www.militaar.net

See saaks ju totaalne nihestus olema.Konkreetse raketi jaoks on ju laev välja töötatud ja kolm valmiski ehitet. Milliste ümberehitus uue raketi alla pole teps mitte lumme ksta. Pluss veel uute rakettide väljatöötamine, mis samuti pole paari kuu teema. Võiks oletada aastaid. Huvitav, kaugele Barkidega jõuti, enne kui Bulavade eelistus välja kuulutati?

Komisjon lõpetas töö Votkinski tehases, mis Bulavasiid toodab ning tõdes, et ei oma tehase vastu mingeid pretensioone...

...все, что сделано на заводе, соответствует конструкторской и технологической документации...

http://www.ng.ru/news/444847.html

Venemaa kaitseministeerium jätkab kontinentidevaheliste ballistiliste rakettide "Bulava" katsestartide tsüklit, teatas 25 jaanuaril "Kommersant" viitega allikale Sõja-Merejõudude peastaabis. Plaanidde kohaselt taastatakse stardid 2014 aasta mais-juunis, kusjuures sooritama hakatakse neid nii Barentsi kui Valgest merest.

Üldse on väljaande andmeil kogu projekti eksistentsi jooksul loodud 46 raketti, millistest 19 on juba välja lastud. Sõjaväelastele jäänud 27st raketist saadetakse viis tagasi Votkinski tehasesse, telemeetriaaparatuuri paigaldamiseks, mis võimaldab spetsialistidel saada andmeid lennu käigust ka kompleksi süsteemide tööst.

Ametlikult ministeerium ei katsetuste taastamisest teatanud pole, nagu pole ka kommenteerinud allesjäänud rakettide arvu.

Bulava katsetused algasid 2004 aastal, üheksateistkümnest toimunud katsetusest on vähemalt seitse lõppenud ebaõnnestumisega.

Viimane katsetus toimus 2013 aasta septembris, ja lõppesid ebaõnnestumisega. Peale "Aleksander Nevskilt" väljatulistamist ei suutnud teise astme mootor arendada nominaalset tõuget. Selle tulemusena kukkus Bulava plaanitud sihtmärgi tabamise asemel Põhja-Jäämerre.

Algselt planeeriti Bulavade kontrollstardid läbi viia 2013 aasta lõpuks. Kuid peagi peale septembris toimunud ebaõnnestunud starti teatati, et Bulavade lõplikud katsetused viiakse üle 2014 aastasse.

Bulava on üldse väga imeliselt kokkuklopsitud projekt. Mõte on ju inseneridel äge, aga kas see asi korralikult lendama ka saadakse vene bardaki raames? Saame näha, kui venkud ikka õiges suunas pingutavad, küll see asi ka õige ballistilise trajektoori võtab.

Aga vene militaar on üldse huvitav värk, Putin veeti ju ka mingi raketistardile kaasa allveelaevale, Delta vist oli. Ja mingi shuska perekonna hävitajal tegi ka lennu kaasa. Putini karm käsi olla kogu seda lagunevat vene militaari üksjagu parandanud. Aga noh, Putin endine KGB pagunikandja, kaval mees, on ka tarku mõtteid peas, et kuidas värki koos hoida.

Järjekordne katsetus

http://www.postimees.ee/3009237/venemaa ... tti-bulava

Bulavaga ikka raskusi:

http://barentsobserver.com/en/security/ ... ayed-28-04

Unofficial information however says that the reason for the delay is missile manufactorer Moscow Institute of Thermotechnics’ inability to deliver the requested number of Bulava missiles to the vessel.

Võimalik seletus probleemidele...

http://nvo.ng.ru/armament/2016-07-01/2_red.html

Borei tüüpi allveelaeva loomisega on venelased kaugenenud nõuka 80ndate arusaamast, mis materjaliseerus Akula (NATO Typhoon, NATO Akula on sootuks teine asi, ründeallveelaev) tüüpi hiigelallveelaevadega. Viimane oli põhimõtteliselt erinev seni kehtinud allvee-tuumaheidutuse kontseptsioonist, kus rakette kandvad allveelaevad sõitsid ookeanil kogu aeg ringi (ja pidasid üksteisele jahti). Akula idee oli selles, et raketid tuli teha piisavalt suured, et nad suudaksid lennata USA-ni ka lastuna Barentsi merest (samaväärset võimet ameeriklastel polnud). NSVL laevastikujuhtkond arvas, et oma laevastik+ lennuvägi suudab oma ranniku ligidal luua piisaval hea vihmavarju, et NATO allveelaevad seal Akulat ohustama ei pääse. Erinevalt Deltadest ja Yankeedest polnud vaja enam Bermudale sõita.

Borei on kaugenemine sellst ideest, põhimõtteliselt uuetüübiline käitursüsteem (veepaiskur)+kõva pingutamine mürakindlusega viitab, et nendega tahetakse ikkagi minna suurele merele ameeriklastega konkureerima. Antud idee on suht kallis, keerukas ja tänases vene majandusseisus - ka kõvas arvulises vähemuses (külma sõja ajal oli vastupidine seis).

Üks kahest 27-ndal septembril allveeelaeva "Juri Dolgoruki" pardalt Valge mere akvatooriumis välja lastud Bulavast käivitas lennul isehävitussüsteemi. Põhjust pole avaldatud. Teine rakett tabas sihtmärki polügoonil.

http://bmpd.livejournal.com/2152145.html