www.militaar.net

Oli üks uuring siin hiljuti (sai ka siia foorumisse postitatud), kus oli tuvastatud Ukraina armee peamised puudujäägid Vene armee ees. Meil tasuks neid tähele panna.
- Ukraina esimene asi mida nad läänest sooviks oleks Javelinid. Sest nende jõud ei käi T-90st muud moodi üle.
- mehed sõidavad soomukite peal mitte sees.

Järeldused tuleb teha ise.

Chupacabra kirjutas:- Ukraina esimene asi mida nad läänest sooviks oleks Javelinid. Sest nende jõud ei käi T-90st muud moodi üle.

Kus ja millal Ukrainas neid T90'd nähti?

https://informnapalm.org/en/russian-t-9 ... sk-region/

jne

On vana tõde, et parim tankitõrjerelv on oma tank. Lahingukogemused näitasid, et vajati vähemalt kolme-nelja tanki suurust varu, et vastase soomusrünnakule vastu seista. Kui selline reserv puudus, asusid Venemaalt üle Ukraina piiri voorivate soomusvägede vastu võitlusse jalaväeüksused, kelle kasutuses olid tankitõrjekompleksid Šturm ja Fagot.

Šturm, mis on küll 3. põlvkonna tankitõrjekompleks, osutus kaitsetuks vastase elektrooniliste segamisseadmete suhtes, need muutsid raketi juhitamatuks. Terroristidel õnnestus katkestada raadiosignaal, mille abil rakett sihtmärgile suunati. Seetõttu pöördusid ukrainlased tagasi 2. põlvkonna tankitõrjerakettide juurde, mida juhitakse sihtmärgile jõudmisel traatside abil. Need veidi väiksema tegevusraadiusega relvad on osutunud Vene tankide vastu piisavalt efektiivseteks.

Probleeme põhjustab 2. põlvkonna tankitõrjerakettide vanus ja kvaliteet. Lahingutsoonis asuvad Ukraina üksused on tihti kurtnud, et neil õnnestub Fagotti kasutades välja lasta vaid iga kolmas rakett, nii tihti tuleb ette kasutamiskõlbmatut moona.

Kriku kirjutas:https://informnapalm.org/en/russian-t-9 ... sk-region/
jne

Tänud!

Mercurius kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas: Kui ründejõud on jõe taga 2 brigaadi, siis tähendab see (vt post eespool) vähemalt 8 suurtükipataljoni (taolises kohas võidakse veel juurde ülevalt anda).
Nad suruvad su vähese kaudtule (max 1 STVP) ja jõeäärse kaitse kiiresti maha, pannakse pontoonsild püsti ja hakatakse üle tulema.
Kvantiteet hakkab oma kvaliteeti lihtsalt looma. Narva võib see pataljon istuma jäädagi, sellega hakkavad tegelema juba teise esheloni väeosad (reservbrigaadid ja rahvuskaart).
Antud stsenaariumi vasturohuks olen pakkunud, et kaitset organiseerival ülemal on kasutada:

60 Pasit, 60 M113, 2 kompaniid CV9035, 2-6 rühma M1064MP või 2S1, 1 pat. järelveetavaid, 1 komapnii liikureid.
(+ õhutoetus Ämarist)

Ehk siis siblime lühikese-käe liikuritega nii kiiresti ringi, et neile ei saa pihta, pika-käe liikuritega hoiame Gradid oma järelveetavatest eemal. Plekiga varustame ja liigutame jalaväge (kui tekib vajadus).

See oleks siis 2 plussiga soomustatud jalaväepataljoni ja 2 suurtükipataljoni, pluss veel peale (ilmselt ka KL Alutaguse malev). Jõe forsseerimist nad lõputult ei hoiaks, aga annaks üsna tõhusa viivituse.
Jah, isegi kui kunagi Eestil see kama olemas olema saab, tuleb arvestada, et Põhja-Eestis tagalas peavad võimalikke dessante olema valmis tagasi lööma veel 2-3 soomustatud pataljoni ning rannakaitse peaks vähemalt sadamatel olema. Et Ämarit saaks sõja ajal kasutada, peaks olema sellel vägev õhukaitse alates Patriotidest lühimaasüsteemideni, lennukitele varjed jm. Oht, et ta tiibrakettide ja õhurünnakutega hävitatakse, on liiga suur. Pigem tuleks õhutoetus Rootsi Kallinge ja Såtenäsi lennuväljadelt .

Aga akf Xenderi pimeda paduoptimismiga ei jõua enam vaielda: maastikul on 40 000 peamiselt automaatide ja väheste KP ning granaadiheitjatega varustatud meest kahuriliha, kel pole vastase rasketehnika vastu suurt midagi teha. Soomuskiil lõikab neist läbi nagu nuga võist. Mingit rindejoone hoidmist pole neilt oodata. Eelkõige tulevad nad arvesse täiendusena. Linnalahingutes leiaks ehk mingit mõistuspärast rakendust ka neist moodustatud üksustele.

Kas ma räägin siin 40 000 mehe saatmisest automaatidega ? Kõik kokku, ühte rindejoont hoidma ?

Täiendreservi saab alati kasutada vähemolulistel lõikudel, tagala julgestamisel ... kõigele lisaks, kui kavatseme vähemalt kuu aega sõdida, siis tuleb meestele ka mingit puhkust anda - vähesed rambod suudavad kuu aega järjest sõdida. See tähendab, et peab olema mingi rotatsioon jne. Rindevägede kaotuseid tuleb millegiga asendada jne

Ma ei saa aru, milleks meil siis ajateenistus on, ja reservarmee, kui nende kasutamist peetakse .... ulmeks ?

Ja minul jääb arusaamatuks, kuidas saab vastast pidada sedavõrd lolliks, kes oma tuleku ajastab hetkele, mil meie "tegevarmee" on väljaõppetsükli lõpetanud. Mina alustaks siis, kui seesama värske kutse on alles alustamas väljaõpet. Miska viited ajateenistusele on pisut mõistmatud. Reservarmee mobiliseerimine aga võtab nii ehk naa aega.

Minul on nende Kapten Trummi 800+ soomukiga jätkuvalt kaks probleemi.

Esiteks, kui neid hankida 50 tk aastas, siis kulub eesmärgi saavutamiseks 16 aastat. 16 aasta jooksul lähevad need kindlasti kallimaks kui praegune optimistlik hind ja ka ei usu ma tarnekindlusse. Mistõttu tekib tõenäoliselt ikka loomaaia efekt ning kriitika Norra CV90 kerede muretsemise kohta osutub asjatuks. Nii et üpris kindlasti on hinnasildil kokkuvõttes midagi muud kui 5M aastas. Ka siis, kui mitte arvestada kogu selle kola konserveerimiseks, ladustamiseks ja hooldamiseks vajaminevat ressurssi.

Teiseks ja olulisemana ei saa ma viimaseid lehekülgi lugedes aru, mis ta ikkagi nendega teha tahab, kui on arvamusel, et me peame nagunii loetud päevade jooksul taganema Tallinnani ja seal linnalahingut pidama hakkama. Kas selleks, et üle Narva jõe rünnakule asuvat vaenlast näiteks 3 päeva viivitada, ei ole tõesti odavamaid ja tõhusamaid meetodeid, kui inimtranspordi kolimine veokitelt soomukitele? Purukslastud linna vahel ju nagunii nendega ringi sõitma ei hakata. Küll aga leidub igasugu kraami, mida linnalahingu jaoks selle raha eest varuda.

Ühesõnaga, ma ei näe akf-i postitustes süsteemi. Võimalik, et see on minu viga, aga ei näe.

Lemet kirjutas:Ja minul jääb arusaamatuks, kuidas saab vastast pidada sedavõrd lolliks, kes oma tuleku ajastab hetkele, mil meie "tegevarmee" on väljaõppetsükli lõpetanud. Mina alustaks siis, kui seesama värske kutse on alles alustamas väljaõpet. Miska viited ajateenistusele on pisut mõistmatud. Reservarmee mobiliseerimine aga võtab nii ehk naa aega.

Juhul, kui asuda seisukohale, et me nagunii ei saa mobilisatsiooni või õppekogunemise teostamiseks vajalikku eelhoiatust ning kutsealused on ka väljaõppetsükli alguses ning kasu neist pole, on ainuke loogiline järeldus, et ajateenistus kui kasutu tuleb ära kaotada. On see sinu sõnum?

Martin Peeter kirjutas:
Mercurius kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas: 60 Pasit, 60 M113, 2 kompaniid CV9035, 2-6 rühma M1064MP või 2S1, 1 pat. järelveetavaid, 1 komapnii liikureid.
(+ õhutoetus Ämarist)
See oleks siis 2 plussiga soomustatud jalaväepataljoni ja 2 suurtükipataljoni, pluss veel peale (ilmselt ka KL Alutaguse malev).

Antud nimekirja pakusin välja ainult arutluse all oleva soomuse vaates, veoautod/jalgrattad/tipa-tapa oleks lisaks. Ehk siis tavalist jalaväge on ruumis 3-6 pataljoni, nende varustamiseks ja kuumas kohas liigutamiseks kasutaks soomustatud taksosid vastavalt vajadusele. Ei ole nii, et soomus on laulatatud ainult vastava jalaväepataljoni juurde. Soomustatud transporti saavad jalaväepataljonid/kompaniid vastavalt vajadusele. CV90-d oleks kiireks tulekustutamiseks.

Minul on nende Kapten Trummi 800+ soomukiga jätkuvalt kaks probleemi.

Igapäevatööst üsna tuttav teema "ma näen siin probleemi, aga lahendust ei tea". Eesti on täis inimesi, kes konstanteerivad muudkui probleeme, aga isegi ühte lahendust ei oska pakkuda (kasvõi mitte kõige õigemat).

Teiseks ja olulisemana ei saa ma viimaseid lehekülgi lugedes aru, mis ta ikkagi nendega teha tahab, kui on arvamusel, et me peame nagunii loetud päevade jooksul taganema Tallinnani ja seal linnalahingut pidama hakkama. Kas selleks, et üle Narva jõe rünnakule asuvat vaenlast näiteks 3 päeva viivitada, ei ole tõesti odavamaid ja tõhusamaid meetodeid, kui inimtranspordi kolimine veokitelt soomukitele? Purukslastud linna vahel ju nagunii nendega ringi sõitma ei hakata. Küll aga leidub igasugu kraami, mida linnalahingu jaoks selle raha eest varuda.

Oled sa nt õppustel mõne viivituse pidanud organiseerima?
Kui ei, siis sa ka ei tea midagi probleemidest, millega seal kokku puututakse.
Siit omakorda muutuvad hinnangud "kas meil tõesti ei ole muud teha..." õhu võngutamiseks.

Lisaks:

Esiteks, kui neid hankida 50 tk aastas, siis kulub eesmärgi saavutamiseks 16 aastat.

Eestis läks esimese jalaväebrigaadi "lõpetamiseks" aega nii 10 aastat. Ei sünni need üksused ka nii nipsust. Teise jalaväebrigaadi peale läheb vähemalt samapalju.

Juhul, kui asuda seisukohale, et me nagunii ei saa mobilisatsiooni või õppekogunemise teostamiseks vajalikku eelhoiatust ning kutsealused on ka väljaõppetsükli alguses ning kasu neist pole, on ainuke loogiline järeldus, et ajateenistus kui kasutu tuleb ära kaotada. On see sinu sõnum?

Vale. Lihtsalt ajateenistust tuleb kohendada, nii et kutsekoolist saaks sõjavägi. Mulle on läbi aegade jäänud mõistetamatuks miks peaks vaenlane hakkama majandama siis, kui kasarmutest on võtta väljaõppetsükli läbinud seltskond, kui ta võib teha seda siis, kui väljaõpetatud on koju lastud ja uusi pole veel kohal või on alles tsüklit alustamas.

Kriku kirjutas: Teiseks ja olulisemana ei saa ma viimaseid lehekülgi lugedes aru, mis ta ikkagi nendega teha tahab, kui on arvamusel, et me peame nagunii loetud päevade jooksul taganema Tallinnani ja seal linnalahingut pidama hakkama. Kas selleks, et üle Narva jõe rünnakule asuvat vaenlast näiteks 3 päeva viivitada, ei ole tõesti odavamaid ja tõhusamaid meetodeid, kui inimtranspordi kolimine veokitelt soomukitele? Purukslastud linna vahel ju nagunii nendega ringi sõitma ei hakata. Küll aga leidub igasugu kraami, mida linnalahingu jaoks selle raha eest varuda.

Ma loeks suure huviga akf Kriku poolt kirjutatud plaani sellest, mismoodi hakkab asi käima VF vägede sissetungi puhul. Arvan, et paljud asjad saaksid kohe selgemaks ning paljud küsimused vastuse.

Kriku kirjutas:
Lemet kirjutas:Ja minul jääb arusaamatuks, kuidas saab vastast pidada sedavõrd lolliks, kes oma tuleku ajastab hetkele, mil meie "tegevarmee" on väljaõppetsükli lõpetanud. Mina alustaks siis, kui seesama värske kutse on alles alustamas väljaõpet. Miska viited ajateenistusele on pisut mõistmatud. Reservarmee mobiliseerimine aga võtab nii ehk naa aega.
Juhul, kui asuda seisukohale, et me nagunii ei saa mobilisatsiooni või õppekogunemise teostamiseks vajalikku eelhoiatust ning kutsealused on ka väljaõppetsükli alguses ning kasu neist pole, on ainuke loogiline järeldus, et ajateenistus kui kasutu tuleb ära kaotada. On see sinu sõnum?

See oli nüüd küll vägev loogika. Kas poleks loogilisem tegeleda Lemeti poolt viidatud "aukude" lappimisega?

Lemet kirjutas:
Juhul, kui asuda seisukohale, et me nagunii ei saa mobilisatsiooni või õppekogunemise teostamiseks vajalikku eelhoiatust ning kutsealused on ka väljaõppetsükli alguses ning kasu neist pole, on ainuke loogiline järeldus, et ajateenistus kui kasutu tuleb ära kaotada. On see sinu sõnum?
Lihtsalt ajateenistust tuleb kohendada, nii et kutsekoolist saaks sõjavägi. Mulle on läbi aegade jäänud mõistetamatuks miks peaks vaenlane hakkama majandama siis, kui kasarmutest on võtta väljaõppetsükli läbinud seltskond, kui ta võib teha seda siis, kui väljaõpetatud on koju lastud ja uusi pole veel kohal või on alles tsüklit alustamas.

Siin on üks vastikult lihtne faktor, mille peale te mittesõjaväelastena ilmselt ei tule.
Praegune üks üle kalendriaasta laotuv ajateenistuse tsükkel vastab olemasoleva kaadri üldarvule ning võimaldab ajateenijatega tegelevale kaadrile ka elementaarse "ajaaugu" oma igaaastase puhkuse väljavõtmiseks.
Üleminek mitmele aasta lõikes üksteist katvale ajateenistuse tsüklile aga:
- nõuaks koheselt kaaderkoosseisu arvude tuntavat suurendamist ning
- neile ei jääks enam "kaledriauke" oma puhkuste väljavõtmiseks

Seega tuleks üksteist katvate tsüklite juurutamisel kõigepealt oluliselt suurendada KV personali ning siis veelkord suurenda, et see üks kord juba suurendatud kaader omaks ka võimalust oma puhkusi välja võtta.. Karm aga tõde

Et õppige puude taga metsa nägema, ühesõnaga.

To akf Kriku: selles viivituse etapis on ka võidetud päevad ja tunnid väga olulised, sest:

1) See võimaldab lõpetada mobilisatsiooni (enamik meestest elab ikkagi väljaspool esimesena langevat Ida-Virut ja Kagu-Eestit)
2) Võimaldab valmistada ette järgmisi viivituspositsioone ja Tallinnat kaitseks ( sh evakueerida Tallinnas tsiviile)

ja mis kõige olulisem:

3) Kui liitlased annavad märku, et tuleb väga jõuline vastus, hakkab avantüürile läinud naabrimees otsima võimalusi asja läbirääkimiste teel lahendada ja lahing Tallinna pärast (mis meile saab olema väga kole) jääb ära.

Ja to akf Mecurius - väga suurte jõudude Ida-Virusse paigutamine suurendab nende äralõikamise riski. Ka see peab kuidagi maandatud saama.

www.militaar.net

Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le