Suurbritannia peaminister Theresa May: ,,Tuletades meelde Külma sõja aegset retoorikat kutsun üles suhtlema Kremliga jõupositsioonilt ja hoiatan läänt tagaplaanile jäämise eest, kui suhete kindlustamine peaks luhtuma. Päevad, mil lääs soovis maailma omatahtsi ümber kujundada, on läbi, näiteks sõjad Iraagis ja Afganistanis. Külma sõja lõpp on loonud väheste demokraatlike, vabaduse ja inimõiguste traditsioonidega riike - eelkõige Hiina ja Venemaa on maailma asjades muutunud enesekindlamaks. Soovitan suhtlemisel Venemaaga võtta kasutusele Ronald Reagani taktika, kes läbirääkimistel Gorbatšoviga järgis põhimõtet usalda aga kontrolli. President Putini puhul kehtib pigem tegutse aga ole ettevaatlik. Venemaa ja Lääne vaheline konflikt on vältimatu. Külma sõja aega naasmine on möödapääsmatu."
http://www.independent.co.uk/news/uk/po ... 48381.html
Vene kirjanik ja satiirik Viktor Šenderovitš: ,,Esmalt on Tallinn minu jaoks meie pulmareisi linn. Muidugi oli ta tollal selline «meie Euroopa» ametlik osa, tükike legitiimset läänt nõukogude inimese jaoks. Ja eks ka vabadust oli tollal seal rohkem kui näiteks Leningradis: siit ka Dovlatovi ja Velleri Eesti side... Ausalt öeldes mõtlesid vähesed meist tollal 1940. aastale. Mõtisklused tulid hiljem. Aga Tallinn oli iludus ja on seda jätkuvalt. Jah, olen seal, kus on vene keelt mõistvad inimesed, kes on lugenud samu raamatuid, mida loen mina. Ent minu loengu- ja kontserdialane töö toimub peamiselt väljaspool Venemaad. Ja loomulikult pole see minu valik. Paradoksaalne: mina – juut, keda ei lastud omal ajal Nõukogude Liidust välja – lendan harjumuspäraselt New Yorki või Berliini, ent ei saa esineda Peterburis või Jekaterinburgis. Olen pidanud loenguid Cambridge'is ja Yale'is, aga Moskva ülikooli mind ei lasta. On, jah, kummaline. Kahjuks me tõesti alahindasime propaganda võimalusi. Mitte ainult Eestis – putinliku televisiooni kiirgus ulatub Seattle'ist kuni Sydneyni. Tegu on kahtlemata kõige efektiivsema Vene relvaga ja sellisele totaalsele propagandale on väga raske vastu seista. Tõtt öelda suudab teda nivelleerida vaid reaalsus. Seetõttu kutsun kõiki, kellele meeldib Putin, kiiremini putinlikule Venemaale ümber asuma ja meie reaalsust mekkima. Vahest on abi. Loomulikult, mida teravam ja dramaatilisem on reaalsus, seda kõrgem on kirjapandu temperatuur. Aga 2014. aasta, mil esmakordselt pärast Teist maailmasõda rikuti Euroopas piiride puutumatust, oli aistingute järgi täiel määral apokalüptiline. Maailm asus suure sõja lävel. See oht pole ka tänaseks minetatud. Ent selle aasta kroonikad tunduvad mulle ka praegu ajaloo seisukohast väga olulised. Kuuli seest pole kuskile pageda. Ja enamik inimesi seab end sel uuel maastikul, mida uus päev neile pakub, kuidagi sisse. Aga parim ravim frustratsiooni vastu on lülitada välja televiisor ja elada: oma pere, töö, armastuse, harrastustega... Ei midagi uut. Ema kutsus mind uppmehikeseks (v.k ванька-встанька – jonnipunn (lelu), uppmehike, püstleja – toim.) – psühholoogiliselt taastusin võrdlemisi kergesti. Lisaks sellele annab mulle jõudu inimestepoolne armastus ja austus. Uskuge – seda on mu elus määratult rohkem kui vihkamist. Ning jah, õnnestunud tekst täidab mind jõuga... Võtan Tallinna kaasa mõne, žanri poolest väga erineva, raamatu – nii ilukirjandust kui ka publitsistikat... Aga tõlkida, kui valik oleks minu teha, tasuks mu viimast jutustust «Saveljev». See ilmus mullu ajakirja «Znamja» 12. numbris ja näeb peagi eraldi raamatuna ilmavalgust."
http://maailm.postimees.ee/3993529/vene ... t-sydneyni
Vene riigiduuma võttis vastu seaduse, mis muudab lähisugulaste vahelise peksu kriminaalkuriteost administratiivõigusrikkumiseks, kui tegu pannakse toime esmakordselt. Seaduse vastuvõtmise poolt oli 380 riigiduuma liiget 383-st, kolm oli vastu.
Erakonna LDPR juht Vladimir Žirinovski: ,,Seadus aitab perekonda säilitada, mitte lõhkuda. Aga et peksmist ei oleks, tuleb abielluda armastusest. Perede omavahelistesse asjadesse pole vaja sekkuda."
Võimuerakonna Ühtne Venemaa fraktsiooni aseesimees Andrei Issajev: ,,Seadust vastu võttes tõestasid riigiduuma liikmed, et Vene riigiduuma ei lähe perekonnale surve avaldamise teed. Kui, oletame, üksikema, tulles koju teiselt töölt ja avastades oma lapse öökapist narkootikumid, annab talle ägedushoos kõrvakiilu, siis täna on ta kriminaalkoodeksi järgi kriminaalkurjategija. Aga kui tema pojal lööb silma siniseks tänaval võõras onu, ei ole ta mingi kriminaalkurjategija, see on maksimaalselt administratiivvastutus. Ühe ja sama teo eest nähakse ette erinev karistusmäär, see ei vasta põhiseadusele."
Kommunistid aga seaduseelnõu ei toetanud.
Riigiduuma riikliku ülesehituse ja seadusandluse komitee esimene aseesimees Juri Sinelštšikov: ,,Seaduseelnõu on suunatud perekonna ja ühiskonna vastu; see suurendab märgatavalt rahukohtute ja uurijate koormust. Võib öelda, et seadus kinnistab meil vägivalla kui käitumisnormi."
http://tass.ru/obschestvo/3976806
Eestikeelne õige termin on "haldusõigusrikkumine". Paistab, et ka ajakirjanikel on see meelest läinud.
Kriku
