www.militaar.net

Harjumaa 9 haigestunut:
1. 1 juhtumi nakatumise päritolu teadmata – isik tuli Soomest töölt
2. 1 juhtumi nakatumise päritolu perekonna ringis – tütrel kontakt 21.05 haigestunud isaga (Soomest töölt tulnud)
3. 1 juhtumi nakatumise päritolu perekonna ringis – naise kontakt 21.05 haigestunud elukaaslasega
4. 1 juhtumi nakatumise päritolu perekonna ringis - seotud 12.05 haige isikuga, nüüd haigestus poeg
5. 1 juhtumi nakatumise päritolu perekonna ringis
6. 1 juhtumi nakatumise päritolu teadmata – sümptomid 20.05, kuid võimalik seos Soomest 14.05 töölt tulnud elukaaslasega, kellel sümptomeid ei ole olnud.
7. 1 juhtumi korral tegu vanaduspensionäriga, kes on hooldekodus
8. 1 juhtum hospitaliseeritud 22.05 öösel infarki kahtlusega PERH – juhuslik leid, sümptomeid pole olnud isikul ega elukaaslasel.
9. 1 juhtum veel täpsustamisel.
Pärnu- ja Läänemaa kokku 5 juhtumit:
• 3 juhtumit Lihula Südamekodu kliendid – uued juhtumid
• 2 juhtumit Lihula Südamekodu töötajad – uued juhtumid

Haiglasse satuvad patsiendid enamasti teise haigusnädala alguses või lõpus. Soodla sõnul on Eestis hospitaliseeritud koroonapatsiendid olnud tõenäoliselt paremas üldseisundis kui näiteks Itaalias, kus valdav enamus vajanuks juba intensiivravi. Erinevuse on tinginud meie väiksem haigestunute hulk, nii et haiglates on olnud piisavalt võimalusi neid varem ravile võtta.

Koroonaviirusega nakatunutest vajab umbes 16% haiglaravi ja 6% intensiivravi organpuudulikkuste tõttu. Mediaanaeg sümptomite tekkest hospitaliseerimiseni on 6–7 päeva, düspnoeni 7–8, ARDSi diagnoosini ja intensiivravini 9–12 ning surmani 18,5 või haiglast väljakirjutamiseni 22 päeva.

PERHis oli keskmine hospitaliseerimise aeg 11,8 päeva (mediaan 9 päeva), keskmine intensiivravi aeg 9 päeva (mediaan 8 ).

COVID–19 puhul on jäänud üles küsimus, millal peaks patsiendi haiglasse võtma. “Lihtne vastus on, et siis, kui patsiendil on väga raske hingamispuudulikkus, siis ei ole küsimustki,” sõnab Erikson. “Aga paljud patsiendid on piiripealsed, mistõttu on mitmes riigis otsustatud, et haiglaravi on vajalik, kui patsiendil on tekkinud lisaks febriilsele palavikule düspnoe ja tugev väsimus. Need võivad ennustada rasket haiguse kulgu.” Hospitaliseerimine on kindlasti näidustatud kõigile kõrgenenud tromboosi riskiga ja immobiliseeritud (>3 pv) patsientidele. Antitrombootilise ravi (madalmolekulaarse hepariini) vajadust peaks hindama kõigil hospitaliseeritutel. Kaasa arvatud rasedad ja sünnitusjärgsed COVID–positiivsed 6 nädala jooksul.

See tuleneb vist ikka elustiili erinevusest - koroona on "pidude haigus" või vähemalt tahab väga lähedast kontakti korralikuks levikuks. Põhjamaades hoiavad inimesed juba loomupäraselt kaaskodanikega suuremat vahet ja kui korra meelde tuletada, siis ei ole raske veel suuremat vahet hoida. Itaalias oli paljude halbade asjade kokkulangemine - algul kõikide viirusdiagnoosi saanute haiglasse vedamine (ka kergete juhtumite), haiglate nakatamine, antibiootikumiresistentsete bakterite olemasolu seal juba varem - ei saanud ravida lisandunud kopsupõletikku. Liiga lahkelt antibiootikumi ka sööta pole vaja, nii aretatakse ainult superbaktereid.

ruger kirjutas:
USA presidendi poolt kiidetud ravimi tulemused

BREAKING: huge Chloroquine and Hydroxychloroquine study of 96,000 patients at 671 hospitals found:
Increased risk of DEATH by 33-45%
Increased risk of ventricular arrhythmia by 2.3x to 5x.
Not a trial but a large longitudinal study.

https://twitter.com/DrEricDing/status/1 ... 5818719236
https://twitter.com/jaketapper/status/1 ... 6253033472

hannesK kirjutas:Selle uuringu väärtus reaalses elus on ümmargune null.

hannesK kirjutas:Prantsumaal on üle 4000 inimese selle ravimiga ravitud ja pole mitte keegi surnud

Kriku kirjutas:

hannesK kirjutas:Selle uuringu väärtus reaalses elus on ümmargune null.

Mis mõttes - kas nood 96 000 inimest polnud reaalsed elus inimesed...?

hannesK kirjutas:Prantsumaal on üle 4000 inimese selle ravimiga ravitud ja pole mitte keegi surnud

Ükski Prantsusmaal Hydroxychloroquine'iga ravitud inimestest pole surnud? Palun viidet.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas esmaspäeval, et katkestas ettevaatusabinõuna ajutiselt kliinilised katsetused hüdroksüklorokviini võimalikuks kasutamiseks ravimina COVID-19 vastu.

Otsus langetati päras läinud nädalal meditsiiniajakirjas Lancet avaldatud uuringut, mille kohaselt võib selle ravimi kasutamine suurendada COVID-19 patsientide suremise ohtu, selgitas WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus virtuaalsel pressikonverentsil.

Tema sõnul katkestatakse WHO toetatud katsetused, kuniks turvalisus on üle kontrollitud.

hannesK kirjutas:Siin on 1061 inimesega tehtud uuring ravimi kohta ja keegi ei surnud.
https://www.sciencedirect.com/science/a ... 3920302179

We retrospectively report on 1061 SARS-CoV-2 positive tested patients treated for at least three days with the following regimen: HCQ (200 mg three times daily for ten days) + AZ (500 mg on day 1 followed by 250 mg daily for the next four days). Outcomes were death, clinical worsening (transfer to ICU, and >10 day hospitalization) and viral shedding persistence (>10 days).

A poor clinical outcome (PClinO) was observed for 46 patients (4.3%) and 8 died (0.75%) (74–95 years old).

Kuigi Venemaal on 353 427 kinnitatud koroonajuhtu, on viiruse tõttu surnud vaid 3633 inimest, mida ei pea paljud analüüsid tõeseks. Võrdluseks on näiteks Brasiilias Venemaaga sarnane arv nakatunuid, kokku 365 213 inimest. Seal on surnud viiruse tagajärjel aga 22 746 inimest. Hispaanias, kus on kinnitatud haigusjuhte 282 852 tükki, on seni surnud 28 752 inimest.

Business Insider väitis mai keskel, et Venemaa on märkinud 60 protsenti koroonaviiruse ohvrite surmadest teiste põhjuste alla. Seda väidet kinnitab Moskva linna avaldatud statistika, millest selgus, et Moskva elanike suremus on 1700 surma võrra suurem viimase viie aasta keskmisest. Moskvas oli mai keskpaigaks surnud koroonaviiruse tagajärjel aga vaid väidetavalt 642 inimest.

Venemaa ametivõimud eitavad statistika manipuleerimist. Financial Times hindas, et surmade arvust on umbes 70 protsenti jäetud kajastamata. Moskva demograaf hindas samuti, et võimud jätavad 70-80 protsenti koroonaviiruse surmadest ametlikus statistikas kajastamata.

hannesK kirjutas:[
Selle uuringu väärtus reaalses elus on ümmargune null.
Prantsusmaal on üle 4000 inimese selle ravimiga ravitud ja pole mitte keegi surnud ja pole kellelgi mingeid südame etc probleeme.

Didier Raoult on pakkunud nende haiguslugusid ja kõiki andmeid analüüsimiseks aga kellelgi pole huvi miskipärast !?

Manurhin kirjutas:Tundub, et ka Ukrainas ja Valgevenes on lood sarnased Venemaaga. Esimeses hetkeseisuga juhtumeid kokku registreeritud 21245, surnuid 623. Valgevenes vastavalt 37144 ja 204 . Võrdluseks Rootsi arvud: 33843 ja 4029.