www.militaar.net

Madis Reivik kirjutas: ↑31 Mai, 2025 11:19 Stalini sigala ajal müüdud ülikond ei ole kindlasti võrreldav sellega mida praegu samas "tarbijaklassis" endale lubada saab.
Võrdluseks on sobilik pigem kaltsukakraam.


* Tööriistad. Saast. Näpitsad, mutrivõtmed, kruvaritest rääkimata. selles mõttes on head et naelasabaga oleks halvem keerata

Stalini aega täpselt ei tea. Breznevi-Gorba ajal oli ülikonna materjal ikka enam-vähem. Soomlased imestasid et täisvillane ja nii odav ja muud taolist. Lõige oli nagu oli aga klassikal pole see väga määrav.
Kaltsukakraami hakati koos kooperatiividega sisse vedama. Seal läks just materjal käest ära. Sõber ahastas tihtipeale et pereema on täna surnu püksid jalga andnud ja tuul puhub läbi nagu võrkaiast. Või papist kingad mis vihmaga jalga ära lagunesid. Need olidki tegelikult mõeldud matusetalituseks aga müüdi nagu tavaülikondasid. Samamoodi laatadel - disain ilus aga niidiotsad tolknevad, kokku traageldatud vist pimedate poolt.... õud tuli peale.

Tööriistade kohta oli küll ütlemist. Nõukaajal polnudki sellist elementaarset asja nagu leht-silmus võti. Neid hakkas liikuma alles koos Anttila postimüügi kataloogi tulemisega ja siis jällegi sama teema. Silma järgi praktiline aga tehtud täispasast ja kallis ka veel kui postsotsialistlikku palka arvestasda. Tänapäeval võib sellist kohata mõnes toidupoes hinnaga EUR 1.99. Normaalne , samas mõõdus mutrivõti maksab pigem 11.99. Selliseid oli läänes muidugi ka aga keegi neid ei toonud sest kes see oleks ostnud kuupalga eest ühe 13 mm võtme ?
Töökohas oli 1990-ndate alguses küll juba Luna kataloogist Gedore mutrivõtmeid ja Knipexi tangisid kuid see oli firma mis metalli müüs ja raha eriti ei lugenud.

AndresTY - nõukaaja 30-32 võtit ei tulnud pikendamiseks mitte ära lõhkuda vaid toru pikenduseks käis teisele poole ühe haara otsa. Tõmmates andis enamasti järgi toru mis oli selhozstalist ja kolhoosi töökojas olid suuremal osal pikendustorudes otsad lõhki tõmmatud. Siis seati jupp maha ja sai jälle kasutada

Vene näpitsad on ikka head küll, kestavad isegi praegu. Ja ega siis kõik asjad ei olnud halvad. Kruvikaid ja muid võtmeid kasutan siiani. Padrunvõtmed samuti nii head, et teen mootorsae sidurite lahtivõtmise võtmeid nendest. Igati aus materjal!

T.

Rätsepatööna teeninduskombinaadis tehtud ülikonna eest maksin 1975 aastal 95 + 25(rätsepale).
Ja kangas oli selle hinna sees.

TALUPOEG TALUJA kirjutas: ↑31 Mai, 2025 12:40 Vene näpitsad on ikka head küll, kestavad isegi praegu. Ja ega siis kõik asjad ei olnud halvad. Kruvikaid ja muid võtmeid kasutan siiani. Padrunvõtmed samuti nii head, et teen mootorsae sidurite lahtivõtmise võtmeid nendest. Igati aus materjal!

T.

Tee pilti nendest headest näpitsatest ja pane siia üles. Võimatu on muidu uskuda.
Võimalik et oled lihtsalt leplik ja harjunud "vanakoolimees", seda me hukka ei mõista

Vanakoolimees olen. Pilte ei pane.
Üldiselt, kes tööd teevad, need teavad mis on hea.

Ma mäletan samuti veneaegseid häid näpitsaid Need olid elektriku näpitsad , isoleeritud käepidemetega. Universaaltöödeks samuti täitsa head , vask- ja alumiiniumjuhet , pehmemat traati , plekki võtsid küll.
Disain samasugune kui praegustel Knipexi elektriku näpitsatel ja ei imesta kui venelased olid peale sõda selle liini Saksamaalt rotti pannud.

Niisuguseid traadilõikamisnäpitsaid mis klaveri keelt ka võtaks või Knipex Cobra sarnaseid kullinokkasid küll ei mäleta. Või ei toodud kõike meile näha.

AndresTy kirjutas: ↑31 Mai, 2025 11:31 Mis puudutab mutrivõtmeid, siis näiteks 30-32 tavaline mutrivõti oli tõeline vene "geeniuste" mõttetöö vili. Nii kuradima lühike, et sellega sellises suuruses mutri kinni keeramine, et ta ka korralikult kinni oleks, oli täiesti võimatu.

Siiamaani kasutan torutööde või traktori haakeriistadega toimetades täiesti probleemivabalt

32-36 mutrivõtme jaoks(ja paljude teiste) tehti üks paras meetrine veetoru jupp, mille üks ots oli lapikuks löödud. Too torgati siis võtme haru otsa ja muudkui kangutati.

maksipoiss kirjutas: ↑31 Mai, 2025 20:00

AndresTy kirjutas: ↑31 Mai, 2025 11:31 Mis puudutab mutrivõtmeid, siis näiteks 30-32 tavaline mutrivõti oli tõeline vene "geeniuste" mõttetöö vili. Nii kuradima lühike, et sellega sellises suuruses mutri kinni keeramine, et ta ka korralikult kinni oleks, oli täiesti võimatu.

Siiamaani kasutan torutööde või traktori haakeriistadega toimetades täiesti probleemivabalt

Sõltub, traktori haakeriistal ja torutööl pole vaja ka erilist jõudu.

Ma olen ühtteist elus teinud, tean et Knipex on hea ja Erem on hea Ja üks kruvikeerajasort on ka väga hea, mille nimi ei tulegi kohe meelde.. hiljem korrigeerin ennast.
Vene rämpsust on ainuke mis kõrvale tõstetud - 32 ja suuremad mutrivõtmed. Neid läheb harva tarvis ja samas mõõdus Sandvikke osta on ikka ropult kulukas.

Üldiselt kui igapäev kasutada siis rämps on kulukam kui korralik asi. Kehtib universaalselt.

vanahalb kirjutas: ↑31 Mai, 2025 15:33 Ma mäletan samuti veneaegseid häid näpitsaid Need olid elektriku näpitsad , isoleeritud käepidemetega. Universaaltöödeks samuti täitsa head , vask- ja alumiiniumjuhet , pehmemat traati , plekki võtsid küll.
Disain samasugune kui praegustel Knipexi elektriku näpitsatel ...

Tehase laost anti isiklikud tööriistad ja katkised riistad tuli lattu tagasi anda, et ei varastataks.
Näpitsate valimiseks võtsin lattu 4-5mm raudtraadi kaasa ja seda lõigates murdsin kohe laos neljad näpitsad pooleks.
Viiendad jäid pidama ja need olid kõvad. Kvaliteet oli vägagi kõikuv.

Ükskord korraldas tehases arst "uuringu", et millise töö tegijatel on kõige rohkem kämblajõudu, käes pigistatava dünamomeetriga ja pani näidud vihikusse kirja.
Keskmiselt kõige tugevama pigistusega olid elektrikud, sest need kasutasid pidevalt näpitsaid.
Aga üks instrumentaalluksepp oli veel tugevam ja pigistas osuti skaala põhja ning selle viguri sisikonna segamini. Rohkem selliseid uuringuid ei tehtud.

Madis Reivik kirjutas: ↑31 Mai, 2025 22:07 Ma olen ühtteist elus teinud, tean et Knipex on hea ja Erem on hea Ja üks kruvikeerajasort on ka väga hea, mille nimi ei tulegi kohe meelde.. hiljem korrigeerin ennast.

Wera äkki?

Wera on hea (kuigi ma olen selle margi kruvikeerajat meislina kasutades suutnud otsast ikkagi tüki välja lüüa ) ja Wiha on hea ning Milwaukee teeb pärast hiinlaste kätte minemist päris korralikke asju. Kui keegi ainult täissaasta valmistab siis turumajanduses ta Eesti tänasel hinnatasemel enam müüa ei suudaks. Inimesed valivad parema ja jõuavad selle eest ka maksta.

Enne 1970 valmistatud NSVL mutrivõtmeid on mul kõrvale pandud isegi 17x19 ja veel väiksemas mõõdus. Täitsa head võtmed, ei roosteta ega veni ja ainuke häda et tavaline lehtvõti mis pole väga praktiline. Väga levinud 13 mm võti tuli NSV Liitu minuteada koos Ziguli autoga. Varemalt olid poldid/mutrid ikka ameerika tolli teisendused ja 12-14-17-19 jadas. Siis öeldi vist ka "ratsionaliseerimine" Kremli kongresside palee tribüünilt maha ja tuli hakata juba vaatama kas uuena saadud võti mitte kohe katki ei lähe. Ühed heledas toonis võtmed, D-täht oli peale pressitud , võis suuremas osas kohe uuest peast minema visata. Aga need mis pole 50 aastaga katki läinud - miks peaks siis just nüüd minema?

Vene padrunvõtmetega sai samuti keerata. Need olid küll enamasti üsna paksu seinaga ja igale poole ei mahtunud. Tänapäeval osatakse selliseid õhukese seinaga padruneid teha millele meetrine saba veel julgelt järgi käib. No aga padruni saba käristit või tirri ei osanud NSV Liit kuni viimase lõpuni teha. Need mis prooviti läksid kohe katki. Seepärast on nüüdsel ajal enamasti terve komplekt midagi asjalikumat ostetud.

32-36-41-46 võtmed on mumeelest pigem keskmises mõõdus ja mitte ürgkallid. Kodumajapidamisse või hobitalusse jaksaks ka tänapäevaseid osta kui selliseid pidevalt vaja on. Ampro (Eestis müüb Baltic Bolt) võtmed on kuskil 30-40 EUR tk ja mul nad hüdraulikatorude juures juba üle 15 aasta vastu pidanud. Pigem kaob kellelgi talvel kuhugi lumme või unustatakse roomiku peale ja siis tuleb uus osta. Mitte ei lähe katki.

AMvA kirjutas: ↑01 Juun, 2025 9:12

Madis Reivik kirjutas: ↑31 Mai, 2025 22:07 Ma olen ühtteist elus teinud, tean et Knipex on hea ja Erem on hea Ja üks kruvikeerajasort on ka väga hea, mille nimi ei tulegi kohe meelde.. hiljem korrigeerin ennast.

Wera äkki?

Täpselt !

vanahalb kirjutas: ↑01 Juun, 2025 11:08 ... Väga levinud 13 mm võti tuli NSV Liitu minuteada koos Ziguli autoga.
Varemalt olid poldid/mutrid ikka ameerika tolli teisendused ja 12-14-17-19 jadas. ...

Ka ristiga kruvikeeraja sai ainult koos Žiguliga aga selle otsa kuju erines tänapäevase PH otsiku nurgast.
Sammuti nagu Jaapani autode ristpea kruvide nurk erineb PH'st ja PZ'ist aga Jaapani standardi järgseid kruvikaid saab tänapäeval netist tellida.

Kui meile jõudis lääne tehnika aga lääne kruvikat ei olnud osta, siis pidi nõukaaegse ristkruvika lääne kruvipea kujusse ümber viilima.
Nõuka elektroonikal oli korpuse kruvidel (plastiliinist, tõrvast) garantiiplommid ja lääne tehnikal plomme ei olnud ning kui nõuka kruvikaga lääne tehnikat avati tekkisid kruvile kohe spetsiifilised jäljed.