www.militaar.net

parkija kirjutas:Tere.

"Väärikale" tööle saamisel on määravaks mitte oskused ega lojaalsus , vaid tutvused .

Borja kirjutas:Oli nn KV peastaabi "luureskandaal", kus KV vastuluure oli jõudnud järelduseni, et KMin "lekib"..
Mille pääle KMin asus "vasturünnakule" - kus nullitigi ära KV tollane vastuluure..
Millega kaotasid karjääris sellised võimekad ohvitserid nagu Alar LANEMAN ja Riho ÜHTEGI - üks on tänaseks riigikogu saadik ja teine Kaitseliidu ülem..
Aga KV vastuluurevõimekuse hävitanud KMin lekkiski täiega - Herman SIMM

Vot tak - kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.......

Veiko Palm kirjutas:..Borja eksib, kui väidab

Borja kirjutas:Oli nn KV peastaabi "luureskandaal", kus KV vastuluure oli jõudnud järelduseni, et KMin "lekib"..
Mille pääle KMin asus "vasturünnakule" - kus nullitigi ära KV tollane vastuluure..
Aga KV vastuluurevõimekuse hävitanud KMin lekkiski täiega - Herman SIMM

Avalikus pressis avaldatud andmete põhjal ei järeldanud luure, et ministeerium lekib, vaid tegeleti hoopis ministeeriumiametnike "meelsusega". Ehk kes ja kas pooldas meie riigikaitsemudelit. Ja seetõttu ei saanudki keegi Simmile jälile jõuda. Suvaliseld faktid on Borja postituses suvaliselt kokku seotud ja nendest tehakse suvalisi järeldusi.

Borja - Sina ei saa mitte midagi mäletada, ega ausalt öeldes isegi teada. Sa pole mitte kunagi teeninud vastuluures ega tohi teada mingitest tegevustest. Sul pole kunagi selleks mingit õigust olnud. Samuti pole Sa esindanud kaitseväge mitte mingis protsessis, seetõttu pole ka sealtkaudu Sulle mingit teadmist olnud. Ka need protsessid olid riigisaladusega kaitstud.

Sul pole kunagi olnud juurdepääsu ja ka teadmisvajadust. Kui Sinu kätte on aga jõudnud riigisaladusega kaitstud andmed, mida Sul olema ei peaks, siis peaksid Sa järgima sa seadust ja koheselt ette kandma.

Seega saad Sina rääkida ainult ajakirjanduses avaldatu põhjal. Ning ajakirjanduses avaldatud memod ei räägi kaitseministeeriumi leketest ega ka kaudselt Simmist. Seega veelkord - ära tee suvalistest faktidest suvalisi järeldusi.

2005. aastal, kui Eesti langetas otsuse oma Afganistanis teenivad üksused koos inglastega 2006. aastal lõunasse Helmandi provintsi läkitada, hoiatas sõjaväeluure kaitseväe juhtkonda, et kaitseväe üksuse lõunasse viimine toob endaga kaasa sattumise karmi sõjakoldesse, mis võib osutuda isegi raskemaks, kui seda on olukord Iraagis. Märkusena olgu öeldud, et 2005. aastal sõjategevust Helmandis peaaegu et polnud. Luurajate hinnangu aluseks oli ilmselgelt olukorra jälgimisest tulenev loogika, et sõjategevus intensiivistub kohe, kui britid koos satelliitidega lõunasse saabuvad. Selle seisukoha pärast käisid sõjaväeluurajad korduvalt ülemate ees vaibal.

Toonane peastaabi ülem Alar Laneman nõudis lausa, et luurajad oma arvamusest lahti ütleksid ning juhtkonnale sobiva «kõik on imetore» seisukoha võtaksid. Luurajaid süüdistati mitmes surmapatus, sealhulgas valetamises ja katses kallite liitlastega suhteid rikkuda. Oma seisukohti põhjendasid ülemad ja missiooni lõunasse suunamist pooldavad ringkonnad statistikaga, mille järgi lahingutegevust Helmandis 2005. aastal peaaegu polnud. Ometigi kasvas lahingukontaktide arv 2006. aasta kevadel, kui britid, eestlased ja taanlased Helmandisse saabusid, kohe hüppeliselt ning nüüd tunnistavad kõik, et oleme Lõuna-Afganistanis suhteliselt lootusetus sõjas. Me oleme kaotanud juba mitu sõdurit surnuna ja vigastena ning selle kõige lõppu pole veel näha.

Siinkohal võiks eelmise jutu jätkuna vahepalaks üles võtta teema, kas Eesti luurajad on nii lollid ja andetud, kui neid ajakirjanduses ja teatud ringkondades pidevalt püütakse kujutada. Kui Eesti sõjaväeluure hoiatas pika ja ohvriterohke sõja eest juba 2005. aastal, siis näiteks Briti kaitseminister John Reid ütles veel 2006. aasta märtsis, vahetult enne Suurbritannia vägede ning nendega koos meie üksuste sisenemist Lõuna-Afganistani, järgmised sõnad: «Me oleme lõunas (Lõuna-Afganistanis), et aidata ja kaitsta Afganistani rahvast oma majanduse ja demokraatia rekonstrueerimisel. Me oleksime eriti õnnelikud, kui saaksime lahkuda kolme aasta pärast ühtki lasku tegemata.» Kahtlemata põhinesid tema lootused optimistlikel luurehinnangutel, mida Suurbritannia luureteenistused oma valitsusele tootsid. Paraku osutusid need valeks, Eesti sõjaväeluurajate hinnang aga õigeks.

Simm paljundas dokumente ja reetis riiki siis, kui ta ise julgeolekuosakonna juhataja oli, st iseenda valvekorra ajal. Oidsalu oli Simmi pensioneerumise järel tema järeltulija julgeolekuosakonna juhataja kohal ning normaalsetes riikides üldiselt pole kombeks eelkäijate patte järeltulijate kaela väänata.