www.militaar.net

ERR-i uudistetoimetuse juhataja Urmet Kook tunnistas, et tema jaoks on uus ja üllatav, et enam ei saa täielikult usaldada isegi suurte ja seni usaldusväärsete agentuuride infot. „Kui vanasti saime erinevatele rahvusvahelistele meediaorganisatsioonidele kindlalt toetuda – sealt polnud ju seni otseselt valeinfot tulnud –, siis nüüd oleme ise paaril korral selle usalduse ohvriks sattunud.” Kook tõi hiljutisest ajast näiteks Reutersi kindlas kõneviisis uudise sellest, kuidas USA tahab leevendada Venemaa-vastaseid sanktsioone. Uudise avaldas veebis ka ERR. Algallikat uurima hakates selgus, et uudis ei vastanud tõele. Hiljem parandas lugu ka Reuters.

„ERR-i seisukohast on see uudne olukord. Meil ei ole sellist raha nagu BBC-l, kus loodi eraldi valeuudiste tuvastamise üksus,” tunnistas Kook ja märkis, et keeruliseks teebki olukorra asjaolu, et sellist infot on Eestis tihtilugu keeruline kontrollida.

Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar lisas, et praegusel ajal on tekkinud ka olukordi, kus usaldusväärsest allikast pärinev info on tõene ainult osaliselt. Ta tõi näiteks Newsweekis ilmunud artikli, mis muu hulgas viitas sellele, kuidas Eesti teabeamet olevat pealt kuulanud Trumpi nõuniku ja Vene duumasaadiku kohtumist. „Me teame, et mingid osad sellest on kuulutatud tõeseks ja mingite osade kohta on seisukoht, et pigem see ei pruukinud nii olla. Aga kuna tegu on luurajate Valhallaga, siis konkreetselt välja selgitada, mis on selles loos tõene ja mis vale, on ülimalt keeruline või praktiliselt võimatu,” tõdes Hussar ja lisas, et võib-olla saabub selles loos selgus alles paarikümne aasta pärast, kui mõni luuraja sellest oma memuaarides kirjutab.

Hussar märkis, et ka usaldusväärsed uudisteagentuurid on täpselt samamoodi tõsiste probleemide ees, sest nemad müüvad tasulist sisu ja peaksid ennekõike vastutama oma uudiste tõele vastavuse eest. „Kui isegi nemad ei suuda seda teha, siis see on tänapäeval tõesti väga keeruline ülesanne, kuidas seda olukorda lahendada,” ütles ta. Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar ütles, et eksimuse korral peab toimetus avaldama artikli samas mahus ja näitama, kus eksiti ja kust tuli väär informatsioon. „Me oleme üritanud Postimehes niiviisi käituda: kui informatsioon on osutunud valeks, tuleb seepeale avaldada lugu, et see konkreetne uudis osutus libauudiseks.”

ERR-i uudistetoimetuse juhataja Kook pakub lahendusena, et alati tuleb minna algallika juurde ja kontrollida, mis oli algne informatsioon. Ta tõi näiteks USA presidendi Donald Trumpi hiljutise segadust tekitanud sõnavõttu, kus ta olevat viidanud äsja Rootsis toimunud terroriaktile. „Tegelikult Trump midagi sellist ei väitnudki, kuid just selle väitega hakati võitlema.”

Propaganda väitel tervishoiukulud suurenevad, tegelikult vähenevad eraldatud summad meeletult.

Kui Vene rubla kurss Ukraina-vastase agressiooni ja naftahindade kollapsi tõttu 2014. aasta lõpus 60% kukkus, võis tunduda, et pidu ei saa kaua kesta. Ometi ei näi Vene-oht maailmale praegu, 2017. aasta alguses sugugi väiksem kui toona.

Peale Ukraina sündmustesse sekkumise ja Krimmi okupeerimise tohutute kulude võeti ette suuroperatsioon Süürias. Ühtlasi üritatakse sekkuda lääneriikide valimistesse. Vene karu paistab tugev ja terve kui purikas. Kuid metsik tuuseldamine piiride taga on oskuslikult varjanud hirmsat hinda, mida maksavad kõige selle eest tavalised venelased. Ekspansiivse välispoliitika rahastamiseks tuleb hammustada tükke avalikest teenustest. Kremli jaoks pole tabu teha lõikeid tervishoiu ega sotsiaalabi eelarvest.

Mõistagi pole olukorral midagi viga, kui uskuda Venemaa tervishoiuministrit Veronika Skvortsovat. Tutvustades mullu novembris 2017. aasta riiklikku tervishoiueelarvet, teatas Skvortsova, et kokku suurenevad Venemaal selle valdkonna kulud võrreldes mullusega 5,9%, ulatudes kolme triljoni rublani (u 49 mld eurot).

Koorem oblastitele

Rõhk on sõnal „kokku”. Tervishoiukulutused moodustuvad mitmest allikast ja kui neid eraldi lahata, muutub pilt kardinaalselt. Suurima osa kulutustest kannab natuke Eesti haigekassaga sarnane Venemaa kohustusliku ravikindlustuse fond (FOMS), mille eelarveks üle terve riigi on kinnitatud 1,7 triljonit rubla (28 mld eurot). Ülejäänud osa klapitavad omavahel föderaaleelarve ning Venemaa nn subjektide ehk vabariikide ja oblastite eelarved. Kokku kahe peale u 1,3 triljonit rubla (21 mld eurot).

Kui üldine tervishoiueelarve väideti olevat väikeses kasvus, siis selle summa piires toimusid suured ümberkorraldused. Kõige rohkem äratas tähelepanu, et Kremli hallatavas föderaaleelarves on selleks aastaks jälle tervishoiukulusid koomale tõmmatud – tervelt viiendiku ehk 20% võrra.

Kärbete suurus omandab veelgi tõsisema iseloomu, kui võrrelda neid 2013.–2014. aasta tasemega, mil absoluutsummades kulutati üleriigilisest büdžetist tervishoiule ligi 40% rohkem olukorras, kus rubla ostujõud oli 40% suurem.

Venemaa tervishoiuministeeriumi väitel tasakaalustab üleriigilise eelarve vähendamise regionaalsetes eelarvetes ettenähtud tervishoiukulutuste suurenemine, millega panustatakse sel aastal tervishoidu kokku 920 mld rubla (u 15 mld eurot).

Kremlis jooksevad need arvud kokku, kuid terve hulk Venemaa regioone on vaadanud endale ette kirjutatud kulusid ahastusega. Näiteks Moskvast põhja pool asuv Eesti-suuruse elanikkonnaga Vologda oblast peaks kokku pakkuma sel aastal tervishoiuteenuseid 14,6 mld rubla (u 181 mln eurot) eest, millest 2,6 mld rubla (32 mln eurot) peaks panustama kohalik eelarve. Paraku pole Vologda võimudel seda raha kuskilt võtta, kohaliku eelarve osast on puudu 2 mld rubla (25 mln eurot).

Hiiglasuure defitsiidi tõttu keeldus Vologda oblasti esinduskogu jaanuari lõpuni tervishoiueelarvet kinnitamast. Lõpuks oldi sunnitud survele alluma ja eelarve läbi laskma üksnes seetõttu, et kinnituseta ei saadud ka eelarve ülejäänud osa kasutada. Kuid seda tehti alles siis, kui seesama Moskva tervishoiuministeerium, kus lubatakse kulude suurendamist, oli vaikselt lubanud Vologda oblastil maksta meditsiiniasutustele keskselt kinnitatud ravihindadest kuni 30% vähem.

Majanduskriisi tõttu on paljude Venemaa oblastite ja vabariikide eelarved läinud suurde miinusesse ja rahapuudus on muutnud raskeks avalike teenuste osutamise. Kui Moskvast ka nõutakse tervishoiukulude suurendamist, siis tegelikult on seal ette näidatavad kulusummad õhk, mis rahapuudusel kunagi tegelikkuseks ei saa.

Viimaste aastate föderaalsete ja ka kohalike tervishoiukulude kärpimise tõttu on Venemaal praegu 17 500 linna, alevit ja küla, kus puudub igasugune arstiabi infrastruktuur.

Sõjaväehaiglad kaotati

Ent surve tervishoiu eelarvele ei vähene ja probleeme aina kuhjub. Kuna Venemaa reservfondide varud on suurte defitsiitidega eelarvete tõttu kahanenud ja tänavuseks aastaks tuli isegi militaarkulusid vähendada, siis sai tervishoiueelarve ka teistpidi pihta. Nimelt otsustati Vene sõjaväelaste ravi üle viia tsiviilsüsteemi, see tähendab sõjaväehaiglate võrk kokku tõmmata ja ravida sõdureid tavahaiglates. Sellega vabanes militaareelarves raha, kuid tervishoiusüsteemi tuli uusi kliente juurde.

Tervishoiuminister Skvortsova ei näinud selles suurt eelarveprobleemi. „Meditsiinisüsteemi jaoks on see kasulik, sest noored ja jõust pakatavad mehed ei tekita selliseid kulutusi nagu vanurid ja lapsed,” seletas ta.

Küsimus pole ainult patsientides: rahapuudus annab otsese hoobi ka tervishoiutöötajatele. Venemaa n-ö haigekassa ehk FOMS-i eelarve on järgmise kolme aasta peale 500 mld rublaga (8,2 mld eurot) miinuses. Eelkõige ei jätku raha president Vladimir Putini nn mai ukaasidega tervishoiutöötajatele lubatud suurejoonelise palgatõusu jaoks.

Mäletatavasti allkirjastas Putin 2012. aastal oma teise presidendiaja esimesel tööpäeval hulga ukaase, millega lubati märksa suurendada riigipalgaliste isikute sissetulekut.

Näiteks peab arstide palk sel aastal olema 180% vastava regiooni keskmisest palgast, kesktaseme ja noorema meditsiinipersonali palk aga 90% ja 80%. Tuleva aasta näitajad peaksid olema vastavalt 200%, 100% ja 100%.

una see ajab FOMS-i eelarve meeletusse miinusesse, tehti möödunud aasta lõpus ettepanek vähendada meedikute palgatõusu sel aastal 10%-lt 5,6%-le. Ent seegi on jäänud paberile. Venemaa meditsiinitöötajate ametiühingute hinnangul palgad tegelikult hoopis langevad, sest raha lihtsalt ei ole. Uudisteportaal RBK vahendas eelmise aasta lõpus ühe ametiühingujuhi andmeid, et regioonides moonutatakse arstide palga kohta esitatavaid andmeid ning vähendatakse arstide ja kesktaseme spetsialistide lisatasusid, mis justkui ei kuulu palgasummasse. Samuti on teada, et madalama astme personalilt on võetud meditsiinitöötaja nimetus ja asendatud see näiteks lihtteenistuja omaga, mille tõttu Putini ukaasid neid enam ei puuduta.

Süsteem laguneb, moraal kaob

Tervishoiusüsteemi alarahastatuse mõjus ei ole midagi üllatavat: inimeste hinnang sellele on halvenenud (ainult 2% venemaalasi tunneb oma tervishoiusüsteemi üle uhkust) ja kahjuks on ka teenused alla käinud. Sotsiaalmeedias, aga ka üleriigilistes kanalites on kajastatud inimeste jubedaid kokkupuuteid Venemaa tervishoiusüsteemiga.

Mullu pälvis palju tähelepanu Siberis juhtunud intsident, kus purjus arstid ei suutnud päästa enneaegse sünnitusega haiglasse toodud naist. Naine vajas ootamatu keisrilõike tõttu vereülekannet ja suutmatud arstid saatsid naise meditsiinilise ettevalmistuseta omaksed asula pealt verd hankima. Komplikatsioonide tõttu naine suri, kuid seegi ei lõpetanud omaste vintsutusi, sest surnukeha kiirabiautoga morgi vedades pidas autojuht poe juures kinni, et arstibrigaad saaks oma oste teha.

Eelmisel aastal tuli Penzas Vene haiglaolmega tutvust teha Islandi võistlustantsijal Hanna Rúnil. Tundes ühel ööl rinnus valu, kutsus ta kohaliku kiirabi, kes toimetas ta haiglasse. Kõigepealt šokeeris Rúni väljaheidetest ummistunud tualett ja verine kraanikauss. Määrdunud linad ja auklikud seinad näisid selle kõrval tühiasjana. Rún lahkus omal algatusel haiglast, kui arstid tahtsid talle „teha operatsiooni, et uurida, kas ta siseorganid ikka töötavad korralikult”.

Tunamullu pälvis isegi Venemaa üleriigilise meedia tähelepanu Permi haiglas lebanud vähihaige mehe juhtum. Ta oli sunnitud kell neli öösel oma naisele helistama ja paluma end päästa purjus haiglapersonali käest, kelle katsed kanüüli paigaldada olid tema käe kohutavalt paiste ajanud. Haiglasse tormanud naine filmis oma käiku ja pani salvestise hiljem internetti. „Te olete nii purjus, et ei suuda kaht sõnagi kokku panna,” ütleb Veronika Mihhailova seal arstile. „Meil kõigil on probleeme,” pudrutab arst vastu, „teie abikaasa on haige ja keegi ei saa enam tema heaks midagi teha.”

Обзор Bugatti CHIRON за 220 млн. рублей

Iran announced on Tuesday it will begin selling 100,000 barrels of oil a day to Russia within the next 15 days and receive payment half in cash and half in goods and services, the Iranian Students' News Agency (ISNA) reported.

Iranian Oil Minister Bijan Namdar Zanganeh provided details about the deal after meeting Russian energy minister Alexander Novak in Tehran, ISNA said.

“Of course we were ready to sign the contract tonight but our Russian counterpart was in a hurry and had to go to the airport,” Zanganeh said. He added that a number of Russian companies have already signed memorandums of understanding with Iranian companies.

Zanganeh said that Russia will be cooperating with an OPEC decision last November to cut production levels and will be reducing its oil output by 300,000 bpd, according to ISNA.

Soome sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDP) värske peasekretär Antton Rönnholm sai oma konsultatsioonifirma kaudu Gazpromi gaasitoruprojekti pealt ligi 200 000 eurot.

Rönnholm oli aastatel 2011-2013 osaline Vene riikliku gaasifirma Gazprom torujuhtmeprojektis South Stream, vahendab Ilta-Sanomat. Rönnholm korraldas projektis suhteid meedia ning otsuste tegijatega Brüsselis ja asjaomastes riikides. Rönnholm asutas projekti jaoks Belgiasse oma ettevõtte Philotimo Consulting, mille omanik oli tema üksi ja kus ei olnud teisi töötajaid.

Philotimo Consultingi käive oli raamatupidamisaruande järgi perioodil 2011. aasta juuli kuni 2012. aasta lõpp 142 000 eurot, millest jäi pärast maksude maksmist kasumina alles 100 000 eurot.

2013. aastal oli ettevõtte käive üle 37 000 euro, millest jäi maksude maksmise järel kasumina alles 25 000 eurot.

Rönnholm ise ütles, et tema ettevõte ei saanud tulu kuskilt mujalt kui South Streami projektist.

„Ma asutasin projekti jaoks konsultatsioonifirma nagu teisedki konsultandid, sest projekti ei tahetud oma palganimekirja kedagi palgata,“ ütles Rönnholm Ilta-Sanomatele.

South Streami projekti taga olnud ettevõttest South Stream Transport B.V. poole omanik oli Gazprom. Ülejäänu omanikud olid Eni Itaaliast, Wintershall Saksamaalt ja EDF Prantsusmaalt.

Rönnholmi sõnul tegi ta South Streami projekti jaoks mõjutamisplaane.

„Ehk kellega peab ühenduses olema ja mis toimub. Oli palju raporteerimist selle kohta, mis on EL-is päevakorral ja regulatsioonide analüüse. Koostasin ka tekste veebilehtedele ülespanemiseks,“ ütles Rönnholm. Rönnholm oli enese sõnul konsulteerimise ajal registreeritud Belgiasse ja maksis maksud sinna. Tema hinnangul sai ta teiste samu ülesandeid täitnutega võrreldavat tasu. Rönnholmi sõnul lõpetas ta ettevõtte tegevuse 2013. aastal ja müüs selle maha 2014. aastal.

South Streami projekti raames oli kavas ehitada gaasitoru, milles pidi gaas kulgema mööda Musta mere põhja Lääne-Euroopasse. 2014. aasta lõpus varises projekt Euroopa Liidu vastuseisu tõttu kokku. Rönnholm ei ole esimene Soome sotsiaaldemokraat, kes on töötanud Venemaaga seotud gaasitoruprojektides. Endine peaminister Paavo Lipponen on konsulteerinud mõlemaid Nord Streami projekte.

У Чуркина американские эксперты в почках нашли яд : Предполагается, был отравлен за 10 часов до смерти - Агония РУ