MG42 MG3

[ormsö]

MG-st võin rääkida ühe koleda loo, kuhu oli segatud mu nüüdseks juba kadunud isa ja mõned tema sõbrad. Nimelt hallil stagnaajal rüüpasid nad ära hulga hundijalavett, mille tulemusena tekkis "palju häid mõtteid". Üks oli võtta peidust välja MG, ning minna vana külakeldri peale metssigade söödaplatsi passima. Kuuvalgel, südaöö paiku tulid siis sead vilja nosima, ning nemad andsid aga torust tuld, nii mis jaksasid. Tegu oli päris suure karjaga. See mis sinna sigadest maha jäi oli aga koledamast koledam "loomasodi". Muidu oleks see asi jäänud sinnapaika, aga juhuslikult oli kõrvalasuvasse talusse tulnud külla linnast kauge sugulane, kes töötas tol ajal miilitsas. Tema näinud seda , olgem ausad, eriti julma ning jõhkrat pilti ei jätnud asja nii, vaid andis toimunule ametliku käigu. Seakütid jõudsid aga enne läbiotsimisi viia nii toosama MG, ning veel mõnet torud paadiga teatud kohta ning viskasid merre. Samuti sõideti toosama söödaplats traktori ning adraga üle. Mäletan väikese poisina just seda kui miilitsaonud meile jõudsid, ja seda kuidas keegi "ei teadnud mitte midagi". Seekord siis pääseti suhtkoht kergelt ja sinna see asi jäi.

[Faust]

Täispeaga tehakse jah "asjalikke asju". MG läinud, sigadest soolikad ja kasu ei midagi.

[desert eagle]

Vanad rindemehed on rääkinud et lahingus oli lindist iga kümmnes padrun välja võetud.Et mitte kohe linti tühjaks lasta ja parajaid valanguid anda.

[Tarts]

Kas siis vanadel rindehuntidel puudus tunnetus või ei läinud näpp iseenesest enam sirgeks ?

[Faust]

Seda teatud jupi järel padruni väljavõtmist olen ka ise nagu kuskilt lugenud.

[kangelaspioneer]

Üldiselt on siia teemase kogunenud omajagu legende.

Et MG tahab õlitamist- tõsi. Samas on mingil hämmastaval moel sakslaste kasutatavad pritsid kuidagi töökindlamad, nii palju, kui fritsude tegemisi põllul olen näinud, ei mäleta küll, et oleks tõrget esinenud (sama rääkis ka töökaaslane, kes mitu head aastat Baierimaal ühes sealses akadeemias studeeris). Mis täpsemalt meie relvade kasutamises/hoolduses valesti on, ei hakka momendil näpust välja imema. Üks, mis meil muidugi täielikult lonkab, on MG taktikaline kasutamine- meil tahetakse kuulipildurist teha üksikmeest pisut raskema relvaga ning abist lihtsat laskemoonakandjat. Lisaks veel tulealustusjoon 200m kaugusel jne. Samas on ka Saksamaal tänapäeval relva komplektis üks tagavararaud, MG 42 ja MG 34 komplektis oli kaks varurauda. Ei oska kommenteerida, kas kolmjalal relva kasutavatele meestele antakse rohkem kaasa.

KSP on muidu tore relv, aga suur osa eestisse jõudnud isenditest olid juba saabudes vanaraud- nukid ümaraks kulunud, lõtkud meeletud ja töökindlus olematu.

Võrreldes MG ja KSP ergonoomilisust, siis see on nagu... 7. seeria BMW ja Datsun 100A võrdlemine. MG rauaümbris on lai ning ilma teravate nurkadeta, seda on mugav õlale toetada. Nurgeline KSP surub mõne minutiga veresooned kinni. Sama asjaolu tõttu on suhteliselt raske ka KSP laskmine abi õla najalt. Sööstudel saab MG-l haarata toetava käega raua ümbrisest, töökäega püstolkäepidemest; KSP-l peab haarama kas kandekäepidemest või peab toetavas käes kandma paksemat kinnast, et kuumast gaasitorust ja rauast kinni saaks võtta (ja hoida). Pikematel sööstudel, tiibamisel jms, on kandekäepideme kasutamine muidugi ratsionaalne, MG-l sobib samasuguseks kasutamiseks kanderihm.
Raua vahetus on samuti MG-l mugavam- lahingus põrgates on (nahk)kinnaste kasutamine niikuinii suhteliselt mõistlik tegevus, seega ei ole raua korraks kätte haaramine eriline küsimus. KSP-l on küll olemas käepide, kuid raua kättesaamine (nii et ta maha ei kuku) eeldab abi tõusmist relva kohale, mida see tähendab, taipavad vist kõik. Uue raua paigale asetamine on taas MG-l lihtsam, KSP-l on mustusest tekitatud raskused raua paigale asetamisel küllaltki sage nähe.

Sellest ideest ei saa ma absoluutselt aru, miks peaks keegi linti tühja koha jätma- tõrke eemaldamiseks peab sööturi kaane üles tõstma, samuti on suhteliselt tõenäoline lindi vigastamine.

[Larry]

Suur laskekiirus tingib ka sagedase rauavahetuse vajaduse. Osades riikides, näiteks Austrias, on kasutusel raskem lukk, mis vähendab laskekiirust ja säästab ka moona. Rauavahetus on jah suht mugav ja kiire - ei pea relva "pooleks võtma" nagu KSP, ei pea kanderihma lahti ühendama ja ei pea varurauda peale laskma. Kui nahkkindad on käes ja see "kuumakinnas" kah, siis ei ole midagi hullu. Sõja ajal saadi rauavahetusega hakkama u. 7 sekundiga (treenitud mehed A. Rebase pataljonis ), proovige järele teha! Hea oleks muidugi, kui ei peaks hakkama otsima kusagilt seda kuumakinnast/ lappi, siin on kindlasti arenguruumi. KSPd pole vajagi õlal kanda, erinevalt MGst on tal olemas normaalne originaalrihm. Õnneks on Eestis ise härjal sarvist haaratud ja MGle normaalsem kanderihm tehtud (tänu missioonidele, vaadake mil.ee pilte), originaalrihm on küll üsna õnnetu. UR - miks peaks sööstudel haarama relvast mõlema käega? Oluliselt mugavam on joosta/teha lühike sööst, hoides relva ühe käega (mis on võimalik KSPga, aga mitte MGga). Kandekäepide ON väga mugav aksessuaar, ka siin võiks ehk mõelda MG tuunimise peale. See rihma sättimine ümber relva nii, et relva saaks ühe käe otsas kaasa tirida näitab, et sellist vajadust nähti ka tollal, aga lahendus ei ole küll eriti õnnestunud. Kas kandekäepidet annaks sättida lukukoja kaane ja ÕT sihiku vahele u. nagu KSP-l? Lindi mugava kandmise võimalus on mõlemal relval suht kehv, liiga väike mahutavus. 100- padrunilist linti tuleb kanda kuidagi ümber kaela vmt ja kontakti korral lamades asendit võttes visata relva kõrvale maha, see on ju jama! Kas ei anna siin miskit PK või Minimi/SAW sarnast aretada? See "iga kümnes padrun lindist välja" on vast miskit individuaalset, st. keegi kusagil kasutas seda (olen ka lugenud), aga ei usu et see valdav harjumus oli. Lindile selline asi tõesti hästi ei mõju (olen ise näinud lüli purunemist), seega ei soovita. Tühjast lülist "möödasaamiseks" peaks piisama uuesti vinnastamisest, sest rauda ju midagi ei läinud? Aga linti võib tõesti vigastada.

[mongol]

KSPd pole vajagi õlal kanda, erinevalt MGst on tal olemas normaalne originaalrihm. Õnneks on Eestis ise härjal sarvist haaratud ja MGle normaalsem kanderihm tehtud (tänu missioonidele, vaadake mil.ee pilte), originaalrihm on küll üsna õnnetu.

Usu - rasket relva (11,5-14,5 kg) relva on pikemat aega parem kanda õlal, selle asemel, et lasta tal oma raskusega koormavaks muuta ja rihmal soonima hakata. Ka relva haaramine on lihtne, tõmbad pära alla ja püüad ta kinni, edasi pole muud kui laskeasendisse ja tuld. Kui aga relv on rihmal ja sa oled sinna õlgapidi sisse pugenud, siis võtab see võrrelduna suhteliselt kaua aega, enne kui sa sest rihmast välja poed (ja seejuures kuhugi varrukatpidi vahele jääd. Murphy seadus!) ja edasi mässad.
Pealegi on MG-d väga mugav tassida turjal risti. KSP-l on need nurgad..

UR - miks peaks sööstudel haarama relvast mõlema käega? Oluliselt mugavam on joosta/teha lühike sööst, hoides relva ühe käega (mis on võimalik KSPga, aga mitte MGga).

Individuaalselt on see erinev, siin pole ühest "õiget" vastust. Mul on mugavam kahe käega relvast haarata ning maandumisel see relv asetada enda ette (ja veidi paremale) maha ning libistada end laskeasendisse, KSP-ga pean ma käpuli sättima seda relva. Eks see on selline nõksu leidmise koht, pigem saaks igaüks siin muganduda relva järgi.

Kas kandekäepidet annaks sättida lukukoja kaane ja ÕT sihiku vahele u. nagu KSP-l?

Kaalujaotus paneks relva pärapoolse osa kohe maas järgi lohisema.

Lindi mugava kandmise võimalus on mõlemal relval suht kehv, liiga väike mahutavus. 100- padrunilist linti tuleb kanda kuidagi ümber kaela vmt ja kontakti korral lamades asendit võttes visata relva kõrvale maha, see on ju jama! Kas ei anna siin miskit PK või Minimi/SAW sarnast aretada?

Sa mõtled linditrumilt/lindikasti?
MG-l on trummel täitsa olemas, mahutab 50-padrunilist linti, mis on piisav, et anda esmane tulelöök, varjuda ning jätkata tuletegevust. Abi jõuab juba lindi lõpuks kohale ning surub sujuvalt lindikeelega varustatud värske lindi sööturisse. Seda muidugi ideaalis

See "iga kümnes padrun lindist välja" on vast miskit individuaalset, st. keegi kusagil kasutas seda (olen ka lugenud), aga ei usu et see valdav harjumus oli. Lindile selline asi tõesti hästi ei mõju (olen ise näinud lüli purunemist), seega ei soovita. Tühjast lülist "möödasaamiseks" peaks piisama uuesti vinnastamisest, sest rauda ju midagi ei läinud? Aga linti võib tõesti vigastada.

Lindid on meil tegelikult suhteliselt 10-kordseks kasutamiseks, st ega nad rohkem peagi vastu pidama kui ca 10-15 laskmist. Kõik on aga harjunud nendesamade väljaõppeks kasutatavate sirgeksveninud vedrudega linte nägema ja selle põhjal ongi tekkinud mulje, et linti järsemini tõmmates läheb ta lihtsalt pooleks.

"Üks padrun välja" pole mingi tõrge, vaid selle "eemaldamiseks" piisab lindi tirimisest kerge rapsakuga, nii et see tühi lüli hüppab edasi. Seejärel vaja ainult vinnastada ja saab edasi lasta.
Miks seda väidetavalt tehti, pakun mina välja, et kas:
1) moona lugemiseks (trassereid polnud vms põhjus)
2) konkreetse relva iseloomuliku tõrke ennetamiseks (ehk too kula kippus lihtsalt "kinni kiiluma"?)
3) sõrme kinnijäämise vältimiseks (ehk oli külm ja näpp kippus kangeks jääma?)

Rohkem variante ei suuda loogiliselt tuletada.

[Lupus]

MG-3 lastes on harkjalalt täpne valang 3 pauku. Masinalt ehk siis kinnitatud relvast 4-5 pauku. Ja krt selle kolmada ajal on ikka suht keeruline näppu sirgeks saada.Aga harjutamine teeb meistriks. JA pole erilist vahet kas põrkad MG-3 või KSP ga. Ühtviisi rasked ja ebamugavad on mõlemad. Tuli ja liikumine võtab suht kiirelt "kergelt hingeldama"

[kangelaspioneer]

Kui MG on kolmjalal või masina küljes lafetil kinni, siis ei ole mingit vahet, kas lased 3 või 30 matsu, relv on paigal ikka ühtmoodi. Proovitud

Miskipärast on nii, et kui laskmiseks läheb, siis käed enam ei külmeta, pigem kipuvad higistama, seda isegi õppustel, rääkimata "olukorrast". Seega välistaksin selle versiooni selles "kümnenda padruni teoorias".
Enamasti see lindist sikutamine toimib, aga siiski tuleb pahatihti ette, et lint läheb sööturisse viltu ning selle sirgeks saamiseks tuleb sööturi kaas üles tõsta. Isegi 1 juhus 20-st on minu jaoks põhjus, et mitte riskida.

[Larry]

Mongol vaata neid pilte, kuidas relva kantakse ja kui pikk lint relva küljes on . Ei kanna nad relva õlal (sest elu on armas) ja ei kasuta trumlit (sest mahutab vähe). Puusalt saab siiski hädapärast tulistada, oma õlalt ei saa.
http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_p ... 517&id=abf
http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_p ... 460&id=abd
http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_p ... 428&id=acx
http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_p ... 338&id=adz
Kandekäepidet ei teinud sakslased võib- olla tootmise võimalikult lihtsa hoidmise pärast, keegi tarkpea tuli lihtsalt kanderihma kasutamisel "huvitavale ideele" . Ei hakkaks see tagumine osa midagi mööda maad lohisema, KSP on u. sama raske ja käepide u. samas kohas.
"Iga kümnenda..." kohta pakuksin veel ühe versiooni: kui ühtäkki kuulipilduri ees sajad t...ad püsti kargasid ja "urjäää!" röökides peale jooksid, siis verre paiskunud adrenaliini ja hirmu koostoimel ei tahtnud näpp päästikult enam ära tulla !

[Kapten Trumm]

Need kassetid on ju olemas, lihtsalt paremakäelisel inimesel on kassetiga relva raske pildil kujutatud kombel kanda, kuna kassett tuleb täpselt ribide vahele. Paremakäelisel on ainuke variant kassetiga kanda relva rihmaga kaelas, parema kaenla all, rauasuudmega tahapoole. Sedasi pole aga võimalik kohe tuld avada.

Et linte sedasi kanda, peab olema teatav vilumus. Kobakäpa käes on see lint peagi liivane ja kohe tõrked käes.

NB! Esimesel pildil on relva küljes 1 lint, samapalju mahub ka kassetti - seega mingi "elu armas" pole teema.

[mongol]

Mongol vaata neid pilte, kuidas relva kantakse ja kui pikk lint relva küljes on . Ei kanna nad relva õlal (sest elu on armas) ja ei kasuta trumlit (sest mahutab vähe). Puusalt saab siiski hädapärast tulistada, oma õlalt ei saa.

Esiteks on neil relval korralik rihm, sealt ka relv käes liikumisel. Kui on ees pikem rännak, siis olukorrast sõltuvalt (olematu vastaseoht nt) on MG-d ainus mugav viis kanda kas õlal nagu "leegionär" või risti turjal.
Vastaseohtlikus olukorras on MG käes ainuke praktiline meetod selle relva kandmiseks, eriti selle rihmaga nagu viidatud piltidel, enamus relva raskusest jääb rihma kanda.
MG-d saab puusalt lasta küll, lint peab vabalt rippuma ning väga suure tõenäosusega kraabib relva (tagumne kinnituskronstein, mis vist lafeti/kolmjala jaoks mõeldud) liikumine laskude taktis ka pöidla nuki veriseks. Aga saab lasta jah. See-eest KSP-d on võimalik Hollywood-style lasta tänu sellele kandekäepidemele: vasak käsi haarab, pöial keha suunas sellest kandekäepidemest ning parem käsi võtab püstolkäepidemest - sedasi on KSP sitaks mugavam kui MG puusalt lasta.

Muide, 2. pildil on Negev ja see on hoopis tillem aparaat ega vääri näitena esile toomist. Nimelt saab Negeviga vabalt lasta ka püsti ja üksiklaske/püssgranaate ütlemata täpselt (eriti arvestades, et tegu on siiski kergekuulipildujaga).

Kandekäepide on KSP-l väga ebamugavas kohas (kaalujaotuse mõttes), proovi seda tassida veidi aega, no mitte ei püsi tasakaalus nagu MG oma veidra laskesuusataja rihmaga (mis muide võimaldab MG-d tassida ka laskesuusataja moodi )
KSP on 3 kilo raskem ja tal on lukukoda ja pära kõvasti raskemad kui relva esimene pool - MG-l on mõlemad relva pooled pea üheraskused. Proovi järgi ja muljeta siis

[stg44]

2. pildi tagumine mees on ikka MG-3-ga.
Eks SAW ja Negev on ikka rohkem ründeks ja liikuvamatele üksustele. PK e. KSP oleks rohkem kaitsetegevuses ja positsioonil tegija.

[Kapten Trumm]

Saatuse irooniana on sellel MG-3 mehel kanderihm võetud Ksp-58 küljest.