Miks üle maakonna? Numeratsioon hakkaks kindlasti kusagilt eesti äärealalt
(Nr1;2;3.... jne) ja jõuaks näiteks antud kohas numbriteni 180;181 ....jne.
Numeratsioon oleks siis kas üle riigiline või üle maakonnaline.
Lähtusin järgmistest asjaoludest:
1. Kividele numbrite maalimisega on nähtud vaeva mis viitab asjaolule, et need ei ole mõeldud ajutiseks kasutamiseks vaid pikaajaliseks. Lühiajaliselt oleks lihtsam kasutada nt. puitvaiu ja puittahvleid. (Lihtsam paigaldada ja vedada)
2. Nummerdatud kividega on tahetud midagi loendada (sajakümnes; sajaüheteistkümnes jne). Loendada saab erinevaid asju. Vahemaad- meetreid, verstu, kilumeetreid jne; Objekte- positsioone, asukohti, üksikobjekte. jne
3. Numbrite suurus ja asjaolu, et tegemist raskete maakividega viitab asjaolule, et pigem on tegemist objektide loendamisega kui vahemaa loendamisega.
4. Milliste objektide tähistamiseks v. äramärkimiseks peaks näiteks puittahvlite asemel kasutama maakive? Kas kivi materjalina on valitud tema pikaealisuse, parema kättesaadavuse või sobivuse pärast (sobib paremini teatud miljöösse vms.)
5. Milliseid objekte leiduks antud piirkonnas mida oleks võimalik loendada ja/või ära märkida (ja just kividest tähisega) ?
Avades Maa-ameti kodulehekülje Kultuurimälestiste rakenduse alt hakkab kohe karjuvalt silma ainult ühte kitsasse piirkonda koondunud muinsuskaitse objektid. Siin nad on visuaalselt:
See on aerofoto mõõtkavas ca 1:4000. Sinise mälestiste märgiga on tähistatud küla keskel olevad mälestised. Veidi eemal läänes võib leida veel ühe analoogse koha.
Lisaks kasutati näiteks 70-80ndatel vähemalt põhjarannikul erinevate looduskaitseliste objektide (üksikud kaitsealused puud jms.) ning muinsuskaitseobjektide (kivikalmed, kultusekivid jms.) tähistamiseks plekktahvlite kõrval ka neljatahulisi betoonist (ca 20cmx20cm) postikesi millel ilusasti värviga number peal. Tänaseks on enamik numbritest kadunud ja järele on jäänud vaid betoonpostikesed.
Otsides EW aegseid nõudeid objektide tähistamise kohta ei leidnud ma kahjuks just konkreetseid nõudeid KM ja MK objektide tähistamiseks. Küll aga leidsin RT 102-1927 Vabariigi Valitsuse poolt 21.10.1927a vastu võetud maamõõtmise ja maakatastri plaanide valmistamise juhtnöörid mis annavd aimu, millised olid tollel ajal nõuded näiteks piiride tähistamisel piiritähisele (mis on samuti mingi kindla asja/objekti tähistamiseks). Nõuded siis piiritähistele, ajutistele ja pikaajalistele:
P.4 Endiste puupostide asemele pannakse igal võimalusel kivid või betoonmärgid. Betoonmärgi kuju on neljatahuline tüvipüramiid, mille alumine pind on 50x50 sm. ülemine pind 30x30 sm.
P.6 Kivide asetamisel tuleb alati arvestada kivi vajumist, sellepärast tarvis
kõval maal kivi ülemine külg vähemalt 10 sm maapinnast kõrgemale asetada, märjal maal aga sellest veel kõrgemale....
P.7 Ajutine märk peab vastama otstarbele. Kui märki väheseks ajaks tarvis on lüüakse tugevasti maa sisse vähemalt 8sm jämedune puuvai.
P.16 Kui tähisena kasutatakse kivi peab see olema vähemalt 50kg raske.
Kas pole loogiline, et samal ajajärgul kehtisid erinevatele tähistele enam-vähem samasugused nõuded?
Ma vähemalt üritasin sügavuti asja vaadata. Kui keegi teab milliseid objekte, vahemaid vms selles külas või küla ümbruses oleks veel võimalik loendada ja tähistada siis palun.
Ma naeran ennast ribadeks! Lähen nüüd tütrega kelgumäele ja püüan taastuda. 
Mis siin naljakat on?
