Stsenaarium: sissid invasiooni vastu

[Vaiks]

Kordan juba varem läbi käinud mõtet, pange mingi täpsem kiri kokku ja saadke kasvõi Eesti Päevalehte või Kaitseliidu Peastaapi või kuhu iganes, niivisi siin foorumis suurepäraseid mõtteid välja käies, ei jõua need kuhugi ja riigikaitse seis jääb samaks nagu ta on.

[A4]

Kaitseliidu nõrkus tuleneb järgmistest, üldiselt objektiivsetest asjaoludest:

- rahapuudus, mis takistab nii korraliku relvastuse-varustuse hankimist, ei võimalda remontida staabi- ja õpperuume, korda teha lasketiire. Viimastel aastatel on Kaitseliidu rahastamine riigieelarvest iga-aastaselt ulatunud ca 350 miljoni kroonini (varasematel aastatel veelgi vähem), mis 300-400 palgalise kaitseliitlase ja 15 maleva peale laiali hõõrutuna teeb üsna tühise summa. Sellises olukorras tunudb KLPS hoone vuntsimine üsna kahtlase tegevusena, aga ega selle hoone renoveerimisest loobumine poleks erilist kvalitatiivset võitu toonud.
- kolmandajärguline relvastus, riidevarustus, liikuvtehnika. Põhjus suhteliselt objektiivne - kuna kaitseväe varustamine nende samade vahenditega on seatud eelisprioriteediks, tuleb kuskilt mujalt jälle kokku hoida - antud juhul on seda tehtud Kaitseliidu arvelt.
- suhteliselt vähesed väljaõppepäevad aastas, mistõttu on kaitseliitlaste keskmine väljaõppetase tunduvalt madalam kui kaitseväes. Ühest küljest on siin süüdi kõikuv distsipliin, mis ei luba kaitseliitlasi käsukorras nädalavahetuseti väljaõppeüritustele saata. Teisest küljest toimub see tegevus niigi kaitseliitlaste enda vaba aja arvelt ning suureti kaitseliitlaste enda rahakoti arvelt. Lahendus - väljaõppepäevade teatud määral kompenseerimine nagu nt Briti territoriaalarmees, kus nende "kaitseliitlase2 väljaõppepäeva eest makstakse sama raha mis Briti armee kaadrisõdurile. Teiseks - teadlikkuse tõstmine tööandjate seas, et viimased annaksid kaitseliitlastest töötajatele võimalusel lisa-vabapäevi vms väljaõppepäevade järel;
- võrreldes eelpool mainitud probleemide ja puudustega Kaitseliidule arengukavaga 2005-2010 pandud liiga suured ülesanded - mehitada neljandik operatiivstruktuurist, samas kui raha eraldati mitte neljandik, vaid kõigest 5-6% kaitse-eelarvest;
- personalirotatsiooni puudumine kaitsejõududes. Kui kaitseväe sees rotatsioon veel isegi mingil määral toimib staapide ja riviüksuste vahel, siis kaitseväe ja Kaitseliidu vahel on isegi see harv rotatsioon üldjuhul ühesuunaline. Seetõttu kipub kaader oma rasvas hauduma ning moodsamad arengud sõjandusvallas kipuvad Kaitseliidust mööda minema.

Samuti ei ole ma 100% kindel, kas vanematekogu ja malevate juhatuste näol toimuv "demokraatia" ikka aitab ühe sõjaliselt korraldatud organisatsiooni arengule kaasa või mitte.

Lahendused nendele probleemidele saavad olla järgmised: rahastamise suurendamine, kaitseväe ja Kaitseliidu relvastuse ja varustuse ühtlustamine vähemalt mingi tasemeni; maakaitsepataljonide asemel väiksemate ja territoriaalsemate üksuste formeerimine, mis oleksid ka reaalselt olemas, mitte ainult paberi; kaitseliitlaste motivatsiooni ja mingil määral nende tegevuse kompenseerimise suurendamine, personalirotatsiooni käivitamine väe ja liidu vahel. Sellised sammud, milledest osasid plaanitakse ka lähiajal astuda, peaksid vallandama Kaitseliidus peituva tegeliku potentsiaali ning ligi meelitama ka neid, kes seni sellest organisatsioonist senise nigeluse tõttu eemale hoidsid.

[Juhani Putkinen]

Oleksid:

Kahjuks Sveni kiri on väga tähelepanuväärne.

Kui ainult oodata, et ülevalt alla hakkaks midagi oluliselt paremaks muutuma, nii seda jääbki ootama.

Üks võimalus arendada riigikaitset edasi oleks otsida igast malevast samameelseid kaitseliitlasi kes teeksid koos ühise konkreetse ettepaneku oma maleva juhatusele.

Näiteks nõuaksid endale tõhusat sissiväljaõpet. Kui maleva juhtkond viskab taotluse prügikasti, nii selle koopia on vaja saata KL vanematekogule kommenteeriga, et visati prügikasti.

[kert122]

stopp, stopp!!!!

A4, 5-6% kaitseeelarvest? ma eeldan et sa nüüd ikka tead mida räägid.
5 % kaitse eelarvest on väga suur raha, kaitseliidu majandusaasta aruanne pole välja tulnud, varsti tuleb.
kui majandusaasta aruanne välja tuleb, siis ma võtan selle ette ja arvutan mõned asjad välja, näiteks kui palju protsentuaalselt kulutatakse väljaõppele, ja kui palju sellest väljaõppe rahadest läheb mingile sõidukompensatsioonile, siis saab selgema pildi.
rahapuudust pole, sest staabid kulutavad isuga aega ja raha, malevapealikud sõidavad uhkete pillidega, neid ei huvita väljaõpe, neid huvitab tantsuringid, presidendiga samale pildile saamine ja mõõgad.
väljaõppe päevi on täpselt niipalju kui võitlejad tahavad, väljaõppe tase on täpselt selline nagu võitlejad ise õpivad.
mis jutt tööandjatest??!! ma olen tööandja ise, mul on majas kaitseliitlasi, aga ma olen pettunud kaitseliidus kuna näituseks aprillimäsu aeg lubati töötajatele maksta ja ei teadatud tööandjatele mitte midagi, kuigi töötajatele kaitseliitlastele lubati.


Juhani Putkinen, mõte on sul ilus, et kirjutaks kirja, aga ma kaldun arvama et kogu uhke kiri hävitatakse igal tasemel, ja kaitseliidu ülemani see ei jõua...
lehte keegi kirjutama ei hakka see on ka puhas fakt, sest see toob kaasa ainult pasarahe.
staabid upuvad bürokraatiasse, ja väljaõppega tegelemine näiteks maakaitsekompaniidega 2 korda aastas on ilmselgelt vähe.
lahinguvõimelised kaitseliitlased suudavad lahingolukorras säilitada külma verd, koos töötada ja manööverdada, täita omi ülesandeid.
hetke olukord on see et on mingisugused nimekirjad, 90% pole näinud raadiojaamu, pole kuuld tulejuhtimisest, ei tea kuidas üles panna miine, kuidas lasta, millal midagi ette kanda, ei oska katelokist süüagi.
võtke nüüd see rühm paberilt ja visake paari unimogi, vaadake mis saab.
ja korraldaks neile väikese õppevaritsuse, ai seda tsirkust.
keegi ei tea mida teha, sest väljaõpet ei korraldata, korraldakse mingeid lahedaid power pointi esitlusi ja ollakse ilusad, vehitakse ballidel mõõkadega ja räägitakse tohutuid sõjajutte.

üleüldse mida tähistada on, aru ma ei saa, ballidel.
ma saaks aru kui tähistaks seda, et maakaitsekompanii on teinud läinud aastal rühmade kaupa piisavalt õppusi ja saavutanud lahingvõime, mehed on motiveeritud ja teavad igas olukorras mida teha.
võitlusgrupid suudaksid korraldada üllatusi vaenlase tagalakolonnidele, suudaksid pikka aega olla ilma erilise tagalatta, säilitades lahingvõime.
vot seda tähistaks.

[Kapten Trumm]

Lahendused nendele probleemidele saavad olla järgmised: rahastamise suurendamine, kaitseväe ja Kaitseliidu relvastuse ja varustuse ühtlustamine vähemalt mingi tasemeni; maakaitsepataljonide asemel väiksemate ja territoriaalsemate üksuste formeerimine, mis oleksid ka reaalselt olemas, mitte ainult paberi; kaitseliitlaste motivatsiooni ja mingil määral nende tegevuse kompenseerimise suurendamine, personalirotatsiooni käivitamine väe ja liidu vahel. Sellised sammud, milledest osasid plaanitakse ka lähiajal astuda, peaksid vallandama Kaitseliidus peituva tegeliku potentsiaali ning ligi meelitama ka neid, kes seni sellest organisatsioonist senise nigeluse tõttu eemale hoidsid.

1. Sa unustasid kõige peamise - haldussuutlikkuse tunduva tõhustamise. Kui ikka pärast mitmendat aastat sõjaliste objektide valvamist "selgub" asjaolu, et sellisel relvastatud valvuril polegi tunnimehe õigusi, siis tasub eelkõige raputada seda maja Toompeal ja küsida, mille eest seal pagunikandjate hordid palka saavad, kui elementaarsed asjad lahendamata on. Seda on minu arvates võimalik tõhustada üksnes senise ebaefektiivse rahastuse skeemi lõpetamisega ja üleminekuga põhimõttele "kontroll-õppuse edukalt läbinud üksus -xx krooni". Ilma selle haldussuutlikkuseta kaovad need lisamiljonid nagu kaval-antsu kübarasse, midagi märkimisväärset tagasi toomata. Heaks näiteks, et uued relvad ei aita, on kasvõi need Milani lood, mida siingi foorumis lahatud on - aastaid kaagutamist, null väljaõpet ja null reaalset raketti (kuna KV ilma väljaõppeta ei anna, õigesti teeb muide).

2. Teine esmapilgul pisiasi, millest on palju kaagutatud, kuid mitte midagi ära tehtud on võimaluse loomine vormiriietuse ja varustuse ostmiseks soodushinnaga (sama hinnaga, mis KV ise ostab). Kui rakmed maksavad poes 2200 ja KV ostab neid 1600ga. Kui KV tellitav vormikomplekt on kolmandiku odavam kui ainus ametlik võimalus - Armamendist tellida, siis miks peab inimene oma kaitsetahte eest maksma kinni äritegemise kasumeid? Ja soodustab riik sellega üksnes varustuse musta turgu, kaasa arvatud siin foorumis - igasugu ülejääkide ja huugama pandud varustusega hangeldamist. Osadel inventarinumbridki alles peal. Tegelikult on see kättevõtmise asi. Ja selliseid pisiasju, mille tagant paistavad haldussuutmatuse kõrvad, on palju.

3. Rotatsioonist on kah kaagutatud aastaid, midagi reaalselt tegemata. Reaalsus on see, et KL satuvad mitte just kõige teravamad pliiatsid KV karbist. Paljudele on see muutunud heaks soojaks kohaks.

Ehk enne kui seda asja eesmärgipäraselt tööle ei panda ja rahastama ei hakata, ei vallandu siin ka mitte mingid potentsiaalid.

Tegelikult pole see varustus ja relvastus midagi kolmandajärguline. Näiteks Kupis lastakse täningi ringi kõige vanema malli Eesti rakmetega, samas KL üksused on enamikus tulitera Eesti omad saanud. Kes on kandnud, see teab, mis vahe on. Laskurrelvastus on ju täpselt seesama, mis KV-s. Vahe tuleb sisse alles TT relvastuses (kohati, maa-malevad on juba ammu CG peal), sidevahendites ja peenemas kraamis. KL sõdur saab pihku sama püssi ja selga sama varustuse, mis KV-s, seega väide, et KL-s on rämps, ei vasta tõele.

[Juhani Putkinen]

Rotatsioonist on kah kaagutatud aastaid, midagi reaalselt tegemata. Reaalsus on see, et KL satuvad mitte just kõige teravamad pliiatsid KV karbist. Paljudele on see muutunud heaks soojaks kohaks.

Kahjuks juhtub ka nii, et KV tahab mingil põhjusel kellegist lahti saada - ja temast tulebki KL ohvitser.

Vahepeal on ka juhtunud, et ma olen pidanud hirmus lahingu pidama, et teatud ohvitser ei oleks tulnud KL'i lammutama.

Ka nii on juhtunud, et hea KV ohvitser oleks ise tahtnud tulla KL tööle - aga seda pole KV juhtkonna poolt lubatud.

[USP]

Vägisi tekib mõte, et KL peaks lähtuma vaid asjakohasusest ja valitsevast olukorrast. Kaitseliitlasel võiks olla lubatud kanda ka isiklikku lambanahkset kasukat, läkiläkit ja vilte -peaasi, et käisel on embleem ja mütsi ees kokard (nagu eesti Vabadussõjas ja Soome Talvesõjas). Kui pole võimalik soodustusega rakmeid jmt müüa, ei tohiks olla patt ka see, kui kaitseliitlasel on püss nööriga üle õla. Kui Kaitseliit on rahvamiilits, siis olgugi rahvamiilits!

Sõjaolukorras lastakse enamus sissitegevuselt tabatud kaitseliitlasi ilmselt kohapeal maha -mis vahet siis on, kas sa kannad kena digilaiku või kodukootud maskeerimisriietust? Jutt "sõdurlikust välimusest" ei toetu ju õigupoolest millelegi -Eesti kaitsmisel on peamine asjakohasus mitte see, et Eesti sõdurid oleksid "sõdurlikud"! Digilaigu asemel võiks kaitseliitlane osta oma relvale hoopis korraliku optika ja lisasalved (salvetaskud võib õmmelda presendist ise).

Kogu Kaitseliidu mõte ja idee on ikkagi tõhusus, mitte väline fassaad...

[Basilio]

Kogu Kaitseliidu mõte ja idee on ikkagi tõhusus, mitte väline fassaad...

Paremini ja lühidamalt vist enam ei saa!

[Jaanus2]

Kui KL on kaugelenähtavad eraldusmärgid (näit. side ümber käe), siis neid maha lasta pole ilus vaenlase kätte jäämisel. Munder pole peamine.

[Juhani Putkinen]

Digilaigu asemel võiks kaitseliitlane osta oma relvale hoopis korraliku optika ja lisasalved (salvetaskud võib õmmelda presendist ise).

Kogu Kaitseliidu mõte ja idee on ikkagi tõhusus, mitte väline fassaad...

Õige!

Andku KV kas või vanemaid kasutatuid laigulisi tasuta kaitseliitlastele.

Aga Kaitseliidu sidekeskustesse on vaja saada "Harriseid" millega saa sidet KV pataljonide ja kompaniidega. Vastavalt KV sidekeskustes vähemalt pataljoni tasemel on vaja olla KL üleriigiline andmeside.

[Kapten Trumm]

Olen end aeg-ajalt tabanud mõttelt, et miks asjad sedasi on, et tehakse pakasuhhat ja ei tegeleta asjaga.

Probleem hakkab peale poliitikutest, nende mentaliteedist ja küündimatusest. Enamik praegusi tegevpoliitikuid on maksimaalselt käinud vene ajal ülikooli sõjalise kafeedras ja saanud sealt kogemuse, et sõjavägi on mõttetu lollimängimine. Kõrgharidusega ju käisid kaasas teatud mööndused sõjaväe osas. Sellist teenistust nimetataks tänapäeval nahahoidmiseks. Võrreldes N. armee eluga oligi see nahahoidmine siidinäppudele.

Üle pika aja on kaitseminister, kes eristab püssi kahurist, millal eelmine oli, ei mäletagi. Lõpuks ometi on kamina kantsler keegi, kes asja jagab. Seni on läbi käinud igasugu juurakomsomolkusi, aga ei ühtegi asjatundjat.

Soomes ei oleks eales Kõutsi taustaga kaitseväe juhatajaks saanud. Meil oli see võimalik, sest poliitikud ei tea armeest midagi ega hooma, mis meest sinna vaja on.

Kui võtta nt eeskujuks palju räägitud Iisrael, siis seal on selles vanuses mehed teeninud armees ja paljud teinud tegusid. Oli nt üks peaministreid Sharon, kes 1973. a sõjas surus oma brigaadiga terve Egiptuse armee käpuli. Tegutses omal initsiatiivil, anti sõjakohtu alla ja pärast mõisteti õigeks ja oli sõjakangelane.

http://en.wikipedia.org/wiki/Ariel_Shar ... Kippur_War

http://www.bicom.org.uk/background/biog ... oliticians

Üle ühe on sellid tegusid teinud. Need vennad ei lase ka pokasuhhat teha ega niisama tooli soojendada. Relvade ostmisel ei teki ka küsimusi "kas meile on ikka armeed vaja?" Paljud meie "suured probleemid" on seal tundmatud.

Mis meil on? Kõrgeim tase on vist Laari VROK? Sellest hakkabki asi hargnema. Poliitikud panevad ametisse kindralid ja kantslerid, mitte need ei lähe ise force majeure kombel nendele kohtadele. Kui sattusid küündimatud, tasub küsida, milline oli nende panijate kompetents? Või milline on praeguse riigikogu riigikaitsekomisjoni kompetents?

[Gfreak]

mõte on sul ilus, et kirjutaks kirja

minu mõte, minu!

kirja vast puruks ei rebitaks. ja kui progressi näha pole, siis võib ju alati valitsuse kukutada ja putini megaführeriks kuulutada...




(khm, iroonia)

[Juhani Putkinen]

Või milline on praeguse riigikogu riigikaitsekomisjoni kompetents?

Kunagi ammu (kevadel 2001) Kaitseliit naitas riigikogulastele (ka rk komisjoni esimehele) enda oskuseid. Nad nägid KL üleriigilist andmesidet, varitsuse tegemist distantslõhkeseadmetega ja praktikas osalesid minu külgmiini testimisel - üks rahavasaadik (naine) vajutas distantslõhkeseadme nupule õhkides külgmiini. Rahvasaadikud olid väga huvitatud ja kiitsid KLi tegevuse heaks - mina olin jutu järgi: "Kaitseliitlaste salarelv, mis peab riigikogulaste umbusu murdma, ootab samal ajal metsa ääres, barett viltu peas, jalad harkis, käed seljal, ja naeratab. -- Kus iganes kohalik rahvas venelase vastu pöördus, võis selja taga aimata irvitava sõjalise nõustaja lõusta. Mees metsaveerel on Juhani Putkinen, Kaitseliidu sõjaline nõustaja viimased üheksa aastat."[Lääne Elu, 28. aprill 2001]
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... ert_JP.jpg

See oli huvitav üritus - kaitseliitlased näitasid oma oskuseid, võimeid - et rahvasaadikutel oleks mingisugune pilt sellest, mis asi see KL on.

[viiking]

Säherdune mõte ka et ega enne midagi ei muutu ei halvemuse ega ka paremuse suunas kuniks eesotsas, vahet pole mis valdkonnas, on endised punased ja muud tallalakkujad ja nende lapsed...vaja on puhastumist vanast saastast, mõtteviisist, mida liiga palju ja seda teeb aeg, seda teevad ka esilekerkivad liidrid sest võib ju neid ka kinni panna ja vaikima sundida aga ikkagi, uus mass tuleb ikkagi kiiremini peale ja kõiki ei vaigistata.
Ja siis alles saab näha mis suunas lõppeks taas asjad liiguvad, aga siis konkreetne liikumine on ja seda kogevad kõik. Mõnes mõttes on krt kahju, kohatu nii ehk mõelda, aga asjata see vabadus suur ja ihaldatud veretult tuli, seda ei osata hinnata...

[sven]

Jah, kui vaadata mis parteisse meie praegune ühiskonna eliit kuulus ja mis armees tegid karjääri praegused kaitseväe kõrgemad juhid, siis peab ütlema, et vähe on väärikaid valikuid nende meeste elus.
Mehel ja mehel on vahe. Mõni omas põhimõtteid ja elas seetõttu kasvõi mudas, mõni kerjas võimu ja hüviseid kõrgemalt, ükskõik mis.

Nüüd, 20 aasta töö tulemusi hinnates tekib küsimusi...aga keegi ei küsi. Mis toimub?