6. leht 7-st
Re: Eestlased lennuväes
Postitatud: 26 Juul, 2024 10:45
Postitas Kriku
Hea näide, miks oleks abiks, kui teabe allikale ka viidataks...
Re: Eestlased lennuväes
Postitatud: 26 Juul, 2024 11:23
Postitas LupusII
toomas tyrk kirjutas: ↑26 Juul, 2024 10:35
LupusII kirjutas: ↑25 Juul, 2024 20:11
Kurt Justus tahtis Eesti sõjaväe lennukooli astuda ,aga ei peetud piisavalt usaldatavaks.Noormees läks ja tegi eralenduri paberid ja koos Viljandi viimase paruniga (Ungern-Sternberg)ehitasid Viljandisse lennukitehase(maja tänaseni alles).Palju seal lennukeid tehti ma ei tea,aga lennundus äri läks käima ja lendamist oli palju kuniks 1934 aastani. Peale riigipööret viidi mõlemad mehed pooleks aastaks Patareisse. Süüdistati vapside aitamises.Lõpuks said välja ,aga äri oli pankrotis.
Siin on nüüd mingid asjad segamini nagu pudru ja kapsad. Ma ei tea mis alusel ta sv lennukooli tahtis astuda (sel ajal, Vabadussõja järel võeti sinna sõjaväe teenistuses olnud ohvitsere ja allohvitsere), aga sellenimeline mees pole küll Eestis eralenduri pabereid saanud.
Tundub, et kohati on siin talle omistatud tema õemehe Ulrich Brasche tegusid. Viimane sai koos Ungern-Sternbergiga eralenduri paberid, ehitas viimase "lennukitehases" puri- ja mootorlennukeid. Lahkus Saksmaale enne suurt ümberasumist ning sai seal Ju 52 piloodiks ning sooritas sellel sõja ajal palju transpordilende, muuseas ka Põhja-Aafrikasse.
Ja Brasche istus ka koos Ungern-Sternbergiga Patareis, ainult et süüdistus polnud neil mitte abstraktne "vapside aitamine" vaid neid kahtlustati ikka konkreetselt Sirgu põgenemisele kaasaaitamises. Vabanesid tõendite puudumumise tõttu.
Brasche aga minuteada Ungern-Sternbergi hilisemas busside ehitamise äris ei osalenud.
Minu viga! Muidugi Brasche! Lugesin tema tütre mälestusi.Ja siia kirjutasin seda mis meelde jäänud oli.Vabandust!
Re: Eestlased lennuväes
Postitatud: 26 Juul, 2024 13:10
Postitas toomas tyrk
Kui jutt on Braschest, siis tal ei olnud võimalikki sv lennukooli kandideerida. Brasche läbis ajateenistuse 1930-31 autotanki rügemendis ja koolitati ta soomusauto juhiks. Mis oli ka päris prestiižne amet ja igat venda sinna ei võetud. Lennukooli oli viimane suur lend juba teenistuses olnud ohvitsere ja allohvitsere võetud 1928. aastal. Neist enamus lõpetas 1930, väike grupp 1931. Järgmine grupp komplekteeriti 1932. aastal juba ajateenijatest, kes pidid siis 1,5 a reservlenduriteks koolitatama. Oleks Brasche kaks aastat saanud kannatada, võib-olla siis...
Aga ega 1930 tegelikult lennuvägi ise ka ei teadnud veel, et 1932 võetakse ajateenijad lendureiks õppima.
Ning Brasche isa ning suurem osa perekonnast oli lahkunud Saksamaale juba 1932. aastal. Kui ta isa Kullamaa kirikuõpetaja kohast ilma jäi ning uut kohta enam ei leidnud. 1938. a isa suri ning Brasche Saksamaale kolimine oli juba nagu sundkäik - et aidata ülejäänud perel ära elada. Sestap ka see Lufthansa lennukool jne...
Eesti kodakondsusest loobusid Brasched alles 1940. aastal. No ei olnud seal mingit suurt solvumist Eesti riigi peale.
Re: Eestlased lennuväes
Postitatud: 29 Juul, 2024 23:36
Postitas andrus
andrus kirjutas: ↑12 Mär, 2012 2:3811. märtsil on Lentolaivue 6 sõjapäevikus kirjas, et:
13,33 Kapt. Sirenin ilmoitus: saksalaiset (virolaiset) suorittavat tiedustelulentoja Suomenlahdella 11.3.42 lähtien neljällä alatasoisella yksimoottorikoneella, jossa laskuteline on ulkona. Koneissa on saksalaiset merkit sekä keltainen rengas ja keltaiset siivenpäät.
Sakslaste teade, mille refereering see soomlaste sõjapäevikus olev tekst võiks olla, rääkis viiest lennukist (saadetud 11. märtsil):
Ab 11. März beginnt Aufklärung durch Sonderstaffel. Kennzeichen der Flugzeuge: Einmotorige Tiefdecker mit nicht einziehbarem Fahrgestell zwei offene Sitze. Farbe silber mit gelben Flügelspitzen und gelbem Ring um den Rumpf. Abzeichen: Balkenkreuz. Kennbuchstaben: SBAA, SBAB, SBAC, SBAD, SBAE.
Ei tea, kust see ühe võrra erinevus tekkis.
Re: Eestlased lennuväes
Postitatud: 31 Juul, 2024 19:29
Postitas toomas tyrk
Ei anna see esimeste SB lennukite värk kuidagi rahu. Läksin tagasi algallika juurde - artikkel "Mõningaid andmeid Sonderstaffel Buschmanni kohta", autor G, Buschmann ja avaldatud raamatus "Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas" osa VII.
Palju just targemaks ei saanud, aga Buschmann kirjutab siis järgmist: "Pärast Tallinna vallutamist sakslaste poolt helistas mulle Helsingisse kaptenleitnant Bruno Bloom, et ta on Tallinnas Volta tänava rajoonis leidnud mõned Aeroklubi lahtivõetud lennukid. Nagu hiljem selgus, oli grupp lendureid ja motoriste need sinna ära peitnud. /snip-snip väheoluline/. Kui 1941. a sügisel Tallinna jõudsin, võtsin ühenduse lendurite-sõpradega, kelledelt sain ülevaate sellest, mis oli järele jäänud endisest Eesti lennuväest ja Aeroklubist. Selgus, et oli säilinud 5-6 Aeroklubi õppelennukit ja et eluga olid pääsenud enamus lendureid ja lennutehnilist personaali...."
Buschmann ei maini lennukite tüüpi ja pole isegi kindel kas 5 või 6. Nii võib olla, et esimesed kuus lennukit olid 5 x PTO-4 + 1x Miles Magister. Või siis lihtsalt 5 PTO-4, või 4 PTO-4 + 1 Magister.
Edasi: "Jaanuarikuu teisel poolel töötasin välja üksikasjaliku organiseerimiskava 22-25 mehest koosneva lennuüksuse formeerimiseks, mille käsutuses oleks 6 õppelennukit."
Et kas siis oli juba 6 või oli 6 lihtsalt ilus number?
Lätist saadud lennukite kohta. "Meie Sonderstaffeli ülesanded aina kasvasid. Nii lisandusid kullerlennud, päästelennud ning regulaarne jääolude vaatlus. Viimaseks otstarbeks statsioneerisime aprillikuus ühe lennuki Liibavi, sest jääolude vaatlust teostasime Saksa-Leedu piirist alates kuni Seiskari-Lavansaareni. /jälle snip-snip ja snip/. Liibavis leidsime üles endise Läti lennuväe kahemootorilise De Havilland Dragon'i, mille seadsime korda ja mida siis kasutasime mitmesuguseks otstarbeks. Samuti leidsin Riiast rida tuliuusi belgia SV-5 tüüpi ühe mootoriga kaheistmelisi sõjaväe luurelennukeid, ehitatud litsentsi alusel VEF-i tehases, ning mõned kerged ühemootorilised. Kõik need masinad toimetasime Tallinna."
Vägisi kisub pilt selliseks, et SB+AA kuni SB+AE olid PTO-4 lennukid. SB+AF ja SB+AG Miles Magister (neist üks Eestist ja üks Lätist), SB+AH Dragon Rapid, RWD-8 oli kas üks või kaks, SB+AJ on teada, aga I tähte sakslased tähistuses pigem vältisid, Kuigi võis ka olla SB+AI. Mõlemad siis Lätis interneeritud endised Poola lennukid. SV-5 tähistused algasid siis SB+AK, aga kõik ei pruukinud neid tähti peale saadagi.
Rein Tooma hukkus SV-5 katsetamisel 1942. a septembris. Kui Heinkelid tulid, siis nende kohta millegipärast SB+ tähistust pole üldse kohanud. Esimesed Heinkelid jõudsid Tallinna juba 1942. a juunis. Nii et need Lätist saadud lennukid võeti siis arvele ilmselt veel enne seda.
Re: Eestlased lennuväes
Postitatud: 31 Juul, 2024 22:08
Postitas andrus
toomas tyrk kirjutas: ↑31 Juul, 2024 19:29Esimesed Heinkelid jõudsid Tallinna juba 1942. a juunis. Nii et need Lätist saadud lennukid võeti siis arvele ilmselt veel enne seda.
Vaata mu varasemad postitused siin teemas veelkord läbi, alates sellest:
https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... 87#p294187
Ma olen üritanud eelkõige esmastest allikatest infot leida. Möödunud aja jooksul on infot natuke juurde ka tulnud
Buschmannil oli vist mälu "Eesti riik ja rahvas..." artiklit kirjutades juba pisut auklik. Spekuleerin veel, et tema vaatenurk oli pisut laiem kui ainult eesti lendurite üksus, pigem midagi stiilis "tema koos mereväega Soome lahel ja Läänemere idaosas tegutsemas" - sealt ka ehk see "Hitleri ojast välja õngitsemine", kus olid tegevad 100% saksa lendurid.
Viidatud Günther Otti kaheosaline artikkel Jet & Propis on kättesaadav siit:
https://adl-luftfahrthistorik.de/dok/he ... twaffe.pdf
Oletan, et üleviimise andmed võttis Ott sellest dokumendist:
Traditsiooniline trükiviga ka dokumendis. Arvatavasti Liepajasse lendas edasi He 60 tehasenumbriga 1399, mitte 18 teisest satsist, nii on vähemalt kirjas ühes teises ärakirjas.
Tehasenumbrite järgi leiab infot He 60 lennukite kohta veel siit:
http://luftwaffe-zur-see.de/Seeluft/Wer ... 2060_I.htm
http://luftwaffe-zur-see.de/Seeluft/Wer ... 060_II.htm
Re: Eestlased lennuväes
Postitatud: 01 Aug, 2024 10:11
Postitas toomas tyrk
Ei tahtnud sugugi nende Heinkelite saamisele viidata. OK, tulid juulis, mitte juunis. Mind huvitavad ikkagi kõige enam see viies ka kuues SB lennuk,
Läti lennukikorje toimus ilmselt mais-juunis 1942. Kindlasti mitte enne aprilli. Kuuest sportlennukist on aga juba varem juttu. Nii et need siis ilmselt ikka Eestist ja ilmselt need samad "5-6 endist Aeroklubi lennukit", mida Buschmann mainib.
Miles Magister
Minu teada oli siin kandis maamuna peal üldse kaks seda tüüpi lennukit. Eesti tellis esialgu kaks Magisteri ja sai ühe neist 1938. a kätte. Teisest hiljem loobuti, Läti ostis 1939. a ühe, võimalik, et tegu sama lennukiga, mille ostmisest Eesti loobus. Kontrollisin üle - Bruvelis mainib oma Läti lennunduse ajaloos ainult ühte Magisteri, sai lennuväes pardanr 181.
Seega SB+AF peab olema see endine Eesti lennuväe 159 ning SB+AG Läti 181. Huvitaval kombel aga räägitakse igal pool artiklites neljast PTO-4 lennukist. Vaid Buschmann kirjutab 5-6 lennukist. Samuti siis neis päevakäskudes tuleb välja, et juba 9. veebruaril 1942 on juttu kuuest sportlennukist.
Eesti Magister'i saatusest pole eriti midagi teada. OSOAVIAHIMi Eesti organisatsiooni loomisel sai see endale ka mitmed endised lennuväe lennukid. Kokku oli neil 20 lennukit (mis oli juba arvuliselt rohkem, kui Aeroklubil oli), aga täpset nimekirja ma pole kusagilt leidnud. Teada on, et vähemalt üks Bristol Bulldog läks ka OSOAVIAHIMile. Väga võimalik, et ka Miles Magister.
PTO-4
PTO-4 on selline huvitav lugu, et viimase Aeroklubi jaoks ehitatud lennuki täpne saatus pole ka teada. Teatavasti oli kaks PTO-4 lennuväes (nr 161 ja 162) ning 1939. a hakati ehitama kuut lennukit Aeroklubile. Neist viimane, mille kohta on kindlalt teada, et sai valmis ja ka lendas Aeroklubi värvides, oli ES-EAO. ES-EAP oli 1940. a juunisüdmuste ajaks veel lõpetamata.
Eesti lennuväe likvideerimise järel ja 22. korpuse eskadrilli formeerimisel sai see omale kolm PTO-4 lennukit. Üks sidelüli. Seega üks Aeroklubi lennuk läks sinna ja OSOAVIAHIMile jäi neli valmislennukit ning see üks lõpetamata. Võimalik, et see ehitati lõpuni juba OSOAVIAHIMi poolt. Mootor ja kõik näitabinõud ja asjad olid selle jaoks ju olemas. Samas on ka võimalik, et jäigi selliseks lõpetamata lennukiks. Ning 1941. a oli seal Volta tänava töökojas koos teiste lahtivõetud lennukitega. Ja võeti koos nendega arvele.
Kuidas viiest PTO-4 sai neli - selle kohta ei ole ka mingit selgust. Ühtegi õnnetust ega mahakandmist ei mainita. Peale vene lennukitega kohtumisi mainitakse vaid kuuliauke. Kui aga see viies PTO-4 jäigi vaid varuosa doonoriks, siis see võiks sellele olukorrale selgitust pakkuda.
Igatahes ühtegi sellist dokumenti ma kusagil kohanud pole, mis annaks selge vastuse, mis lennuk see SB+AE oli. Samuti on SB+AF Eesti päritolu hetkel ka vaid oletus.
Re: Eestlased lennuväes
Postitatud: 01 Aug, 2024 12:58
Postitas andrus
Ei tahtnud sugugi nende Heinkelite saamisele viidata. OK, tulid juulis, mitte juunis. Mind huvitavad ikkagi kõige enam see viies ka kuues SB lennuk,
Mulle tundus siin, et rohkem kui 10 aasta uurimistulemused on jäänud vähemalt osaliselt arvesse võtmata ja see juuni/juuli viga oli lihtsalt hea võimalus sellele tähelepanu juhtimiseks.
Okei, meil on nüüd esmases allikas kirjas et mai lõpus oli
Bestand vor einer zweimot. und elf einmot. Landflugzeugen englischer, estnischer und polnischer Baumuster.
Võrdlesin ka lehte
https://www.ww2.dk/oob/bestand/see/bsagr127.html esmaste allikate vastu:
Paistab et trükivigu ei olnud. Arvele võeti üksus juunikuus, keegi on üksuse nime kõrvale esimene kord küsimärgi pannud. Lennukite saamise kategooria valiti ilmselt kolmest võimalikust kõige sobivam aruande koostaja arvates - "teistest üksustest". Kategooriad "toodetud" ja "remondist" käisid ehk saksa lennutööstuse kohta?
Algne seis 6 spordilennukit on ka veel mujal kirjas olnud. Spekuleerin, et võib-olla see kõhklus "5-6" tuli sellest, et ühte lennukit nendest kuuest ei suudetud päris ära remontida vms?
Üks kahemootoriline lennuk - ilmselt Avro Anson. Arusaamatu, miks see pole lennukite liikumise aruandesse jõudnud, kuigi oli juba mai lõpus olemas?
11 ühemootorilist lennukit ilmselt siis PTO-4, Miles Magister ja SV 5, viimane millegipärast poola konstruktsioonina kirjas? Teadmatus + arrogants?
Juuni ja juuli aruannetest loeb välja, et lennukeid võeti arvele vastavalt 4, 2 ja 4 - seega tuleb kokku 10 ühemootorilist lennukit ja jääb üks puudu maikuu lõpu seisust?
He 60 saamine juulis - kirjas on 11 lennukit, eespool nägime 10 lennuki toomist Tallinna - kas trükiviga või mittetäielik info?
Re: Eestlased lennuväes
Postitatud: 01 Aug, 2024 16:49
Postitas toomas tyrk
Ma arvan, et 2-mootoriline on Dragon Rapide.
Poola lennuk võis olla RWD-8. Kuskilt on läbi käinud, et vähemasti üks RWD-8 (SB+AJ) oli neil olemas. Samuti Lätist saadud. Lätis interneeriti head mitmed kümned Poola lennukid. Ainuksi RWD-8 oli olnud 41 tk (Bruvelise andmetel). Osa neist võeti hiljem Läti OSOAVIAHIMi poolt kasutusse. Nii et Lätis oli neid ilmselt hulgi saadaval.
Vaatasin kiirelt Arro raamatut - seal ta väidab, et "Lennukipargis oli ka üks RWD ja üks Miles “Magister”." Kus seda RWD-d koos koodiga on mainitud - pean vähe otsima...
Re: Eestlased lennuväes
Postitatud: 01 Aug, 2024 17:13
Postitas andrus
toomas tyrk kirjutas: ↑01 Aug, 2024 16:49Ma arvan, et 2-mootoriline on Dragon Rapide.
Jah, ma ei tea, kust mulle see Anson äkki pähe kargas... Mõttes oli ikka seesama lennuk, mis 1943.a. nimekirjadesse tuli.
Re: Eestlased lennuväes
Postitatud: 01 Aug, 2024 18:45
Postitas toomas tyrk
Kui juba jutt läks Dragon Rapide'i peale, siis 5 senti sellesse teemasse ka.
Buschmann kirjutab, et see oli endine Läti sõjaväe lennuk. Arro raamatus on ta Leedu lennuk, mille sakslased olevat Lätti toonud. Bruvelis pakub, et oli ikka Läti lennuk, ainult et mitte sõjaväe oma vaid tsiviil. Samas lennuki Buschmanni staffeli kätte minemise kohta annab allikaks Arro raamatu viite.
Jäi ette selline Dragon Rapide'ite tootmise nimistu, või kuidas see production list ilusam tõlkida oleks. Nemad panustavad ka rohkem Läti peale.
https://air-britain.com/pdfs/production-lists/DH89.pdf
Lühidalt - Leedu tellis omale kaks lennukit militaarversioonist DH-89M ning need olid nende sõjaväe käes. Läti tellis ka kaks lennukit, aga tsiviilversioonis ning neid kasutas postivalitsus reisijate ja posti veoks Riia ja Liepaja vahel. Kui Läti liideti N Liitu, siis läksid lennukid Aerofloti Balti osakonna kätte ja hakkasid lendama hoopis Riia ja Moskva vahet. Üks neist jäi sõja puhkedes Moskvasse ja teine Lätti.
Huvitaval kombel on lennukite tehasenumbrid väga lähestikku. Siin siis andmed sealt production listist.
6348 (Gipsy Six #6636/6637) CofA 5875 issued 17.4.37 and deld to Lithuanian Air Force as 701. Op by 3 Eskadrille, Siauliai. Captured by
the Russians at Vilnius 6.40 and op by Tautine Eskadrille, Ukmerge. Captured c.6.41 by the Germans. Believed to have been used by
the Luftwaffe (Luftflotte 2) for communications (but see note at end under Germany).
6349 (Gipsy Six #6638/6639) CofA 5876 issued 17.4.37 and deld to Lithuanian Air Force as 702. Op by 3 Eskadrille, Siauliai. Captured by
the Russians at Vilnius 6.40 and in 6.41 by the Germans. Believed to have been used by the Luftwaffe (Luftflotte 2) for communications
(but see note at end under Germany).
6351 (Gipsy Six #6640/6641) CofA 5893 issued 30.4.37 to Posts & Telecommunications Dept, Ministry of Commerce, Latvia. Deld 15-17.5.37
via Lympne, Amsterdam, Berlin & Koningsberg. Regd YL-ABC (CofR 28) 3.5.37 to Valsts Gaisa Satiksme (Latvian Post Office) and
used on air services between Riga and Liepaja. Still in operation when the country was taken over by the Russians 6.40; initially
probably then stored in Riga factory building. To Aeroflot’s Baltic Department (after 6.1940) and regd CCCP-Л20 13.1.41. Damaged
taxying Stalingrad 7.4.42; repaired. Under further repair 5.43-12.43 but regn cld 2.44 as wfu.
6352 (Gipsy Six #6642/6643) CofA 5894 issued 30.4.37 to Posts & Telecommunications Dept, Ministry of Commerce, Latvia. Deld 15/16.5.37
via Lympne, Amsterdam, Berlin & Koningsberg. Regd YL-ABD (CofR 29) 3.5.37 to Valsts Gaisa Satiksme (Latvian Post Office) and
used on air services between Riga and Liepaja. Still in operation when the country was taken over by the Russians 6.40; initially
probably then stored in Riga factory building. To Aeroflot’s Baltic Department (after 6.1940) and regd CCCP-Л21 13.1.41. Damaged in
flying accident; captured by German troops summer .41 (and probably the damaged DH.89 referred to 9.41 as Zustand III). Possibly to
Luftwaffe with II/JG.54.
Taken over in Spring 41 by the Luftwaffe, following the German invasion and were reportedly operated by an Estonian unit.
Note: One of these two Rapides remained in Soviet hands due to a forced landing in Moscow by pilot J Lodziņš and mechanic K Levics
in May/June 1941 and was still operated by Aeroflot in December 1942. It was later taken over by the Luftwaffe and operated by JG54.
The other aircraft was left behind in Rīga in damaged condition, was captured and repaired by the Luftwaffe and delivered to
Sonderstaffel Buschmann at Ülemiste/Tallinn in May/June 1942 and was operated as SB+AH until at least 8.42.
Selle nimekirja järgi oli siis SB Rapide oli tehasenr 6352, endine Läti YL-ABD ja N Liidu CCCP-Л21
Re: Eestlased lennuväes
Postitatud: 04 Aug, 2024 13:29
Postitas andrus
Re: Eestlased lennuväes
Postitatud: 22 Aug, 2024 23:41
Postitas andrus
Paneme selle pildi siia. Võiks olla Marinebefehlshaber Ostlandi staap, kellega Buschmanni lendurid kõige tihedamalt koos töötasid, vähemalt 1942.a.
https://www.ebay.de/itm/196564196726 Orig. Gruppen Foto Kriegsmarine Stab Admiral Offizierheim Reval Estland 1941. Original Gruppen Foto des Stabes der Kriegsmarine des Marinebefehlshabers Ostland, aufgenommen vor dem Offizierheim in Reval, Estland, 1941. Der mit dem roten Pfeil gekennzeichnete Offizier ist Admiral Theodor Burchardi.
Staap asus neil küll teises kohas, EKA majas, kui ma õigesti mäletan.
Re: Eestlased lennuväes
Postitatud: 23 Aug, 2024 7:18
Postitas Castellum
Ohvitseride kodu - huvitav kasutus Toompea vanale lossile...
Re: Eestlased lennuväes
Postitatud: 07 Veebr, 2025 21:02
Postitas Sander17
Kuvatõmmis filmiklipist, kus toimus eestlastest lennuväelastega seotud üritus (vande andmine vist). Taamal Tallinna Lennujaama vana terminalihoone.
Pärit saatest "Ajavaod":
https://jupiter.err.ee/897224/ajavaod