www.militaar.net

Päris kenakene! Päritolu on vist ainult külje järgi raske aimata (venelane vist). EOD on asjatundja, ehk tema ütleb midagi targemat. Omalt poolt soovitaks demineerijad kohale kutsuda. Augu sügavuse järgi tundub, et on kukkunud st. arv. aktiviseeritud. Pilt on vist juba eelmisest suvest. Augu siinpoolne serv kuidagi järsk. Kas on ka labida abi kasutatud? Tavaliselt käib labidaga kokku ka metalliotsija?

DEAKTIVEERITUD JUBA AMMU

Kas siis on jäänud veel maamiinid. Mina peaks eriti ohtlikuks kõiki maamiine v.a. need, millel on detonaator välja keeratud.

Maamiinide suhtes on printsessid ja muud tegelased kõvasti tolmu üles keerutanud. Justkui oleks see lahingumoona liik üliohtlik, muu moon aga OK. Praktikas on maamiinid üliohtlikud aladel, kus iga suguharu või sõjapealik neid oma äranägemise järgi laiali külvab.
Konkreetselt Eesti olukord on selline, et 1944. aastal paigaldatud miiniväljades võib veel miine alles olla, kuid kuna korpused on õhukesest plekist, siis on need suure tõenäosusega läbi roostetanud ja sütikud riknenud, erinevalt mürsusütikutest, mille tundlikud osad on paksu metalliga kaitstud. See ei tähenda muidugi, et miini võiks jalaga lüüa või rahulikult lahti kangutama hakata. Erandiks vast vaimiinid- vene POMZ ja saksa Stabmine, mille sütiku olemasolu on eemalt näha ja tühi korpus on ohutu, kuni varba peale ei kuku. Võib leiduda heas korras sõjaaegseid miine, mis on kuivas kohas hoitud, kuid nendel ei tohiks sütikuid sees olla kui miin just lõksuna pole paigaldatud. Sütikuta miin on aga ohtlikkuselt võrdne standardse pioneerilaenguga.
Nõukogude perioodi tankitõrjemiinid viidi Vene vägede poolt välja, igal pool vedelevad vaid õppemiinid TM-57 ja TM-62. Täielikult ei saa välistada, et insenerivägede õppekeskusest mõni miin maha müüdi, kuid seni pole minu teada ühtegi leitud. MON-50 kildmiine on küll pahade käest kätte saadud.

kuulduse järgi pidi olema saksa tankimiinidel varu sütik, mis on miini all ja see on ühetadud ankruga ja see on maa sees kinni , kui miini tösta siis pidi pauk käima.

http://tewton.narod.ru/mines-2/tmi-35.html
Loe viimane lõik läbi.
Samal põhimõttel töötava lisasütiku pesa on ka näiteks vene TM-57 külgpinnal. Muud võimalikud lõksud on ENO (Element Neobezvreživanija), mis rakendub sütiku väljakeeramisel ja miini alla paigaldatud MS üllatusmiin, mis rakendub survest vabanemisel (tankitõrjemiini ligutamisel). Juhendi järgi paigaldati iga kümnes miin mitteülesvõetavalt. Sellised lõksud võisid ka saksa miinide all olla.

Paluks veel veidi lisainfot Sprengmine 35 kohta. Kuidas on seda tüüpi miinide sütikutega lood. Mille jaoks on need kolm korki keskel asuva sütiku kõrval? Kas ka need sütikud on maa sees lebades oma hüppeomadused kaotanud.

Juba vaadatud, kuid ei saanud ammendavat vastust! Vahest mõjub ka spetsiifiline sõnavara.

Keskmises avas oleval sütikul oli vaid süütekapsel. Selle rakendumisel ulatus leek läbi keskse kanali põhjas paikneva mustast püssirohust paiskelaenguni, süüdates selle. Tekkinud gaasid viskasid miini maast välja, samas süttisid kolm viiteelementi, mille põlemisaeg oli arvestatud nii, et miin jõuaks maast umbes vöö kõrgusele hüpata. Iga viiteelemendi taga oli lõhkekapsel. Kolm viiteelementi ja lõhkekapslit oli töökindluse tagamiseks, põhimõtteliselt piisas ka ühest. Viiteelemendid ja kapslid paiknesid nendesamade korkide all.
60 aastat maa sees VÕIB OLLA musta püssirohu ja süütekapsli rikkunud. Garantiid ei anna keegi. Alumiiniumkorpusega lõhkekapslid samas võivad suure tõenäosusega toimida. Miin plahvatab ka juhul kui maa seest välja hüpata ei saa (näiteks auto sõitis miinile ja peatus just miini peal), erinevalt näiteks vene OZM 152/160 miinidest.[/img]

Tänan nagu ikka ammendava vastuse eest! Miinide osas kujutavad tõenäoliselt erilist ohtu hoopis kuskil kuivemas kohas säilinud sütikud e. detonaatorid. (Tähendus on neil sõnadel vist üks)

Q kirjutas:... sütikud e. detonaatorid. (Tähendus on neil sõnadel vist üks)

Päris nii see pole...
Detonaator on sütiku üks osadest.

ProPatria

Püssirohu säilivusest - pärast soisest pinnasest välja võetud saksa 81mm miini hävitamist õnnestus üles leida viskelaenguga hülss miini sabast, oli vaesekene sealt selle ilmkäraka käigus välja lennanud ja ise terveks jäänud...koukisin tropi välja ja valasin maha absoluutselt kuiva püssirohu, mis "jooksis välja sahinal ja põles ära kohinal", kui lubate luuleliselt väljenduda ...55 aastat maa sees ei olnud talle sugugi halvasti mõjunud, kuigi miini enda korpus oli üsna kenasti "kärnas".

Õhukindlalt ja mitte väga suurte temperatuurikõikumistega kohtades asuv püssirohi peaks olema tõesti kuiv. Järsud temperatuuri muutused põhjustavad metallpindadele niiskuse teket.

Miinipilduja viskelaengutes vist ei kasutatud musta püssirohtu, võin ka eksida, seega ei ole niiskusele nii tundlik. Kui aga tegemist musta püssirohuga, siis ikka nii kasutuskõlbmatu, et võib "sõjamaalinguid" näole tõmmata!