www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Eks hindud kasutavad neid masinaid maismaalt, nagu Iisrael. Hawkeye rolli 1982 Bekaa "kalkunilaskmise talgutel" ei saa teps mitte alahinnata.

Üldiselt on neil maismaa jaoks hulga võimsamad Iisraeli Phalcon Awacs'id, aga jah, mine tea.

http://www.defenseindustrydaily.com/ins ... ses-03283/

Oct 15/09: Despite prior reports that an agreement on the Vikramaditya’s final cost would be reached during Defence Minister A.K. Antony’s 2-day visit to Moscow, India and Russia have failed to reach agreement. Negotiations will continue. India MoD | Indo-Asian News Service.

Ja:

http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/8284194.stm

Undue haste

But over five years the cost of the deal has risen from $974m to $2.2bn. And it is still rising.

The haste with which the aircraft deal was signed continues to surprise many.

India agreed to buy and get a ship refurbished without Gorshkov's design.

"It's like buying a house without its layout design," Mr Rai said.

The Scorpene submarine
It will be years before Scorpene will sail in India

When the ship was ripped open, it was found that the wiring was ageing and needed to be redone.

A Japanese contractor awarded the rewiring contract found the job overwhelming - given the costs involved - and left. Now a new contractor has been found for the purpose.

Gorshkov's steel plates and machinery, too, needed to be pulled apart and new ones fitted.

The combined total of the work required to refurbish and refit an ageing carrier has contributed to the rising costs.

India remains unhappy with the deal but has little elbow room given the importance of Russia for its military supplies.

With Gorshkov's induction delayed, the government decided to refit its only aircraft carrier, INS Viraat, but it will not be operational till 2015.

That leaves the Indian navy with no aircraft carrier for some time.

At the same time, the navy's attempt to spruce up its submarine strength has not made much headway.

Ports fotosid aluse praegusest seisukorrast.....
http://pilot.strizhi.info/2009/10/25/6854

Peale õppustel tutvumist ja järjekordse IL-76 allakukkumist (siberis) on India hakanud huvi tundma 10 C-17 vastu:

http://www.defensenews.com/story.php?i= ... =AME&s=AIR

Viimaks ometi tundub, et India võtab oma lennupargi multi-source'imist natukene tõsisemalt. Siiski jääks nende selle ettevõtmise osas veidi skeptiliseks, sest nende kõige olulisem konkurss MRCA on veel lahtine. Kui seal võidab Mig-35 hakkab järgnevad paarkümmend aastat kogu India hävituslennuvägi koosnema vaid ühe välisriigi ühe konserni toodangust.

Hoolimata viimasel ajal Eurofighterit tabanud tagasilöökidest näikse nüüd, et õnn on lõpuks ka nende õuele saabumas. 50 % tõenäolsusega. Nimelt hakkab tunduma, et 9,1 miljardi dollariline tehing 126 uue lennuki ehitamiseks India õhujõududele läheb kas Eurofighterile või prantslaste Rafalele. Peale ülalmainitud kahe osales pakkumisel veel F/A-18 "Super Hornet", F-16IN "Super Viper", SAAB Gripen NG ja venelaste MIG-35. F-18 langes välja, kuna ameeriklased ei taha hindudele anda tehnoloogiat mootorite tootmiseks, SAABi pardaradari karakteristikud ei rahuldanud India õhujõudusid, F-16 loeti "lennukiks tulevikuta", ning kuigi MIG-35 demonstreeris "võimsat lahingulist potentsiaali", ei sobinud India õhujõududele venelaste mootorid. Siiski märgivad vaatlejad, et nende kahe lennuki finaali jõudmise otsuse taga peitub suures jaos poliitika.

http://www.timesnow.tv/New-fighters-for ... 351234.cms

Pea terve India lendab vene mootoritega ja nüüd äkki enam ei sobi?

Tommi kirjutas:Pea terve India lendab vene mootoritega ja nüüd äkki enam ei sobi?

Kusjuures jah, tundub küll midagi sinnapoole, sest tõsist mitterahulolu nende mootoritega on väljendanud mitmed india kõrgemad ohvitserid.

Ka siit foorumist on läbi jooksnud kuidas SU-30 MKI'd pidid Red-Flag'il õhku tõusma minutiliste vahedega, et vältida kahjustusi eelnevalt startinud lennuki poolt ülespaisatud sodi eest. Asi mis ei olnud seal probleemiks ei jänkide F-15 või prantslaste Rafael'ile.

See paistab ka India hangetes, kus varasemate IL-ide ja AN-ide asemel on viimasteks transpordilennukiteks valitud 10 C-17, millele peaks veel 7 lisaks tulema (mis teeks Indiast USA kõrval suurima vastava lennuki operaatori).

Eks neil ole ajapikku venelaste kvaliteediprobleemidest piisavalt siiber saanud, et ei taha kogu masinaparki neilt sisse osta (eks suurt rolli mängib ka Gorshkov'i jama). Pealegi kui ka selle konkurssi võidaks venelased, hakkaks KOGU India hävitaja- ja ründelennukipark koosnema vene päritolu lennukitest. Ei tundu nagu väga tark tegu, teades venemaa praktikat näiteks teistes tööstuse harudes, kus neil monopol on

Oma osa on kindlasti ka mootorite ressursis, mis uute F-16 mootorite puhul ulatub 6000 tunnini, samas kui MIG 29 massilise mahakandmise aegu oli lugeda lennukite 2500-tunnisest ressursist.

Ehhee, need mootorid on hoopis "teisest klassist".

MiG-29 varasemate seeriate mootorid kestsid 200-300 tundi ja Indial on sel teemal valusad kogemused käes. Valmistajatehas nägi ette 350 tundi
ja Saksa Luftwaffe tehniline teenistus nägi ette 750 tundi mootori võimsuse vähendamise ja hooldusmahu kasvatamise arvelt (mis tõi kaasa nt tugeva suitsemise ja lennudünaamika halvenemise). Kirjandusest meenub, et MiG-25 mootorid olevat olnud ühed töökindlaimad, 750 tundi ja kapitaalremonti.

http://www.saunalahti.fi/fta/MiG-29-2b.htm

Kvaliteet vs kvantiteet. Sakslased nägid kurja vaeva, et neid mootoreid kestma saada.

Hindud lükkasid eelneva teadaande ümber ja annavad teada, et pakkumise finalistide kohta pole veel mingit otsust tehtud.

http://www.janes.com/news/defence/jdi/j ... _1_n.shtml

Aga venkudel siiski edusammud: fašistide Jumo004 kestis vaid 40 tundi - progress ikkagi kümnekordne!

Vähe pikem jutt sest asjast venelaste vaatenurgast.

http://www.lenta.ru/articles/2010/08/12/tender/

Selle mootorijutu taustal oleks täitsa huvitav teada, kuidas peavad vastu MiG-31 mootorid. Need on nimelt saadud Tu-154 mootorite ümberehituse teel. Kui seal on ka mootori eluiga mõnisada tundi, siis siin on ka vastus küsimusele, miks neetud kapitalistide lennufirmad ei taha eriti vene lennukeid osta. Kui sul lennuki koormus on 2000 tundi aastas (reisilennukite lennutundide arv on tohutu hävituslennukiga võrreldes), siis pole keegi nii rikas, et selle aja jooksul 4 korda mootoreid vahetada.

Kapten Trumm kirjutas:Selle mootorijutu taustal oleks täitsa huvitav teada, kuidas peavad vastu MiG-31 mootorid. Need on nimelt saadud Tu-154 mootorite ümberehituse teel. Kui seal on ka mootori eluiga mõnisada tundi, siis siin on ka vastus küsimusele, miks neetud kapitalistide lennufirmad ei taha eriti vene lennukeid osta. Kui sul lennuki koormus on 2000 tundi aastas (reisilennukite lennutundide arv on tohutu hävituslennukiga võrreldes), siis pole keegi nii rikas, et selle aja jooksul 4 korda mootoreid vahetada.

Ma ei tea, kuidas on 31-l, kuid MIG-25-ga oli see teema, et kui käidi ära üle Mach 3-e, siis läksid mootorid vahetusse.

Muidu vene- ja lääne lennunduse hooldusfilosoofiad erinevad kardinaalselt. Venelastel läheb oma lennutunnid täis lennanud jubin prügikasti - läänes üritatakse neid taastada. Üldiselt taandub kõik sellele, et kuna kommertsvajadused on lääne firmadele sundinud peale üsna tugeva kvaliteedikontrolli kultuuri, siis saadakse endale ka lubada väsimus- ja tugevusvarude vähendamist. Vene lennunduses pidid vähemalt nõuka ajal tugevusvarud detailidele olema suuremad, sest iial ei võinud teada, millal mingi vasja mingi lollusega hakkama sai.

www.militaar.net

India riistvarahanked

Kino jätkub

India uued hävitajad