www.militaar.net

Oskad üllatada, tõesõna, jälle kena isend üles pandud ja uut infot kah üksjagu. Uut vähemalt minu jaoks.
Loodan et neid seal kapi otsas ikka jagub....

Tänud heade sõnade eest! Ütleks niimoodi - annaks jumal, et tootjad minu soove täita jõuaksid.

Mõhkugi ma sellest taevasest värgist ei jaga.Lennuk nagu pole vene päritolu aga värving on küll.Seda,et maismaa tehnika venelastele abiks anti tean ma küll.Aga seda,et lennumasinad lausa vene värvingus olid veel ei teadnud.
Aga mudel on jällegi tasemel.Maismaa tehnika tegijana tunnen ära ukse!

Tom

Kusjuures on tegu mõnes mõttes väga erilise konstruktsiooniga. Nimelt on sel masinal mootor paigutatud piloodi selja taha (mida kinnitavad ka mudelil näha olevad väljalasketorud) ning pöörlemine anti ninas paiknevasse käigukasti piloodikabiini all paikneva pika võlli abil.Teiseks on tegu vististi ainsa hävitajaga, või siis ühega väga vähestest, kus piloot siseneb kabiini nagu autos - uksest. Samuti oli lennuk küllaltki raskelt relvastatud, omades läbi propellerivõlli tulistavat 37 mm kahurit, kahte suurekaliibrilist kuulipildujat kere ninaosas ja nelja 7,62 mm kuulipildujat tiibades. Üks kahest kolmekordsest Nõukogude Liidu kangelasest lendurist A Põkrõškin lendas seda tüüpi masinaga (P-39D) ja oli vägagi rahul.Küll eeldas lennuk piloodilt head väljaõpet ja oli halastamatu piloteerimisvigade suhtes. Oskuslikes kätes oli aga mälestustele tuginedes olnud tegu igati hea lahingumasinaga.A.Pokrõškini memuaarides "Sõjataevas" peaks olema lausa pilt, kuis lenduräss istumas kabiini ja ust kinni tõmbamas. Nagu sohver kunagi...

Vanade ürikute andmetel tulenes P-39 veider skeem sellest, et lennuk konstrueeriti nii-ütelda "kahuri ümber",mitte ei paigutatud valmis lennukile relvastust, mis sinna passiks. Silindriridade vahele pirakas kahur oma revolversalvega ei mahtunud, niisiis koristati mootor jalust ära raskuskeskme lähedale. Iseenesest hea mõte, parandas manööverdusvõimet ja puha. Samas tekkis ka hulk lisaprobleeme. Pikk võll tekitas vibratsiooni, tuli leiutada originaalne kandevkere. Kuna kogu laskemoon paiknes ninas, kolis raskuskese salvede tühjenedes ohtlikult tahapoole ja masinal oli kalduvus minna lamepöörisesse, millest tavaliselt väljuda ei õnnestunud. Ameeriklased ja inglased leidsid, et nende vajadustele P-39 eriti hästi ei vasta, aga vene-saksa rinde tingimustes ta ennast õigustas. Kuigi näiteks leiti saba nõrk olevat ja see tugevdati kõigil masinatel esimesel võimalusel.
Ameerika lennukid olid ka siinmail siiski USAAF värvides, siin teemas esinev on kah pealt oliiv ja alt hall. Alaskas võõbati valge viisnurk punaseks ja edasi!
1/48 DB-3 ja SB asjus pean küll nõutult käsa laiutama. Ei ole kohanud. 1/72 ei lähe kohe mitte?

1/48 DB-3 ja SB asjus pean küll nõutult käsa laiutama. Ei ole kohanud. 1/72 ei lähe kohe mitte?

1/72 seisavad Lagedi sõjamuuseumis ja on minu jaoks ammendatud teema. 1/48 on tunduvalt muljet avaldavam ja seetõttu ka oma kogu mõõt.

Kui on ikka häid mudelipoode, siis kollektsioon täieneb: P-39 pole ainus lendlease lennuk, mida Eestis sõja ajal kasutati. Kogu täienes tänu Kullo poele hävitajaga P-40E "Kittyhawk" (Warhawk). Neid masinaid kasutas Eestis 1944. aastal 13. õhuarmee 191. polk. Mudel Hasegawalt 1/48, kamo 191. IAP 1944.

Järjekordselt ilus töö.Ka plasttoorik tundub tasemel olevat olnud.Kleebised on ka filigraanselt peale pandud.No ja ajaloos on mu teadmised 1,5lt juba tugeva 2ni tõstetud.

Tom

Ma küll rohkem tankist aga FW Anton´i ees võttaks mütsi maha, väga eeskujulikud ja toreda mudelid Ootaks veel pilt mudelikogust

olles keskharidusegaõhutõrjuja pean küsima: mis munandikott selle lennuki kõhuall on?

Sellist munandikotti ka kütusepaagiks kutskutakse. No et saaks kaugemale lennata siis riputati lennukile väline paak ka külge. Häda korral sai teise ka lennu ajal minema "visata".

Aga ilus lennuk on küll. JA loodetavasti pole selles jutulõimes ka viimane.

Ilus mudel jällegi - tõesõna, siia koguneb juba päris asjalik ports usaldusväärse ajaloolise taustaga eksemplare, seda enam et need kõik on siinkandis ringi põristanud. Vägev ettevõtmine!

Urmas.

Kui mudelitootjad kõike seda teeksid mis siin ringi on põristanud, siis tuleks vist omal majast väljak kolida, et ruumi teha. Aga eks ole nüüdki midagi käsil. Kui aeg käes, riputan pildid ülesse.

Siin on juba mõnda aega rahva rõõmuks jooksmas "Onu Antoni pajatused" ammumöödunud aegadest. Mulle ka meeldib see saade ! Mull küll mudeleid panustada pole, aga kuna vist kõigile meeldivad need taustalood reaalsetest masinatest, siis ehk antakse andeks väike OT ja ehk aitab järgnev teisi "lendureid" (aga ka tankiste) pisut inspireerida .
Leo Tammiksaare raamatus lk. 68- 69 on 45. Rügemendi võitlustest Auveres kirjutatud järgmist: Auvere alla rindele minnes oli 45.Rgt.- s 1700 meest. Kumbki pataljon sai 750 m pikkuse rindelõigu. 45/II ees lookles loodusliku kaitsena Kilgioja (Auvere lahingus vajusid Kilgioja ees vene tankid pehmesse pinnasesse, kus suurtükid ja lennukid nad varsti hävitasid). 24.07 hommikul kell 0500 avasid venelased turmtule, mis kestis täpselt 0800- ni. Järgnesid üheaegselt venelaste õhu,- tanki- ning jalaväe rünnak. Varsti sekkusid ka saksa lennukid, toimus päris korralik õhulahing. Varsti kukkusid alla kaks vene lennukit, üks neist langes ründajate keskele. Abiks antud kolm uduheitjat paiknesid Auvere jaama ja Auvere- Lipsu vahelisel teel, oodates käsku tulistamiseks. Varsti pärast lahingu algust saadeti kohale lubatud Panther- tankide kompanii, mis asus ootele Laagna- Auvere- Uuemõisa teele. Lõunaks loeti kokku 8 alla lastud vene lennukit ja 17 hävitatud tanki.
Niisiis: äkki lp. FW Anton oskab öelda, mis üksused seal saksa poolelt lendasid, mis lennuväljadelt nad Auveresse lendasid ja kes 24.07 õhuvõite claimisid ning mida alla lasti, äkki on mõne pilt ka siin juba esinenud Kuupäeva poolest sobiksid mitu tükki. Ja härrased tankistid - Pantreid on siin ennegi näidatud, aga Eestis sõitnuid pole ühtegi ... Loodan, et keegi sai nüüd inspiratsiooni

24.7.1944 osales Auvere madinas saksa jahilennuväe üksustest 4./JG 54. Baaslennuväljaks Rakvere. Claime tegid Hpt. Franz Eisenach ( tema viimane lennuk siin esindatud), Uffz. Josef Quarda. Grupist II./JG 54 tegid claime 5./JG 54 piloodid: Lt. Heinz Wernicke ja veel üks Oberleutnant kelle nimi pole loetav. Grupp kolis sel perioodil Uttist Petserisse ja kus parasjagu 5. staffel viibis ei tea. Võibolla tehti vahepeatus Rakveres või Tartus. Madin õhus jätkus väiksemal määral 25.7. aga 26.7. oli veelgi suurem madin, mis ulatus juba kuni Tapani välja. Sellest perioodist on ka grupi I./JG 54 komandöri Horst Ademeiti FW-190A-5 siin esindatud.

Aitäh kiire vastuse eest! Aga kui palju lennukeid nende kolme päevaga alla lasti ja mitu sakslased ise kaotasid?