www.militaar.net

Isegi, kui need T-55d ei oleks Eestis mingit suurt kasutust leidnud oleksid need kindlasti Eesti-Poola vahelise pragmaatilise koostöö tekitanud (uusi pakkumisi stiilis - võtke või ostke kui vaja on?). Ka Eesti ja Hollandi koostöö sai ju alguse rivisõidukite (mida ei olnud võimalik Saksamaalt piisavalt saada) ostudest ja üks asi viib reeglina ka järgmisteni ning mõne aja pärast tulid juba pakkumised, et ostke ka meie Pasid ära, siis ostke meie CV-d ära jne....?

Laaneots tankidest ja lahingumasinatest...

Laaneotsa hinnangul võiks Eesti hankida 56 kuni 60 tanki ning lükkas ümber levinud arvamuse, et masinad on väga kulukad. «Soomlased ostsid endale sada Leopard 2A6 tanki. Poola ostis 117 Leopard 2A4 tanki, mis on natuke vanem. Hinnad on ainult poolteist miljonit tükk. See tuleb odavam, kui kunagi välja pakutud CV90 (jalaväe lahingumasin – toim.), mis maksab kaks miljonit. Tanki tulejõud ja lahinguomadused ületavad mitmekordselt CV lahinguomadused.»

http://www.postimees.ee/2719714/laaneot ... ne-tahtsus

Kuigi kaitseväe hangitavad jalaväe lahingumasinad saaksid jagu vastase soomukist või jalaväe lahingumasinast, pole nad mõeldud tankidega võitlemiseks. Jalaväe lahingumasin ei lase tanki soomusest läbi ning nõrgema soomuse tõttu on ta tankile kerge saak. Seetõttu ongi vaja, et lahingumasinat toetaks tankid - see on kõik üks ansambel.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=68399747

Tankide saadavusest antud situatsioonis...

Erukindral Ants Laaneotsa sõnul on Eestil vaja tanke, kuid kui viis kuni kaheksa aastat tagasi sai neid (näiteks Leopard 2A4) sõbrahinnaga, mida meie kogenumad naabrid Soome ja Poola kasutasid oskuslikult ära, siis nüüd, kui julgeolekuolukord Euroopas on järsult halvenenud, pole neid kusagilt võtta.

Kaitseministeerium on otsustanud muretseda tankide asemel jalaväe lahingumasinad, sest see olevat praktiline. Tankid on väga vajalikud, ütleb Laaneots.

Kaitseministeerium otsustas kaitseväe pikaajalise arenguplaani koostamisel järgida põhimõtet, et lihtsamalt tehnikalt liigutakse keerulisema poole. Kaitseväel on tanke hädasti vaja, et õpetada sõdureid nendega tegutsema ja nende vastu võitlema.

http://www.ohtuleht.ee/733801/laaneots- ... -neid-pole

Kunnase ja Tali osavõtul toimunud Reporteritundi ei hakka isegi viitama, sest ühelt poolt on Kunnase arvamus suuremale osale foorumlastest teada, nagu ka Tali " kompetents". Kes soovib, leiab märtsis eetris olnud saate ise üles.

Lemet kirjutas:Huvitav, kas 80ndatel Poolas valmistatud T-55 ikka oli norrakate käest loodetud kümme aastat vanemate Leopard 1 kõrval nii väga "eilne päev"? Või kõlvanuks need 20 muidu saadud tanki kasvõi tankitõrjujate väljaõppeks.

Vanus on suhteline, Norra Leopard-1 tankid moderniseeriti üheksakümnendate esimeses pooles Leopard-1A5 tasemele. Norra Leopard-1A5 tankidel oli EMES-18 tulejuhtimissüsteem, mida oli Poola kingitavatel T-55. vastu panna? Eesti tahtis saada NATOsse ja oluline oli ka NATO standarditele vastava relvastuse omandamine.

Lemet kirjutas:Lugupeetav soovib tsitaate. Aga palun- Kerdi osas võib tuubist vaadata veebruarikuu esinemist, viide sai hiljaaegu üles. Laaneotsa kohta on samuti siinsamas foorumis mitmel korral viiteid, vaatamise vaev vaid.

Antud sõnastuses tsitaati ei suuda eelpool mainitud isikutelt leida, äkki oled siiski nii kena ja tood konkreetsed tsitaadid uuesti välja kui juba konkreetsetele isikutele viitama hakkasid? Laaneots ütles vaid, et Poola, Soome ostetud Leopard-2A5/6 hind tuleb odavam kui Hollandi pakutav CV-90 ja 120 mm. tankikahuril on suurem tulejõud kui 35 mm. automaatkahuril, huvitav mida ta nende tanki lahinguomaduste all silmas peab? Laaneots räägib vajadusest lahingumasinaid tankidega toetada, mitte osta tanke lahingumasinate asemel...

Laaneots kirjutas:...ongi vaja, et lahingumasinat toetaks tankid.

Laaneots kirjutas:Tankid on väga vajalikud...

Lemet kirjutas:Mõistagi sobivad. Lugupeetav reedab siis saladuse, millal esimesed kaitseliitlased end Pasi või CV soomuse varju ka sätivad. Ja millal on plaanis järgmine pataljonikomplekt Pasisid või CVsid presendi asenduseks osta...

Sa justkui vihjasid, et Pasisid osteti ebaotstarbekalt vaid missioonidel käimiseks, mitte presendi asendamiseks ja presenti saab asendada ainult rahvasoomukiga aga kui palju üks rahvasoomuk oleks kasutatud Soome või Hollandi Pasist odavam tulnud? Kas jätame 1. ja 2. jalaväebrigaadi soomuseta, et kaitseliitlased saaks rahvasoomukitega soomustatud? Ühe Pasiga soomustad vajadusel 18-20 kaitseliitlast, ühe rahvasoomukiga mitu? Kui mitu rahvasoomukit on kaitseliitlaste soomustamiseks vaja, 1 Pasi = mitu rahvasoomukit?

Sa said valesti aru. Esiteks, mitte Paside või CVde asemel, vaid neile lisaks. Kasvõi moel, nagu nendest BTRidest on kaitseliitlaste kätetööna eluloom saanud. Teiseks kõneles Kert mitte Pasidest, vaid CVdest. Sõnastuse osas võisin olla ebatäpne, kuid nii Kerdi jutt viitel kui ka Laaneots (kui mälu ei peta, oli tegu eelmise aasta algul toimunud valimisstuudio debatiga, aga pead ei anna) on märkinud lahingumasinate eelistamist tankidele veaks. (Täpsemalt tõdes näiteks Kert, et "..täna loomulikult tuleks alustada asja teisest otsast...") NATO standard"-teeks keegi mullegi selle müstilise "standardi" selgeks. Samal ajal kui mitmed NATO riigid südamerahuga neid "mittestandartseid" relvasüsteeme kasutavad. Ja nendega häbematul kombel lausa meile teenust pakuvad. Peksame poolakad oma mittestandartsete Su-22tedegameie õppustelt minema? Tulevad siia meie õuele oma standardile mittevastava tehnikaga. Rumeenlased-põhulõuad käisid lausa MiG-21 õhuturvet tegemas. Kreeklaste BMPdest ma hoopis vaikin....Ja mis sai nendest "standarditest" sillaKRAZide ostul. Tuli korraga välja, e polegi mingeid standardeid, kõlbadid Ukrainast osta küll...."Rahvasoomukite" hinnanumbreid on siin piisavalt ringi kedratud, miinijahtijate ja lennukiosakute kõrvalt (või asemel) vast ikka oleks midagi jaksatud soetada. Kui õigel ajal oleks hoomatud, et maailm polegi uueks ja ilusaks saanud ja Eesti asub endiselt Venemaa kõrval. Ja kui mõni tont oleks lisaks sellele va viiendale punktile lisaks ka kolmanda punkti kallal veidi mõtiskleda võtnud...aga kui esimene kohale jõuab ja numbrid ritta saavad, eks siis ka selgub, kui müstiliselt kalli projektiga tegu on.

Johannes Kert-1:25:52 kirjutas:Need analüüsid, mille alusel alustati soomustehnika hankimist Eestisse, langevad veel Ukraina eelsesse aega ja veel ei olnud tol ajal haihtunud kuhugi need ideed, et minna kuskile missiooni koos soomukitega. Teatavasti Eesti käis soomustransportööridega Afganistani missioonis ja oli väga edukas, võibolla edukam kui mõned teised ja see mõttemall oli tol ajal kas domineeriv aga igal juhul mõjutas otsuseid. Täna loomulikult tuleks alustada asja teisest otsast, tankide hankimine muutub iga päevaga keerulisemaks, ülejäägiga tanke Euroopas vähemalt ei ole.

Mina ei näe siin kusagil Kerti ütlevat, et lahingumasinate asemel oleks tulnud hankida tanke...
Norra Leopard-1A5 puhul on NATO standard STANAG: 2935, 105 mm. L7A3

Ei, expressis verbis mitte, aga mida Sinu arust jutt teisest otsast alustamisest siis tähendab kui mitte tankidest alustamist...?

Google ütleb: STANAG 2935 Interchangeable Ammunition For 105 Mm Tank Gun: M68, L7a1, L7a2, L7a3 And F1 For Use On Peacetime Training Exercises: Stanagi staatus - tühistatud.

Need analüüsid, mille alusel alustati soomustehnika hankimist Eestisse, langevad veel Ukraina eelsesse aega ja veel ei olnud tol ajal haihtunud kuhugi need ideed, et minna kuskile missiooni koos soomukitega. Teatavasti Eesti käis soomustransportööridega Afganistani missioonis ja oli väga edukas, võibolla edukam kui mõned teised ja see mõttemall oli tol ajal kas domineeriv aga igal juhul mõjutas otsuseid. Täna loomulikult tuleks alustada asja teisest otsast, tankide hankimine muutub iga päevaga keerulisemaks, ülejäägiga tanke Euroopas vähemalt ei ole.

Ühesõnaga - ex-kindrali jutu lühike kokkuvõte - toimunud on tüüpne arengukava-kandliline kivipallurlus, kus tulgu või tulnukate invasioon, ikka tuleb rangelt arengukava järgida

Kreeklaste BMPdest ma hoopis vaikin....Ja mis sai nendest "standarditest" sillaKRAZide ostul. Tuli korraga välja, e polegi mingeid standardeid, kõlbadid Ukrainast osta küll

Pioneerimasinate puhul polegi läänes midagi mõistlikku pakkuda, kui midagi analoogset saab, siis maksab see kosmiliselt. Paljude spetsiifiliste sõjamasinate puhul on venelased tänini liidrid. Seepärast Ukraina omad ostetigi - suhteliselt odav. Antud sillasüsteem on loodud ju NSVL ajal, tollase soomuse tarbeks ja UKR on seda lihtsalt pisitasa täiendanud.

Huvitav, kuidas klapivad selle müstilise NATO standardiga kokku näiteks Poola, Ungari ja Sloveenia relvastuses olevad T-72d...? Või Kreeka, Küprose, Ungari, Poola jmt riigi relvastuses olevad BM-21? Tšehhide-slovakkide ja poolakate BMP-2d? Bulgaarlaste, Kreeka ja pookakate BMP-1d? Või kasvõi mitmete NATO riikide kuulipildujad PK? Kas pole siiski mitte nii, et see NATO standard on siiski pigem ettekääne ja vabandus?

Lemet kirjutas:mida Sinu arust jutt teisest otsast alustamisest siis tähendab kui mitte tankidest alustamist...?

Teisest otsast alustamine tähendab tõdemust, et tankide hankimine muutub iga päevaga keerulisemaks ja ülejäägiga tanke Euroopas vähemalt ei ole, mis aga ei vasta tõele sest Hispaanial pole Leopard-2A4 veel kellelegi müüa õnnestunud...

Selles konks ongi, et järgi on ainult 2A4-d ja neid tuleb lahinguväljal konkurentsis püsimiseks mõningad miljonid per tank peagi täiendada. Mis pole rahaliselt kuigi terav tegu nt kasutatud 2A6 soetamisega. 2A4 on konkurentsivõimeline üksnes uuendamata T-72, T-80 ja T-64 tüüpi tankide vastu. Uute T-90'te ja Armatadega see konkureerida ei suuda.

Soome 2A6 ost läheb ajalukku kui kümnendi diil siinkandis, sest teised riigid panevad praegu 2A4 venitamiseks 2A5 tasemele poole suuremaid summasid kui soomlased terve toimiva tanki eest maksid. See, et meie seda võimalust ei kasutanud, on jällegi kümnendi möödapanek. Eriti siis, kui meil 5-10 aasta pärast saab teatavaks, et saada on üksnes muldvanad 2A4-d, mida tuleb 4-5 miljoni eest uuendada ja seegi tulemus ei küüni soomlaste 2,5 miljoni tasemele (nt pearealva purustusjõult).

Uute T-90'te ja Armatadega see konkureerida ei suuda.

Lihtsalt kõrvalepõikeks. T-90 võimekuses ei kahtle, kuid kas Armata üldse kunagi massilisse kasutusse jõuab ja millal ta üldse lahinguküpseks saab on küsimärk, hoolimata venelaste julgest hüüatusest, et lähiajal varustatakse esimesed üksused Aramataga. Armatast, kui relvassüsteemist võib tõsiselt hakata rääkima siis, kui ta on ennast näidanud lahinguväljal ala näiteks üle elanud näiteks Javelini rünnaku. Süüria näitel T-90 puhul paistab, et vana TOW teda võibolla tõesti ei läbista esimese lasu puhul, kuid enam kui kindel on, et TOW-st piisab tema rivist väljaviimiseks.

Teisest otsast alustamine tähendab tõdemust, et tankide hankimine muutub iga päevaga keerulisemaks ja ülejäägiga tanke Euroopas vähemalt ei ole, 

Kuulates paar minutit eespoolt, on siiski kokkuvõttes juttu tankide kui selliste vajalikusest ja nende soetamisest...

Kert räägib tankide vajalikusest aga sellest, et soomustransportööride või lahingumasinate asemel oleks pidanud meile ostma tanke pole kusagil juttu...

Selles osas jääme ilmselgelt eriarvsmusele ja selgust saamaks tuleks ilmselt Kerdi käest võimalusel küsida...