www.militaar.net

Rebane11 kirjutas: ↑31 Juul, 2025 0:07 Eks see inimestest sõltus. ...

Sõltus ka kooli ülerahvastatusest.
Kui esimesse klassi võeti 45 õpilast (nii palju pinkegi ei olnud kalassis ja arvestati, et nagunii keegi puudub), siis öeldi päris lahtiselt, et igal aastal saadame 3 minema.
Kui päriserikooli saata ei õnnestunud, siis saadeti abikooli.

Need abi või erikoolid olid midagi muud. Sinna saadeti enamasti juba 1. klassis. Meie klassist 1 poiss ja 1 tüdruk. Olid maal vanaema - vanaisa või vanemate kasvatatud. Koolis olid hirmunud, piuksugi ei teinud. Kas nad seepärast lollid olid, aga puudusid sotsiaalsed oskused, teisi lapsi ja üldse võõraid inimesi olid ainult kaugelt näinud.

OLAVI kirjutas: ↑31 Juul, 2025 6:37 ...
Sõltus ka kooli ülerahvastatusest.
Kui esimesse klassi võeti 45 õpilast (nii palju pinkegi ei olnud kalassis ja arvestati, et nagunii keegi puudub), siis öeldi päris lahtiselt, et igal aastal saadame 3 minema.
...

Meil oli (linna) kool ülerahvastatud, õppetöö käis lausa kahes vahetuses.
Kuni põhikooli lõpuni oli klassis 45 õpilast, sest see oli lubatud ülempiir. Kedagi minema lüüa ei üritatud.
Kohustuslikus korras oleks klass pooleks löödud 46 pealt.

Keskkooli osas tekkis juba 4 paralleelklassi ja seda regulaarselt maalt ning põhikoolidest tulijate arvel.

mart2 kirjutas: ↑01 Aug, 2025 8:27

OLAVI kirjutas: ↑31 Juul, 2025 6:37 ...
Sõltus ka kooli ülerahvastatusest.
Kui esimesse klassi võeti 45 õpilast (nii palju pinkegi ei olnud kalassis ja arvestati, et nagunii keegi puudub), siis öeldi päris lahtiselt, et igal aastal saadame 3 minema.
...

Meil oli (linna) kool ülerahvastatud, õppetöö käis lausa kahes vahetuses.
Kuni põhikooli lõpuni oli klassis 45 õpilast, sest see oli lubatud ülempiir. Kedagi minema lüüa ei üritatud.
Kohustuslikus korras oleks klass pooleks löödud 46 pealt.

Keskkooli osas tekkis juba 4 paralleelklassi ja seda regulaarselt maalt ning põhikoolidest tulijate arvel.

Eks see sõltus ka koolist ja sellesse kooli tulevate laste arvust. Ja kõikus see ka siis aastate lõikes. Ja ega nii lihtsalt kuskile kooli klasse juurde ikka kah ei tekita. Isegi, kui "planeerimis-osakonnalt" juba (ka aastad) varem andmed kandikul ette kätte tuuakse. (P.S. Täna öeldakse selle kohta "moodsas keeles" turu volatiivsus, ja kui keegi ülelennu osaliseks saab, siis öeldakse, et toimus turu korrigeerumine)
Praegu on kuskile klassikomplektide juurdetekitamine ikka oluliselt lihtsam. Kui ikka häda käes, siis lüüakse konteinersoojakutest plaks "ajutise ehitisena üles ja aga-palun: voilaa kool või lasteaed valmis. Vanasti need asjad nii lihtsalt ei käinud, kui ikka limiite ja fonde ei ole, ega tule, siis ei toimu midagi. Ja sellisest kiirkorras soojakute- jmt putkamajandusest, millesse lapsi tihkaks sisse viia, ei osatud tookord undki näha. Aga mina olin just ühe sellise "tõusulaine" laps Tartu linnas. Kool oli niigi hommikuse ja õhtuse vahetusega (algklassides), ülekoormatud ruumiliselt, ja siis meie kooli aretati õhtusesse vahetusse veel üks klassikomplekt juurde. Sest kolme ei mahtunud lapsed ära. Igasühes oli 35-37 last. Niimoodi esimesed kolm klassi. Koolis käisime 12-14-st 17-18-ni. Ka laupäeval läksime kooli alles "poolekslõunaks" ja olime no nii 2-3-ni. Õiget oma klassi ei olnud, alguses olime hommikustega jagajad, siis olime nn ringijalutajad, pärast üritati jälle midagi stabiilsemat kokku leiutada. Sest ei õpetajaid (vabu tunniauke graafikus), ega ruume (vabu klasse) ei olnud. Ka klassijuhatajad olid vahepeal justkui rotatsioonis. Olime justkui ajutine eksperimentaallahendus (ise sellest aru saamata) ja käisime külakorda. Teises klassis aasta jooksul kolm klassijuhatajat... kuniks kolmandasse saime uue noore spetsialisti, kes meiega algklassid ära lõpetas. Siis oli kujundatud meile graafikutesse ka "meie-oma klass", milles olid meie klassi seinalehed ja tehtud omad tööd jne. Mitte, et halvad õpetajad oleksid olnud, kindlasti mitte seda, vaid lihtsalt me olime võimete ja võimaluste kohapealt üleliigsed, just meie klass, D-klass. A-, B-, C-klass olid nn "koosseisulised", aga meie olime "justkui-koosseisuväline lahendus". 3. ja 4. klassi vahepeal valmis Tartus uus kool, ja toimus esimene ümberkomplekteerimine neljast klassikomplektist kolmeks . 14.-ndasse saadeti (üle linna) ära sealse piirkonna lapsed, aga sedagi niimoodi, et kui ikka kedagi taheti (nb! vanemad, töökohad, sidemed, ja ka õppeedukus), see hoiti-jäeti omale. Tagajärg- kolm klassi paralleelis, igaühes 42 last. Järjest Annelinnas koolide valmides toimus küll veel ärasaatmisi, aga seda meie koolist minimaalselt, aga samas tuli pidevalt üksikuid juurde. Kas siis teistest koolidest "tublimaid", aga ka abikoolist "nõrgemaid" või "huligaansemaid". Toodi, kuhu mahtus, ca 42 jäi klassi suuruseks kuni 8.nda klassi lõpuni. Just meie aastakäigu murede järgi toimus klassidesse laudade juurdenuputamine. Meil oli ikka aastaid probleeme klassi ära mahtumistega, tihti istusid kuni 4 lihtsalt ilma lauata ainult lisatoolil, sest igasse klassi polnud võimalik lisapinke pannagi. Siis tehti klasside kasutusgraafikuidki ringi. 1.septembril "pingiralli" omandas hoopis teise tähenduse, et aasta lõpuni stabiilselt oma laua taga istuda, et mitte kitsamates oludes kolmandana kuskil "külas käia". 9-ndasse, keskkooli läks edasi kaks klassi, need olid ~35sed ja ülejäänud saadetigi linna peale parematele jahimaadele, kas mõnda teise keskkooli või kutsekasse. Kokkuvõtteks: kogu see 11 aastat kooliskäimise aega toimus meie koolis pidev välja (koolist minema) selekteerimine.

mart2 kirjutas: ↑01 Aug, 2025 8:27
Kuni põhikooli lõpuni oli klassis 45 õpilast, sest see oli lubatud ülempiir. Kedagi minema lüüa ei üritatud.
Kohustuslikus korras oleks klass pooleks löödud 46 pealt.

Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis oli ka klassipäevikus 45 rida, nii et rohkem õpilasi polekski saanud sinna märkida.

Tjaa, ma seni ei teadnudki, et Eestis nii suure klassid tegelikult olemas olid. Mina käisin maailma suurimas eestikeelses koolis ja meil oli veidi üle 30 õpilase klassis. 5. klassis (4. jäi vahele) suudeti vaevata uus paralleel moodustada, kui igasugu imelikum rahvas üle nelja paralleeli viiendasse kokku koguti. Leidus neile nii klassiruum kui -juhataja. Tõsi küll, inglise keele õpetajat meil põhikoolis vähemalt aasta jooksul ei olnud ja klassijuhataja oli samal ajal ka ainult nime poolest.

No meil oli ka põhikooli ajal keskkoolis (linnas) 44 õpilast klassis. Osades klassiruumides oli kahes pingireas 7 pinki ja ühes äärmises reas 8 ning kõik mahtusid istuma, aga oli klassiruume, kus kolmes reas 7 pinki ehk 42 kohta ja siis kui kõik olid koolis või puudus ainult üks, istusid üks või kaks eraldi tooliga õpetaja laua taga.... üldiselt siis algklassides istutigi ühes klassiruumis ja ringirändamine tuli hiljem.

Paralleelklasse oli osades aastakäikudes 3 ja osades 4 (A,B,C,D). Kuni neljanda klassini pidi vahepeal käima koolis ka õhtupoolses vahetuses.

Nuh, Eesti suurimas koolis on ca 2000 õpilast, mitu klassi seal on?

1 klassis kuus paralleeli (A,B,C,D,E,F), 24 õpilast klassis
https://info.haridus.ee/asutus/1283

Õpilasi 1534*

Meie koolis oli....

Ehitus oli tehtud tüüpprojekti järgi 1392 õpilasele (32 klassikomplekti)....

Avamise ajal oli koolis 1159 õpilast ning 33 klassikomplekti..... Õpetajate tuba oli planeeritud 40 õpetajale, avades oli 57 õpetajat....

Kõige rohkem õpilasi on koolis olnud 1984/85. õa. - 1401. Klassikomplektide arv oli suurim 1987/88. õa. - 43 komplekti....

https://www.rakvererk.ee/et/meie-koolis ... i-ajaloost

* Nüüd on gümnaasiumites 12 klassi ja ühe aastakäigu jagu korraga koolides ka rohkem õpilasi, kui 11 klassi puhul oli....

Naljakas on see, et kooli koduleheküljel enam vilistlaste kohta andmeid pole. Privaat. Veel aastat 15 tagasi sai kooli kokkutulekul veel paberkandjal kooli ajaloo ja lennud.
Üldiselt, mälu järgi, veel 1989 oli meie kooli keskooli osa vilistlasi 2 komplekti, kummaski 22 lõpetajat. Mina lõpetasin kolm aastat hiljem, 1 komplekt ja 26 lõpetajat. Mu vanem tütar lõpetas, siis oli 8 lõpetajat, nüüd on gümnaasiumi osa suletud.
Põhikool. 2 komplekti, kummaski klassis ca 30 -32 õpilast, mingi aastakäik oli ka 2 x 38 -ga. Praegu 1 klass, 15-16 õpilasega, sealtki igas klassis neid, kes käivad linnast. Demograafia.

Rebane11 kirjutas: ↑02 Aug, 2025 9:23 Naljakas on see, et kooli koduleheküljel enam vilistlaste kohta andmeid pole. Privaat. Veel aastat 15 tagasi sai kooli kokkutulekul veel paberkandjal kooli ajaloo ja lennud.
...

Võtsin huvi pärast lahti kaks kooli, rohkem ei viitsinud -
https://tammegymnaasium.ee/vilistlased/lennud/
https://koidulag.edu.ee/et/meie-koolist ... -2020-2029

Saladust ei näe...

See siis Tsirguliina kooli eripära.

Neid koole on omajagu, kus vilistlaste kohta käiv info (nimekirjad, lõpupildud jms) on netist eemaldatud.

Fucs kirjutas: ↑03 Aug, 2025 7:18 Neid koole on omajagu, kus vilistlaste kohta käiv info (nimekirjad, lõpupildid jms) on netist eemaldatud.

Mitte ainult vilistlaste kohta. Millalgi olid veel hiljuti netis ka õpilaste andmed klasside kaupa. Aga siis ükshetk kadusid, vähemalt paljudest kohtadest. Kadusid paljud isikute andmed koolide lehtedelt. Selgituseks öeldi, et on isikuid, kes on andnud teada, et ei soovi, et nende laste andmeid või pilte mingilgi kujul netis kajastatakse. Kui luba ei saa (kõigilt), siis lähevad (kõik). Ja siis läksid tervikuna. Netist. Mõned on uuesti üles pandud, mõned mitte
P.S. Kooli kokkutulekul on loomulikult vilistlaste lõpupildid ja nimekirjad kenasti seintel ja laudadel olemas.
Meie seas on küllalt inimesi erinevate põhjustega, kes oma või oma pere andmete kajastamist mingitel lehtedel ei soovi. Et netist infi välja ei tuleks. On nii mõistetavaid põhjuseid, kui ka mõistetamatuid salastamise põhjuseid. Aga see on juba nii objektiivne, kui ka subjektiivne arvamine, faktiks jääb see, et kui luba ei ole, siis avaldada ei või.
Toon ainult ühe näite: asjalik mees, aastakümneid mitte just eriti salajase, vastupidi täiesti tavalise ameti pidaja, kes küll aga "temale saadetud" klientidega eelneva tegevuse tõttu solvumise-kättemaksuiha omajatega on pidanud maid jagama, ütles mulle otse, et "ta on aastaid hoidnud joont, et "iga tont" tema (pere) kohta kuulgeldades mingit infot ei leiaks, ja tal ei ole mitte mingit soovi, et teda nüüd KÜ juhatuse liikmena netist leida võiks..." Tean olukorda, mõistan. Aga meilgi on küllalt inimesi või ameteid, kus soovitakse, et ei leviks ka see info, millises koolis kellegi laps(ed) käivad.
Kas või millises ulatuses see kõik põhjendatud on, ei ole minu arvustada.

Õpilaste ja vilistlaste nimekirjade avaldamisest Eesti Vabariigis...

Hiiu Leht 2018

Nagu teisedki maakonnalehed, oleme aastaid Hiiu Lehes avaldanud kooliminejate ja koolilõpetajate nimekirju.
Teist aastat öeldi Hiiumaa gümnaasiumist, et nad ei tohi meile saata koolilõpetajate nimekirju, aga me võime need nende kodulehelt ise võtta siis, kui need seal avalikustatakse. Samas saare teised koolid saatsid toimetusele lõpetajate nimekirjad igasuguste probleemideta.
Hiiumaa gümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa väitis sotsiaalmeedias, et kooli poolt saab ametlikku infot välja anda vaid isikuandmete kaitse üldmääruse alusel.

Andmekaitse inspektsioon aga vastas Hiiu Lehe päringule, et koolilõpetajate nimekirjade avaldamine ei ole reguleeritud isikuandmete kaitse üldmäärusega ning kool ise otsustab, kas, kuidas ja kus avaldada nii medalistide kui koolilõpetajate nimekirjad.

Heiberg viitas, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus annab õiguse koostada spetsiaalne eeskiri ning kui hoolekogu ning õpilasesindus on sellega nõus, saabki edaspidi sellest lähtuda. Heiberg lisas, et muidugi eeldab see kõigi õpilaste ja lapsevanemate teavitamist eeskirjast.

Nimetatud õpilaste ja vilistlaste nimekirjade avaldamise juhendis, mis kehtib juba 2008. aastast, on kirjas, et vilistlaste nimekirjade avalikustamine on Eestis laialt levinud ja seda on peetud heaks tavaks. Ka ei esine sel puhul enam ohtu alaealise turvalisusele. Samas on kirjas ka erisus, et juhul kui mõni ei taha, et tema lapse andmed avalikustataks, tuleb see nimi eemaldada. Ka ei avalikustata erivajadustega lõpetajate nimesid.

Hiiumaa gümnaasiumi hoolekogu juht Margit Kagadze ütles lehele, et hoolekogu töölaual sellist eeskirja pole olnud. Ta ei avaldanud oma arvamust, kas koolilõpetajate nimekirjad võiks maakonnalehes ilmuda, küll aga ütles, et hoolekogul tuleb seda teemat käsitleda uuel õppeaastal koos eri osapoolte esindajatega ja vajadusel dokumente täiendada.

Teine probleem tekkis nelja-viieliste õpilastega. Hiiumaa gümnaasiumist öeldi, et nad avalikustavad ainult medaliga lõpetajad, kuid mitte neljade-viitega lõpetajaid.

Tekkis suur skandaal, kui üks klassijuhataja ütles toimetusele, kes on tema klassi nelja-viielised: kooli juhtkond oli pahane, miks ta need välja ütles, paralleelklassi lapsevanemad olid pahased, miks nende laste tublisid õpitulemusi ei avalikustatud.

Hiiumaa gümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa teatas sotsiaalmeedias vastulausena, et õpilaste hindeid kool kõrvalistele isikutele ei avaldagi.
Sisuliselt aga on “nelja-viieline õpilane” samasugune hinnang õpilase aastate jooksul tehtud töö kvaliteedile nagu kuld- või hõbemedal, mitte konkreetne ainehinne.

https://hiiuleht.ee/koolilopetajate-nim ... -hea-tava/

Artiklis viidatud 2008a kohta eraldi

Palupera põhikooli kodulehelt leiab viite, et nimekiri puudub seaduse tõttu.

Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt ei tohi isikuandmeid andmekaitse subjekti nõusolekuta avaldada. Erilist delikaatsust nõuavad alaealiste andmed, mille avalikustamiseks saavad loa anda vaid vanemad või seaduslikud esindajad.

Eeltoodud seadusesäte ongi põhjustanud diskussiooni teemal, kas õpilaste nimekirjad peaksid kooli kodulehel üleval olema või mitte.

Kui vaadata Valgamaa 21 kooli kodulehti, selgub, et õpilaste nimekirju pole kas siis andmekaitse seaduse muutuste tõttu või teistel põhjustel avaldatud üheksal. Sama paljudel koolidel on need üleval, koduleht puudub kolmel koolil. Mitme õppeasutuse juhidki on hetkel veel äraootaval seisukohal.

Küsitakse vanematelt luba

Lüllemäe põhikooli direktori Janar Kansoneni sõnul on igale lapsevanemale antud leht küsimusega, kas ta on nõus oma lapse nime avalikustamisega kooli kodulehel. Kokkuvõte on veel tegemata, kuid direktor on seda meelt, et pigem tuleb õpilaste nimed kooli kodulehelt eemaldada. Ilmselt kõrvaldatakse ka vilistlaste nimekirjad.

«Kui valdav enamus lastevanemaid on avalikustamisega nõus, paneks ikka nimekirjad üles. Aga kui meie 48 õpilasest tohime kirja panna vaid 25 nime, ei ole sellel mõtet,» arutles direktor.

Siiski hakatakse kodulehele panema pilte koolis toimuvatest üritustest. «Arvan, et kardame liialt. Mida siis üldse võib, kui midagi ei või?» küsis Kansonen.

Pühajärve põhikooli direktor Miia Pallase arvab, et kooli kodulehel peaksid siiski ka õpilaste nimed nähtaval olema. «Küsisime seda lastevanemate koosolekul ja kõik olid nõus,» lausus ta.

Kui ka juhtub, et seadust järgides nõutakse koolilt õpilaste nimekirja eemaldamist, tahaks kool vilistlaste nimekirja siiski alles jätta. «Asi on kellegi poolt liiga pingeliseks aetud, kõiki kõrgemalt poolt tulevaid käske järgides ei saagi lõpuks tööd teha,» nentis direktor.

Seadust järgides

Mõnes koolis aga on õpilaste nimekirjad juba kodulehelt maha võetud. Palupera põhikool on Valgamaa koolidest ainuke, mille kodulehel viide, et nimekiri puudub seaduse tõttu. Kooli direktor Svetlana Variku sõnaski, et nad täidavad seadust. «Saavutasime hoolekoguga kokkuleppe, et pilte koolielust siiski üles riputame, kuid ei allkirjasta neid nimeliselt.»

Valga põhikooli infojuhi Janar Nageli sõnul pole nende kooli õpilaste nimekirju netis kunagi olnudki. Kool plaanib uuel aastal avada uue mitmetasandilise kodulehekülje, kus siis kõik kooliga seotud isikud – õpetajad, õpilased ja lastevanemad – saaksid endale vajamineva info kätte sisselogimisega.

Fotosid koolipere tegemistest kodulehelt siiski eemaldada ei kavatseta, kuigi praegu pole veel otsustatud, kas pildid jäävad tulevikus nähtavaks kõigile või ainult kooliperele.

«Number üks, mida kodulehelt vaadatakse, on pildid,» tunnistas Nagel. Fotod kontrollib infojuht seetõttu enne ülespanekut ise üle ja kui mõnikord on keegi õpilastest tulnud palvega mingi foto eemaldada, on see ka kohe maha võetud.

Lasteaiad eri meelt

Erinevad on seisukohad ka lasteaedades. Mõnedel Valgamaa lasteaedadel on laste nimekirjad netis üleval, enamik on sellest siiski loobunud või puudub kodulehekülg asutusel üldse.

Walko lasteaia juhataja Kaie Põldsaar ütleb, et internetti laste nimesid üles pandud pole, kuid majasisene info on lastevanematele saadaval. Küsimus tekib võib-olla töötajate nimede osas, mis kodulehel kirjas, aga samas on see otsene vajalik teave lapsevanemale.

Lasteaia ürituste fotode avaldamise kohta internetis andsid aga kõik lastevanemad kirjaliku nõusoleku, sest saadakse vaadata, mis lasteaias toimub, kõigil pole alati võimalik igal üritusel osaleda.

Kui varem pandi paljudes lasteaedades seinale nimekiri laste pikkuste ja kaaludega, siis nüüd on see info konfidentsiaalne, kõik on kirjas rühma päevikus ja lapsevanem saab sealt soovi korral oma lapse kohta käivat teavet vaadata. Mõnes kohas on loobutud ka laste joonistuste ja meisterduste juurde nimede kirjutamisest, et ei tekiks võrdlusmomenti.

Lasteaia Tõrvalill juhataja Ede Truu ütlebki, et nende lasteaias ei panda enam laste tööde juurde nimesid. Sõimerühma vanemad olid siiski vastava palvega lasteaia poole pöördunud ning andnud oma nõusoleku, et lapse joonistuse juures võib ka tema nimi olla.

https://lounapostimees.postimees.ee/223 ... b-segadust

Õpilaste ja vilistlaste nimekirjade avaldamise juhend (Andmekaitseinspektsioon)

5. Haridusasutus võib õpilaste nimekirja avalikustada, kui selleks annavad nõusoleku
nimekirjas olevate alaealiste õpilaste seaduslikud esindajad (s.o lapsevanem või eestkostja) või
täisealised õpilased ise.

6. Ka juhul, kui nõusolek avalikustamiseks on antud, ei tohiks nimekirja avalikustada nii, et see on
interneti otsingumootoritele leitav. Sellisel juhul saab iga interneti kasutaja otsingumootorisse
õpilase nime sisestades teada, millises haridusasustuses laps käib. Sellisel viisil nimekirja
avalikustamine kujutab endast oluliselt suuremat eraelu puutumatuse riivet, kuid võib ka ohustada
lapse turvalisust.

7. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus annab koolile enesekorraldusõiguse. Kool saab oma sisemise
töökorralduse reeglid kehtestada hoolekogu ja õpilasesindusega kooskõlastatud kodukorras. Selles
võib ka reguleerida, millistel tingimustel avalikustatakse hooajaliselt (kooli minevate ja kooli
lõpetavate õpilaste) nimekirjad.

8. Vilistlaste nimekirjade avalikustamine on Eestis laialt levinud ja seda on peetud heaks tavaks.
Vilistlaste nimekirjade avalikustamise puhul ei esine enam ka ohtu alaealiste turvalisusele. Seetõttu
leiame, et vilistlaste nimekirjade avalikustamist võib aktsepteerida järgmistel tingimustel:

8.1. Vilistlase (või alaealise isiku seadusliku esindaja) nõudmisel tuleb selle vilistlase
andmete avalikustamine viivitamatult lõpetada. Vilistlane ei pea oma andmete
avalikustamise lõpetamise nõuet põhjendama.

8.2. Erivajadustega haridusasutuste (või klasside) vilistlaste nimekirju ei või avalikustada
internetis ilma nende inimeste nõusolekuta.

https://www.aki.ee/sites/default/files/ ... d_2016.pdf