nad sooviks hea meelega näha aga hetkel ei olda veel valmis ise otseselt võtma üle julgeolekulist suurpanustaja rolli,kuigi ma arvan,et prantslased oleks valmis selleks,et Saksamaa sõjaline võimekus taastuks ning oleks seisus 50-50,kui panna võrdlus tulevikus Prantsuse ja Saksamaa panustamise vahel.Sakslased käituvad pragmaatikutena,Orbani käitumine on nende jaoks kama kaks,peasi,et Saksamaa teeniks läbi Austria pankade pappi.Sama ka Poolaga,kelle koduturg on väga vajalik Saksamaa tööstusele.Isegi selle Õigluse partei hüppamine Saksamaa sõjataaga kallal neelatakse alla ja ei tõsteta erilist lärmi,sama kehtib ka tšehhide-slovakkide kohta.Baltikumi on neil vaja Läänemere kontrollimiseks ideaalis(seda taotleti enne sõjalisel teel vähemalt minu arust kolmes sõjas.Esimene oli ristiretk Baltikumi vastu,mis pidi tollal kindlustama kaubateed ning uuemal ajal maailmasõjad).Saksamaa ei saa kunagi nii suureks mereriigiks,et olla a la USA,küll aga on talle vajalik tarneahel Skandinaavia vahel ning stabiilne Läänemeri,mis töötaks nende kasuks.Ega nad muidugi sinisilmsed ei ole ja absoluutselt ei usu Venemaa mesijuttusid,seega minu jaoks on küsimus,kuidas ja millist moodi Saksamaa soovib maandada pingeid uues olukorras osaliselt selge aga osaliselt ka arusaamatu.Selgelt on neil vaja tooret(sama ka prantslastele),saadud on ka rahamaitse suhu(pean silmas seda,et esimest korda peale II Maailmasõda on tekkimas seis,kus reaalselt ollakse valmis muutma oma võimekusi maailmas),selline stardipaku sündroom,kus tagumik on juba püsti lähteks aga ei teata kuhu joosta(eesmärk),millise kiirusega seda ohutult teha(mitte korrata kahe Maailmasõja vigu),millist kohtunikku valida(hetkel ikkagi veel on selleks USA)ning kas üldse valida ja teha enda reeglid,ning millist varustust selleks on vaja(relvi).Hiina näiteks on need asjad enda jaoks klaariks teinud.Venelased tahaks aga peale osalise varustuse muutmise(relvad),muud asjad jätta tulevastele valitsejatele(peale sõnalise loba,et tahavad ise olla kohtunikud), suuremaks ei olda võimelised tänu manduvale majandusele.
Sakslaste jaoks on küsimus,kas muuta Ostpolitik-i see kivisse raiutud lause,kus raha enda taskusse kühveldamine on esmane lause,selleks ise julgeolekuliselt midagi tegemata selliseks,et tekiks ka vastutus nende ees,kellelt see raha tekitatakse.Keiser Wilhelm II tahtis oma mõju suureks teha liidus Austriaga aga sattus rumala atendaadi tõttu oma liitlase juures sõtta,kaotades selle.Hitler aga oma äärmusliku šovinismiga,tekitas sakslastele totaalse kaose,harrastades massimõrvu,kauples riikide saatusega nagu vorstiga,mis viis lõppude lõpuks ka Saksamaa hävinguni.Ega,siis ka kõigi nende kolme näite puhul,esmane oli ikkagi Ostpolitik-u suunal see,mida kutsutakse rahaks ja toormeks.Ristisõdade ajal oli see juurdepääs Venemaalt tulevale kaubale,arenev Saksa Keisririik vajas tööstuslikke materjale(olid nad ju jäänud suurest koloniaalrallist maha) ning Weimari Vabariik ja hiljem Hitler vajas neid samuti,et nihverada mõõda reeglitest,mis kaotuse tõttu Saksamaale kehtestati.
Ma kõigest südamest loodan,et tekiks vastutus ja ei hakata minema vana trajektoori mõõda aga see ei ole enam minu eakaaslaste teema Saksamaal,selle tee peavad valima Saksamaa valijad,kes aastates 20-40,nendest sõltub,kas minnakse vana ristisõja-keisririigi-hitleri teed või tõsiselt kopereerutakse kõigi liitlastega,kes jäävad Ida-Euroopasse ja saadakse aru nende julgeolekumuredest.See nõuab aga tõsist tööd ja loobumist ka süsteemist,et raha on peamine.
Vot selline jutt,pikk ta oli aga usun,et,et ilma Ostpolitik-i muutmata,tekitatakse Venemaa näol nii majanduslikke(must raha Venemaalt,kriminaalsete elementide tungimine idast Lääne eliiti,jne.) ja ka julgeolekulisi probleeme kuhjaga juurde.
https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_kei ... 18)-de.svg
Meeldetuletuseks pilt ajast,millal mandri Euroopas oldi suurima territooriumiga ning meie veel Tsaaririigi piirkond.

Rääkides testimisest. Peagi rullub lahti nii Eestis kui ka mujal rahvusvaheline õppus Tractable (Jälgitav), mille mõte on vaadata üle Ühendkuningriigi siinsete üksuste ja tehnika asendamine. Kui kiiresti suudab NATO paisata väed ja tehnika kriisialale?

Lisavägede saatmine kriisi ajal on vaid päevade küsimus. Jutt ei käi isegi nädalast. Seda ka päris arvuka väekoondise puhul. Aga kui meil on väed juba kohal ja neid on vaja täiendada, siis otsime tegelikult juba varem ohumärke, et saaksime alustada ennetavalt siirmisega (jõudude ümberpaigutamisega – toim). Me ei jää ootama Washingtoni lepingu 5. artikli rakendamist (käsitleb ühe liikme ründamist rünnakuna kogu alliansi vastu – toim).

Aga need siirdamised ongi omamoodi test. Peame endale saama ülevaate, kui kiiresti kohale jõuame. Kas tavateed, see tähendab tsiviilteed suudavad koormusega hakkama saada? Mida saaksime paremini teha? See on üks suur ettevõtmine.

Millised teed on näiteks Baltimaade puhul eluliselt tähtsad? Maismaa-, mere- või õhuühendus?

Kasutame kõiki võimalusi korraga. Olgu see merd, maanteed või rongiteed pidi või õhu kaudu. See on parim viis. Ja neid ka harjutame regulaarselt. Näiteks toimub järgmisel aastal ameeriklaste ettevõtmisel Eestis suur õppus, kuidas tuua lühikese aja jooksul siia arvestatav lisajõud.

Kas NATO harjutab ka seda, kuidas hoida kriisi ajal lahtisena Suwałki koridor, mis on Baltimaade jaoks eluliselt tähtis maismaaühendus teiste liitlastega?

Harjutame kõikideks olukordadeks.

2017. aasta kevadel Eestisse saabunud ja Tapal kaitseväe 1. jalaväebrigaadi koosseisus tegutseva liitlaste pataljoni lahingugrupi suurus on ligi 1200 sõdurit. Ühendkuningriik panustab rohkem kui 800 sõjaväelasega, kelle käsutuses on muuhulgas tankid Challenger 2, jalaväe lahingumasinad Warrior ja liikursuurtükid AS90. Peale brittide panustavad lahingugruppi üksustega ka Prantsusmaa, Taani ja Belgia.

https://leht.postimees.ee/6807862/liitl ... ut-eestile

Siin nüüd on kõige olulisem ilmselt see, et lisavägede liigutamine ei nõua poliitikute jututoa korraldamist ja konsensuse saavutamist nagu artikkel 5 rakendamine. Muidu peab tõdema, et teema pealkiri vastab tõele küll.

Jamestownilt uus üllitis Eesti kohta, kohati tundub, et on haltuurat tehtud aga mõned märkmed.

a reasonable estimate of Russian ground forces available for operations against the Baltic States in the first 30 days is approximately 30 maneuver battalions and about 25 artillery battalions. (A similar-sized, follow-on echelon consisting of less-ready units brought up to full strength with reservists could be employed within a 30- to 60-day window). Given the greater striking power of Russian units, in-place defending forces should total some 15 maneuver battalions (at least one-third of these armored or mechanized) and 12–15 artillery battalions. Today, the Baltics can muster just 11 active infantry battalions (mostly light infantry) and four artillery battalions (mostly towed, 105-millimeter), with no tanks. The three Enhanced Forward Presence (eFP) battalions can be added, but their actual combat power is low. As most studies conclude, these forces will be overwhelmed in short order.

edit:
Baltikumi rünnatakse esimese 30 päeva jooksul umbes 30 pataljoniga, mida toetab 25 suurtüki pataljoni, kaitseks oleks vaja kokku 15 pataljoni ja umbes 12-15 suurtüki pataljoni

Given the strong Russian advantages in artillery and electronic warfare, the author contends that at least three additional NATO brigades (one heavy and two light) are required.52 If fully manned, trained, equipped, competently led and adequately supported with artillery, ISR (intelligence, surveillance and reconnaissance) and air defense, this force can inflict significant casualties and delay Russian first echelon forces for up to 30 days.

Balti riikidele vaja tugevduseks juurde ühte rasket ja kahte kerget NATO brigaadi, mis esimese 30 päeva jooksul venelastele kõvasti kolki annaksid.

An obvious solution is to upgrade Baltic military forces and to station one combat-capable, rotational heavy NATO brigade in each of the Baltic States. This option has met with strong opposition from NATO officials and leaders in capitals, usually on the grounds that Putin will see such a deployment as “provocative,” a charge easily dismissed since a force of this size cannot possibly pose an offensive threat

Nende brigaadide Baltikumi paigutamine on kahtlema Putinit provotseeriv

Although small in population and GDP, they are capable of much more than they are doing now. With a combined population of some 6 million, only 22,000 citizens are under arms. Most are contract soldiers who serve short tours of duty, although Lithuania has recently reintroduced nine-month limited conscription.Thirty thousand indifferently trained and equipped reservists are also on the book

Eesti reservväest "R. D. Hooker, Jr" aru ei paista saavat.

n the event of Russian aggression in the Baltic States, Russian forces in the Western Military District would be alerted, assembled and postured to cross the border in as little as 7–10 days, possibly under cover of a “snap” exercise

Venelased on valmis 7-10 päeva jooksul pealetungi alustama

The Russian intention is twofold: if possible, to strike through Lithuania to link up with Kaliningrad, cutting off the Baltic States altogether; if not, to seize and hold Estonia and possibly Latvia to demonstrate NATO’s inability to enforce Article 5 and fracture the Alliance. The pretext would likely be claims that Russian ethnic minorities have been attacked or oppresse

Venelaste tankiarmee loob alustuseks ühenduse Kaliningradiga ja kui see ei õnnestu, siis krabab ka Eestit ja Lätit.

In the north, the 6th CAA will attack to seize Tallinn. The Baltic Fleet’s naval infantry brigade may participate in support. 6th CAA’s main effort, with one motor rifle brigade and one airborne regiment, will come astride the axis Narva–Rakvere–Tallinn with priority of fires from the 6th Army’s strong artillery. The army’s supporting attack with two airborne regiments will follow the axis Pskov–Pechory–Tartu–Tallinn. One Spetsnaz brigade will support.

Eestisse tullakse 6.armee poolt pealöögiga põhjast ja kõrvallöögina lõunast, lisaks Spetsnaz brigaad ja võimalik ka Vene mereväe tugi.

n the north, Estonia will defend in sector with its two brigades and reserve formations against two attacking Russian brigades, supported by very heavy fires. The campaign plan described here also calls for the 173rdAirborne Brigade to fly in from Aviano Airbase in northern Italy and reinforce the Estonians before D-Day.
The defensive main effort will likely be on the narrow isthmus between Lake Peipus and the Gulf of Finland, centered on Narva and the high ground (the Sinimaed or “Blue” Hills) just to the west. The supporting effort will be to the south of Lake Peipus, oriented on Tartu. The defense will anchor on Rakvere and Tartu but, if necessary, will fall back on Tallinn. Some territory in the east may be lost, but retaining control of the capital is likely.

USA 173. õhudiviis tuleb tuleb varakult appi ja Rakvere ja Tartu all peaks kaitse pidama saama, Tallinn peaks meie kätte jääma.

D+30 päeva järel lähevad asjad Vanemaa jaoks hapuks, Poola on väga kõva pähkel.

https://jamestown.org/wp-content/upload ... pdf?x41146

kuido20 kirjutas:

Given the greater striking power of Russian units, in-place defending forces should total some 15 maneuver battalions (at least one-third of these armored or mechanized) and 12–15 artillery battalions. Today, the Baltics can muster just 11 active infantry battalions (mostly light infantry) and four artillery battalions (mostly towed, 105-millimeter), with no tanks.

Baltikumi rünnatakse esimese 30 päeva jooksul umbes 30 pataljoniga, mida toetab 25 suurtüki pataljoni, Kaitseks on kokku 15 pataljoni ja umbes 12-15 suurtüki pataaljoni

Tõlkeviga - mitte "kaitseks on kokku 15 pataljoni", vaid "kaitseks oleks vaja 15 pataljoni".

Today, the Baltics can muster just 11 active infantry battalions (mostly light infantry) and four artillery battalions (mostly towed, 105-millimeter), with no tanks.

Kui lugeda ainult rahuajal aktiivseid üksusi, siis võib-olla tõesti tuleb kokku 11 jalaväepataljoni, kuid reaalsuses on pilt ikka oluliselt teistsugune.
Kriisi puhkedes paneks ainuüksi Eesti välja 7 jalaväepataljoni (ilma kaitseliiduta!). Lisaks sellele paneks Läti välja kokku ligemale 13 jalaväepataljoni (koos Zemessarzega) ning Leedu vähemalt 10 pataljoni.
Peale selle saab lähitulevikus Eestil olema kolm suurtükipataljoni, Lätil kaks ning Leedul vähemalt kaks (või isegi kolm).

Need välisanalüüsid on ikka jube pinnapealsed.

kuido20 kirjutas:Eesti reservväest "R. D. Hooker, Jr" aru ei paista saavat.

Kas see reservi idee maha tegemine/mitte mõistmine/lahmimine pole omane suurele hulgale Lääne analüütikutele?

Selles kontekstis kuidas ta neid mainis, jääb selline karvane tunne et ta viitab pigem kaitseliidule ning lätlaste ja leedukate variantidele sellest kui reservile.

Selles kontekstis kuidas ta neid mainis, jääb selline karvane tunne et ta viitab pigem kaitseliidule ning lätlaste ja leedukate variantidele sellest kui reservile.

Aga viidatud tsitaat vihjab palju laiemale arusaamise puudumisele.

Thirty thousand indifferently trained and equipped reservists are also on the book

Ainuüksi Eestil on see number tegelikult 60 000.

Ei kahtlegi selles.

Samas viitab artikli autor huvitavale punktile, mida on ilmselt siin ka varasemalt arutatud. Nimelt nood Abramsid ja Bradleyd kõrbes. Tõenäoliselt võib juhtuda et ilma reaalse õhutõrjeta, olgu see siis maapealt või õhuväelt, saavad need sarnaselt Saddami omadega vanarauaks.

Siiski oleks huvitav uurida, kas nüüd kui Euroopa rauaturg, vähemalt sõbraliku hinnapoolest, on sulgunud ei oleks võimalik jänkidelt neid kätte saada.

Muidugi kordub ka vana hea viis, "Toetage Baltikumi rahaliselt siis peate ise vähem sõdima." Idee on nagu olemas, teostus aga... ütleme et jätab soovida.

Asja teeb veel arusaamatumaks see, et allikas, millele autor siinsete väekoondiste suurustest rääkides viitab (Stephan J. Flanagan et. al, “Deterring Russian Aggression in the Baltic States Through Resilience and Resistance,” RAND Corporation Research Report, 2019, p. 8–12), maalib asjade seisukorrast ju hoopistükkis teistsuguse pildi:

...

Conventional Military Capabilities

With a population of only 1.3 million and compulsory military service of 8–11 months for all male citizens, the standing Estonian Defence Forces (EDF) total 6,600 personnel, mostly in the Land Forces, about half of whom are conscripts. The Land Forces include two light infantry brigades: The first, based in the north, is the main maneuver force and includes a mechanized infantry “Scouts” battalion staffed with professional soldiers; and the second, based in the south of the country, is comprised entirely of conscripts. The Estonian SOF, a separate element of the EDF since 2012, plays a significant role in national defense plans, with the primary mission of developing unconventional warfare capabilities. The 2017–2026 National Defence Development Plan has placed priority on improving readiness and procurement of additional armored mobility, artillery, and munitions stocks, indicating Estonia’s interest in continuing to develop its conventional capabilities. The main role of the EDF in peacetime is to prepare reserve units by training both conscripts and the reserve force (of which members are called up for refresher training every five years). Estonia has plans to mobilize a reserve force of about 60,000 troops (21,000 of whom comprise a rapid reaction structure) to provide the bulk of the country’s military capabilities. Estonian defense spending comprised an average of 1.7 percent of gross domestic product (GDP) between 2005 and 2014. Under a multiparty agreement, the Estonian government has spent 2 percent of GDP on defense since 2012, and the 2018 defense budget of $636 million represents 2.14 percent of GDP.

...

Sealhulgas mainitakse lõik hiljem ära ka Kaitseliit. Kuidas sellest siis kirjapanduni jõuda, mina aru küll ei saa. Samas väljakäidud kõrbesoomuse idee on tõesti huvitav.