Meie vägede vastupealetung

[Mathias Lutz]

Rahuküsimused.

29.aprillil 1919 Bela Kuni rahu vahetalitusettepanek Eestile.

[Mathias Lutz]

Kaitseväe loomine.
12.04.1919 ülemjuhataja käsk formeerida Üksik Tallinna Eskadron.
14.04. alustab õppetegevust sõjakool.
17.04. I diviisi tagavarapataljon nimetatakse ümber Tallinna tagavarapataljoniks.
18.04. Kapten Sarapuu Kaitsesalk nimetatakse ümber Võru Kaitsepataljoniks.
Ülemjuhataja käseb formeerida 2. Läti jalaväepolgu ja patarei.
26.04.Läti Brigaadi ja Brigaadi Intendandi Valitsuse Paranduste Töökoja formeerimise algus.
29.04.käsk 1.suurtükiväepolgu 5. patarei formeerimisele asumiseks.
30.04. 1. Laiarööpmeline soomusrong nimetatakse " Soomusrong Kapten Irw "
02.05. ülemjuhataja käseb Tallinna ja Tartu Kaitsepataljonidest formeerida 8. jalaväepolgu.
04.05. ülemjuhataja käseb Pärnu Kaitsepataljonist formeerida 9. jalaväepolgu.
Ülemjuhataja käseb nimetada ümber Viljandi Kaitsepataljoni Sakala Partisanide Pataljoniks.

[Mathias Lutz]

Koolipoistest-õppursõduritest.
22.04. Ajutine Valitsus kinnitab määruse õppur-sõduritele hariduse andmise kohta riigi kulul.
27.04. Soomusrongide diviisi staabiülema korraldus moodustada Valga linna julgeoleku kaitseks meeskond valga poeglaste gümnaasiumi õpilastest ja kaitseliitlastest.
30.04. III diviisi ülem käseb formeerida Viljandi Kooliõpilaste roodu ja Pärnu Kooliõpilaste Roodu.
01.05. Tallinna Kooliõpilaste Pataljon võtab osa riigivastase kommunistliku meeleavalduse likvideerimisest.
01.05. Viljandi Kooliõpilaste Rood võtab osa Ruhja vallutamisest.

[Mathias Lutz]

Lätlastega seonduv.

02.05.1919 Ülemjuhataja käsk Põhja Korpuse ülemale mitte takistada lätlaste üleminekut Korpusest Läti väeosadesse.
04.05. II Soome patarei annab Ahelo külas suurtükid üle 1. Läti patareile.

[Mathias Lutz]

Sõjategevus Virurindel.

27.04. Eesti pool saadab 2. Kindluse Raske suurtükiväe divisjoni 5. patarei Narva linna positsioonile.
30.04. saabub sama divisjoni staap Narva linna.
5-6.05. "Vambola" ja "Lennuk" asuvad teostama Suursaare ja Seiskar vahel äpardunud miinidepanekut.

[Mathias Lutz]

Lõunarindel asjad karmid.

27.04.1919 lanbeb kapten Anton Irw Egle kõrtsi ( Kaupsi) juures.
6. jalaväepolgu osadel ebaõnnestub Ruhja vallutamine.
3. jalaväepolgu II pataljoni osad vallutavad Egle talu ja Berze kõrtsi.
Vaenlase rünnakud Talli jaama ,Kureli ,Viigandi ja Turna mõisa sihis lüüakse tagasi.
6. jalaväepolgu osad jätavad maha Kureli mõisa.
28.04. 3. jalaväepolgu osad jätavad maha Turna mõisa.
29.04. 6.jalaväepolgu osad koos soomlastega vallutavad Härgmäe kirikumõisa.
Kell 20.00 jõuab 1. jalaväepolgu I pataljon Viru rindelt Valka.
30.04. 1.jalaväepolgu I pataljon ja 6. jalaväepolgu II pataljon vallutavad Kogenbergi, Viigandi, Kureli ja Kaarküla mõisad.
3. jalaväepolgu osad vallutavad Turna mõisa.
01.05. Ruhja vallutatakse uuesti. 6. jalaväepolgu osad, Viljandi Kooliõpilaste roodu,Kitsarööpmelise soomusrongi nr.4 ja III diviisi tagavarapataljoni õpperoodu poolt.
02.05. 1.jalaväepolgu I pataljon vallutab Ribbeli, Oschemelderi, Venneli ja Ares-Luike.
02-03.05. suurtükilaev "Lembit" pommitab Heinaste ja Salatsi rajooni.
03.05. 6.jalaväepolgu osad vallutavad Salatsi alevi.
04.05. 1.jalaväepolgu 1.roodu lahing Osoline talu vallutamiseks.
3. suurtükiväe polgu 4. patarei sõidab Viljandist välja Ruhja jaama.

[Mathias Lutz]

Poliitilised sündmused riigis 90 aastat tagasi.
06.05. Asutava Kogu resolutsioon suurmaaomanduse likvideerimise kohta.
08.05. Asutav Kogu kinnitab ametisse Otto Strandmanni valitsuse.

[Mathias Lutz]

Uudiseid Lõunarindelt.

06.05. Salatsi ja Heinaste pommitamine meie laevastiku poolt.Tehakse ebaõnnestunud katse dessanti Heinaste all maale saata.
07.05. Dessant saadetakse maale Treimani küla all.
08.05. 2.jalaväepolgu osad jätavad maha Kõo mõisa,kuid vallutavad selle uuesti.
Pärnu Kaitsepataljoni, Meredessant-pataljoni ja III diviisi tagavarapataljoni osadel ebaõnnestub pealetung Heinastele selle vallutamiseks.
09.05. 7. jalaväepolgu osadel ei õnnestu oma käes hoida Zatrubje, Lebedõ, Bobkova ja Väike-Beresniku külasid.Väike-Beresniku vallutatakse tagasi.
09.05. kell 16.00 lahkub laevastik koos meredessant-pataljoniga Heinaste alt.

[Mathias Lutz]

Kaitseväega seonduvast.
06.05.1919 Ülemjuhataja käsk formeerida Ingeri roodudest Ingeri Pataljon.
13.05. Tallinna ja saarte kindlused allutatakse Merejõudude Juhatajale.
14.05. Ajutine Valitsus kuulutab välja mobilisatsiooni 1899-1900 aastal sündinud meestele Harju-,Viru-,Järva-,Lääne-,Saare-,Pärnu-,Viljandi-,Tartu ja Võru maakondades.

[Mathias Lutz]

Lõunarindel on natuke nahistamist.Paistab et kõigil kartulipaneku aeg ja pole aega sõda pidada.
12.05. 2. jalaväepolgu osad jätavad Alenhofi mõisa maha,kuid vallutavad selle uuesti.

Viru rindel käivad ettevalmistused sõjategevuse üleviimiseks vastase territooriumile.Põhja-Korpus on ümber formeeritud ja punaste peale püha viha täis. " Prjaama rvjotsa na ataaku"

[Mathias Lutz]

Eesti ja Läti vägede organiseerimine Eestis.
10.mai 1919 Sisekaitse Kaitseliidu Osakonna ülema korraldus Kaitseliidus mobilisatsiooni alla kuuluvaid Läti kodanikke üle viia teenistusse Läti Tagavarapataljoni Tartus.
13.mai Ülemjuhataja käsk viia II Võnnu Polk ja Läti Tagavarapataljon Tartust Ruhja ,kus jäävad meie III diviisi käsutusse.
16.mai Ülemjuhataja käsk II ja III diviisi pealetungi algamiseks.
17.mai Ülemjuhataja staabiülem käseb polkovnik Semitanil saata meeskonna täiendust 1. Läti Volmari jalaväe polgule.
Ülemjuhataja sataabiülem soovitab Posti-Telegraafi Valitsusel sõlmida lätlastega postileping.

[Mathias Lutz]

Lõunarindel jätkuvad lahingud.
17.mai 6.jalaväepolgu osad vallutavad Runa ja Egli talud,Rimeika,Breslau ja Vana-Otenhofi mõisad.
3.jalaväepolgu osadel ebaõnnestub Stakelni jaama vallutamine.

[Mathias Lutz]

Viru rindel algas pealetung.
15.05. Oudova langeb Põhja-Korpuse kätte.
Meie dessant Luuga jõesuus.Kusjemkina vallutamine.
17.05. Jamburg langeb Põhja-Korpuse kätte.
Meie laevastiku dessandi maandumine Peipijas,Kaporje lahes ja pealetungile asumine Kaporje suunas.

[Mathias Lutz]

Poliitilised sündmused mai teises pooles.
19.05.1919 võtab Asutav Kogu vastu Eesti Iseseisvuse deklaratsiooni.
22.05. Von der Goltz vallutab Riia.
24.05. Nõukogude-Vene noot Rahukonverentsile baltimaadest mitteloobumise ja Baltimaadele autonoomia lubamise kohta.
26.05. Harmsvorthi kõne Inglise alamkojas Eesti ajutisest tunnustamisest.

[Mathias Lutz]

Viru rinne.
Põhja Korpus marsib edasi.
20.05. vallutatakse Volosovo.

24.05. Meie laevastiku dessant tungib Kaporje lahte ja Kaporjele kallale.

Lõunarindelt. Pihkva suunal.
23.05. 5. jalaväepolgu osad vallutavad Litovitši küla.
24.05. Sakala Partisanid vallutavad Riia-Pihkva kivitee Pangevitsa rajoonis.
Kuperjanovi Partisanid vallutavad Irboska alevi.
5. jalaväepolgu osad vallutavad Pessoki, Litovitši, Krivska, Ivanovo-Boloto, Novaja-Derevnja, Gverstoni, Podgorje, Sohha, Kukujevka, Mihnova, kopanitsi ja Kolomna külad.
2. suurtükiväepolgu 2. ja 4. patarei jõuavad Irboska alevi. 3.suurtüki-
polgu 2. patarei läbib Irboska kell 4.30
5.jalaväepolgu osad koos 1. suurtükipolgu 4. patareiga jõuavad ööseks Väike-Kalki külla.
25-26. mail meie väed vallutavad Pihkva !

Põhja-Läti vabastamine.

24.05. 3.jalaväepolgu ja soomusrongide dessantosad vallutavad Kanneneki ja Kannepi talud.
6. jalaväepolgu osad vallutavad Breslau ja Rentseni mõisad ja Rentseni alevi.
9. jalaväepolgu lahing Graudeni juures.
25.05. 6. jalaväepolgu osad vallutavad Lizdeni, Lutershofi mõisad ja Puikelni jaama, kus võetakse punastelt kavalusega üks rong üle.
9. jalaväepolgu osad vallutavad Heinaste alevi, Kodjaku ja Braslava mõisad.
Löögigrupp (kuulusid 3.jalaväepolgu 3.rood,soomusauto ja soomusrongi dessant), vallutab Stakelni jaama ja alevi.
26.05. 6.jalaväepolgu osad vallutavad Valmiera.
1.jalaväepolgu I pataljon vallutab Robi talu, Viitina(Kosse) kõrtsi, uuga, Mudari ja Hermiko.