www.militaar.net

Suuremat rauda ei leidnud midagi põnevat, poisid pudi-padi said natuke.

Jah sai lubatud seda metallist aga meil ju suureparaseid puidumehi omastkaest votta.Samas votab see metallist peldik kevadisel varumisel jalad alla(. Jarjekortselt veendusin,et enda musta karakaga pole metsas suurt peale hakata.Lisaks uhel veljel ka tukid taga.

Kas keegi on kuskil kohanud sakslaste jooniseid latriini tegemisest? Neil oli ju kõige kohta.

Miks sakslaste? A kes sõja võitsid? Kuigi mul puuduvad igasugused andmed, et nad oleks midagi sellist sõja võitmiseks kasutanud, veelgi hullem - isegi nende, praeguseks talaponetsiteks nimetet peldikuid nad üles ei leidnud, vaid sittusid kappidesse, põrandatele ja lausa söögilaudadele, aga lugeda on siiski hariv

Mhhmm....., vat see oleks küll hää projekt, et ehitada s******a saksmannide sõjaaegsete jooniste järgi, kuid , teeme ära. Tol ajal tarvitati vaid pikki kaselatte harkide najal, kus pee toetati pääle ja anti terve meeskonnaga korraga valu. Pilti hetkel kiirelt ei leidnud.

Katja , tee uus teema!

Pilti hetkel kiirelt ei leidnud.

No vaata siis oma pää kohale! Polevoi rovik

Hooldusürituse tarvis tegin uue teema.

Kas pilte ka veel keegi välja paneb?

sibul kirjutas:Jah sai lubatud seda metallist aga meil ju suureparaseid puidumehi omastkaest votta.Samas votab see metallist peldik kevadisel varumisel jalad alla(. Jarjekortselt veendusin,et enda musta karakaga pole metsas suurt peale hakata.Lisaks uhel veljel ka tukid taga.

ta oli jah õnnetu esimene äravajuja . velg on väga hullusti viga saanud ?
//Katja, siin on ehk veel mõni : http://s490.photobucket.com/albums/rr26 ... /militaar/

No pagana-pagan, tuhat tänu Arnold. On ikka vene sõjaväes asju nähtud, aga selliseid välipeldikuid küll mitte. Teeb kohe südame soojaks, et vähemalt pildi peal need olemas Selle va igapäevase tegelikkuse kohta võiks hoopis muid lugusid rääkida, aga jäägu need parem koprofaagidele.

No pagana-pagan, tuhat tänu Arnold.

Ajaloolise täpsuse ja viisaka viitamise muidugi unustasin. Sõjaväevelskrite entsüklopeediline sõnastik aastast 1953. Kui täpsemalt huvitab, siis skännin tiitellehe. Vist siinkandis haruldane. Panin kunagi jalanartsude sidumise piltliku õpetuse sealtsamast milnetti üles.

Peldik?

Otsin varsti üles paar sõjaaegset fotot, kus kenad preisi poisid paljaste kannikatega õrrel istuvad. Momendil ei leia. Nendest fotodest järeldades oleks saksa kehakergendamiskoht siis olnud järgmine:
Saksa välipeldik on pea-aegu üks-ühele sarnane selle eelpooltoodud venelaste välikäimlaga (polevaja ...), ühe erinevusega - see mõlemapoolne tugihark on kõrgem ja istumispulk on ca. 1/2 kõrgusel ning ülemine ristteivas selja toetamiseks (noh, et sita sisse ei kukuks).

P.S.
Need paar fotot seega peaksid vastava informatsiooni tõepärasust tõendama, arvan ma.

Minu personaalne arvamus oleks aga siiski, et maja juurde võiks ikkagi tiba vähemspartaliku objekti rajada, tuule- ja vihmavarjuga vähemasti (mida aga klassikaline VÄLIpeldik mitte ette ei näe), sest maja juures ollaks ikka nii lõõgastumise- ja puhkeeesmärgil. Ja kui meeliülendavalt nauditav on oma sooltoru kaua kinnihoitud survest vabastada, sealjuures aeglaste mahvidega "Bond"-i suitsu koos värske metsaõhuga täiel kopsul sisse hingata ning sinna juurde üksiku eestimaise varese kraaksatust kuulata. Ja õrn tuuleõhk paitab tagapalgeid.
Aga seda kõike siis, kui see õrn tuuleõhk mitte külm lumesegune tormi-iil pole ja vihm krae vahele ei piitsuta!!!

Äksõnist:



Ja mõni klõps tagasiteest:

Soomustehnika ülevaatusel avastasin hüljatud fotoaparaadi Canon 5 mp.