www.militaar.net

manjabes kirjutas:
Mis vahet sel on, millal see seadus vastu võeti? Kas sa tahad tõesti väita, et praegustele avalikele teenistujatele ei kehti tulevikus vastu võetavad ATSi redaktsioonid, sest nad on juba nüüd avalikud teenistujad?
Või teisalt, kui tipus peab kohalikus diplomaatide hierarhias olema, et seadused sulle enam ei kehtiks, sest sa oled "asendamatu"? Top 10? Top 3? Selle loogika kohaselt võib välisminister mu asja ees teist taga maha lasta, sest noh, meil on ju pink lühike ja mis see väike seaduserikkumine ikka?

Palun, siin on teile kohtuotsus:
https://www.riigiteataja.ee/docs/public ... 114828.pdf

Piiranguid tagantjärele kehtestada on õigusriigis tõesti mõnevõrra problemaatiline. Aga tänan kohtuotsuse väljatoomise eest! Ei jää muud üle, kui seda uskuda. Olnud samal ajal ametnik ühes teises asutuses ja mõnevõrra tuttav teiste ametnikega, kuulsin ma natuke teist versiooni, aga ju see oli siis ebatäpne või ei jõudnud see asi kohtuotsusesse. Kui võrrelda Kapo aastaraamatut ja kohtuotsust, siis ka seal on mõningaid nüansse, mis kohtuotsusest nagu otse välja ei tule.

Täna siis tuli õiguskantslerilt vastus. Kuna selle sai avada ainult läbi DigiDoc-i ja pealdises on veel eraldi kirjas "Asutusesiseseks kasutamiseks" (kuni 14.07.2090 NB!!), siis ei hakka seda siin tervikuna ära tooma. Kokkuvõtteks - õiguskantsler keeldus avaldusi menetlusse võtmast, kuna see ei kuuluvat tema pädevusse, pöördugu ma Välisministeeriumi poole (juba tehtud). Lisaks ei nähtuvat avaldustest minu põhiõiguste ja -vabaduste rikkumist. Ja nagu ma arvasingi, lisati veel, et Kaitseministeeriumi asekantsleri ametikoha konkurss pole veel lõppenud ja seega pole ka kedagi ametisse nimetatud (ehkki ametlikult teatati, et ainukeseks kandidaadiks on jäänud Kolga).

Mnjaa, ei oskagi muud moodi kommenteerida.

Sul oleks asjakohane võib-olla järgmine kiri adresseerida kaitseministrile.
Las siis selgitab, mis kaalutlustel ja miks.

Troll kirjutas:Täna siis tuli õiguskantslerilt vastus. Kuna selle sai avada ainult läbi DigiDoc-i ja pealdises on veel eraldi kirjas "Asutusesiseseks kasutamiseks" (kuni 14.07.2090 NB!!), siis ei hakka seda siin tervikuna ära tooma...

Mnjaa, ei oskagi muud moodi kommenteerida.

Salastamispiirang tähtajaga 75 aastat on antud juhul muidugi humoristlikult kõnekas // kõnekalt humoristlik - kellelgi vist närvid puhta läbi

Borja kirjutas:

Troll kirjutas:Täna siis tuli õiguskantslerilt vastus. Kuna selle sai avada ainult läbi DigiDoc-i ja pealdises on veel eraldi kirjas "Asutusesiseseks kasutamiseks" (kuni 14.07.2090 NB!!), siis ei hakka seda siin tervikuna ära tooma...

Mnjaa, ei oskagi muud moodi kommenteerida.

Salastamispiirang tähtajaga 75 aastat on antud juhul muidugi humoristlikult kõnekas // kõnekalt humoristlik - kellelgi vist närvid puhta läbi

Täiesti arusaamatud on need salastuspiirangud meil. Isegi üksikule reamehele saadetud mobilisatsiooni kogunemispunkti info oli vist salajane kauem kui adressaadi eeldatav eluiga (mälu järgi mingi 70+ aastat). Mis kasu sellest olla saab, peale igasuguse korruptsiooni ja Simmluse kinnimätsimise ? Kas mitte Isegi NSVL 40-ndate aastate kurikuulsad salastatud dokumendid reegilna kuskil 50-60 aastaga ei aegunud ? (see et seda pikendati on iseasi)

Tahtmata kuidagi sõna võtta konkursi või kandidaatide osas, tahan paari sõnaga täpsustada teabe asutusesiseseks kasutamiseks kuulutamist.

Õiguskantsler on järginud seadust ja siin mingeid vandenõuteooriaid tekitada ei maksa (veelkord - ma ei räägi asja sisust vaid vormistamisest). Vastavalt Avaliku teabe seadusele ( link https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014033?leiaKehtiv) kuulutatakse asutusesiseks informatsiooniks

(1) Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks:
...
11) teabe, mis sisaldab delikaatseid isikuandmeid;
12) teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust;

ning taoline teave kuulutatakse automaatselt

(3) Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib juurdepääsupiirang selle saamisest või dokumenteerimisest alates 75 aastat või isiku surmast alates 30 aastat, või kui surma ei ole võimalik tuvastada, siis 110 aastat, alates isiku sünnist.

Dura lex, sed lex.

Seega tasuks vestlus tagasi suunata sisulisele, mitte vormilisele küljele.

Kuigi vormilise külje pealt lisan, et piirang "asutusesiseseks kasutamiseks" on mõeldud (nii nagu nimi ütlebki) just nimelt asutuse sees kasutamiseks. Teisisõnu kohaldub see õiguskantsleri büroole, aga mitte mingil juhul lugupeetud foorumlasele Trollile. Trollil ei ole mingeid seaduslikke piiranguid kiri netti üles riputada, sest ta ju ei kuulu "asutusesse". Minu arust on see tempel sattunud sinna kogemata.

Kapten Trumm kirjutas:Sul oleks asjakohane võib-olla järgmine kiri adresseerida kaitseministrile.
Las siis selgitab, mis kaalutlustel ja miks.

Tehtud juba, on ju eespool kirjas: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 76#p426576

Veiko Palm, aitäh selgituse eest.

Tundub, et ksf Trolli kirjad on mõjunud vähemalt kellelegi
http://m.epl.delfi.ee/article.php?id=71960347

lumeunt kirjutas:Tundub, et ksf Trolli kirjad on mõjunud vähemalt kellelegi
http://m.epl.delfi.ee/article.php?id=71960347

Maksulist artikliosa praegu ei näe, seega ilgun ainult sissejuhatuse põhjal, antagu mulle andeks.

Kolga pöördus oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole.

Õigus olla väljaspool seadust?

Küsitav pole enam üksnes see, kas Kolgast saab asekantsler, vaid mis tingimustel ta tohib tööd jätkata riigiteenistuses. *** Üksmeelel pole ka juristid, Kolga küsimust arutatakse korraga kolmes riigiasutuses.

Ehk siis, otsitakse meeleheitlikult võimalust, kuidas seaduses olevast selgest keelust mööda saada, sest Kolga on ju hindamatute kogemustega tegelikult igati vinks vonks tüüp?

lumeunt kirjutas:Tundub, et ksf Trolli kirjad on mõjunud vähemalt kellelegi
http://m.epl.delfi.ee/article.php?id=71960347

..selle artikli mittemaksulises sissejuhatuses veel üks kõnekas lause:

Ühtlasi oli Kolga kaitseministeeriumi enda soosik – just Sakala tänava majast teda konkursile osalema kutsutigi.

Nu-nu

Napisõnalisel ka err'is:

http://uudised.err.ee/v/eesti/ef75d3c0- ... 36b87c6995

Mulle jääb endiselt segaseks see väidetud võimekuse fenomen. Kogemus on vast igaühel, kes antud valdkonnas diplomaatiaga tegelenud on.
Mida isikul (või ühel isikul üldse) siis niiväga unikaalset on, et seda tööd ei võiks teha nt mõni suursaadik?
Või on küsimus lihtsalt õigetes sõprades - selle kõrval närigu seaduse keelud muru?

Ma loodan, et (traditsiooniliselt) kiva närviga foorumlased ära ei minesta, kui võtan endale julguse soovitada ka tolle tänase DELFI artikli kommentaariumi - päris lõbus ja isegi hariv on

http://epl.delfi.ee/news/eesti/margus-k ... 1&no=0&s=1

Kõige selle jandi seas üllatas mind kõige enam Välisteenistuse seadus, täpsemalt Välisteenistusse võtmise tingimused.

§ 24. Välisteenistusse võtmise tingimused

Välisteenistusse võib võtta isiku:
1) kellel on Eesti kodakondsus;
2) kellel on kõrgharidus;
3) kes valdab vähemalt kahte võõrkeelt, millest üks on inglise või prantsuse keel, välisministri kehtestatud ulatuses;
4) kelle majanduslikud või muud kohustused ei takista välisteenistuses olemist;
5) kelle tervis võimaldab töötada välisteenistuses;
6) kes on ustav Eesti põhiseaduslikule korrale, kaitseb Eesti iseseisvust ning on oma tegevuses korrektne ja väärikas, hoides kõrgel Eesti rahvusvahelist mainet.

Kas te näete siin kuskil piiranguid kriminaalkaristuse osas? Selle teksti järgi sobivad Eestit esindama kõiki riigireeturid, mõrtsukad, vägistajad, lasteporno omajad jne jne jne.
Kolga puhul on ju kõige räigem JOKK-skeem - Juriidiliselt On Kõik Korrektne. Aeg on edasi läinud, kuriteod on aegumise tõttu registrist kustutatud, seega puhas poiss. Kuid ega see ei tee ju tehtud sigadusi olematuks! Me ju TEAME, et Kolga on korruptsionäär, riigisaladuse reetja, võltsija ja lasteporno omaja. Ja selline inimene on Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni, kantsleri ja Eesti presidendi silmis (just nemad otsustasid Margus Kolga suursaadikuks määramise)"...oma tegevuses korrektne ja väärikas, hoides kõrgel Eesti rahvusvahelist mainet"