www.militaar.net

Aeg-ajalt on ikka kuulda seda vingumist, et "meil puudub tehniline kõrgkultuur" ning "me ei saa isegi veokate hooldamisega hakkama" jms. halinat.

Siin on tõestus, et saame ikka hakkama küll:

http://www.purilend.ee/v/users/alari/Vaidtiib/



Tegemist on minule teada olevalt esimese Eestis ehitatud vaidtiib purilennukiga ja projekt on oma unikaalsuse tõttu ka rahvusvahelist tähelepanu saanud.

Tubli töö! Egas muud midagi kui Hellfire raketid tiiva alla ja start Tapa lennuväljalt

Suurepärane teostus!
Huvitav kas joonised pärit Deutsche Forshungsanstalt für Segelflug (DFS) arhiivist? See kraam sattus ju 1945 peaaegu 100% Punaarmee kätte.

Sporrenberg kirjutas:Suurepärane teostus!
Huvitav kas joonised pärit Deutsche Forshungsanstalt für Segelflug (DFS) arhiivist? See kraam sattus ju 1945 peaaegu 100% Punaarmee kätte.

Joonised on ise tehtud nii palju kui mina tean. Hortenitega on sarnasus ainult väline. Sisu ja aerodünaamika erinevad. Marejalidest rääkimata. Lisaks oli Hortenitel kombeks piloote kõhuli lendama panna.

Antud näide ei kinnita midagi, ega lükka midagi ka ümber...
Osavaid meistrimehi on igas maailma nurgas alati esile kerkinud.
Kuid seesinane lennuk näiteks seeriatootmisse lasta, müügi ja teenindusvõrk luua...
Oleks juba hoopis teine tera
Nagu "Nokia" noh...

Kilo Tango kirjutas:

Sporrenberg kirjutas:Suurepärane teostus!
Huvitav kas joonised pärit Deutsche Forshungsanstalt für Segelflug (DFS) arhiivist? See kraam sattus ju 1945 peaaegu 100% Punaarmee kätte.

Joonised on ise tehtud nii palju kui mina tean. Hortenitega on sarnasus ainult väline. Sisu ja aerodünaamika erinevad. Marejalidest rääkimata. Lisaks oli Hortenitel kombeks piloote kõhuli lendama panna.

Mu lugupidamine ainult süveneb!

Tore muidugi, et nii kõrgel tasemel oma hobiga tegeletakse, aga seos militaariga on siin täiesti olematu. Arvan, et sellise purilennukiga ei sobi raskem mees
lendamagi rääkimata mingi relvastuse kandmisest. Kuna tegu on purilennukiga siis samahästi võime Hellfire-sid gondli alla kinnitada ja õhupallidega kohale,
gondlis istub piloot kellel kiivrisse integreeritud moodne sihik ja paneb raketid teele, seda juhul kui tuul lahinguväljale kannab.


Tõenäoliselt on Eestis ridamisi spetse kelle oskused ei jää maailma paremikule alla. Näiteks programmeerijad, Skype-ga kus paralleele tuues,
siis piloodita lennumasinate puhul on samamoodi oluline leida algoritme kuidas võimalikult kvaliteetne pilt võimalikult väikse mahuga edasi kanda jne.
Projekteerida tagavarakanalid juhuks kui ilm või vaenlane sidet segab jne

Meie häda on selles, et meil pole sellist organisatsioonilist võimekust midagi kõrgetasemelist ise otsast lõpuni valmis teha.
Üksikud spetsid ei näita midagi , samamoodi kui sõjas üksikud rambod sõda ei otsusta.

Karuke kirjutas:Antud näide ei kinnita midagi, ega lükka midagi ka ümber...
Osavaid meistrimehi on igas maailma nurgas alati esile kerkinud.
Kuid seesinane lennuk näiteks seeriatootmisse lasta, müügi ja teenindusvõrk luua...
Oleks juba hoopis teine tera
Nagu "Nokia" noh...

Miks?

Inimene tegi seda asja enda jaoks hobi korral - sedalaadi purilennukil puudub igasugune kommertslik väärtus - selle jaoks on see liiga ebaharilik.

Või on see proovitöö Go229 replika tegemiseks?

Ma olen lennundusest väga kaugel - üks kord lennanud ja enam ei kavatsegi! Kas see tore aparaat sealt kuurist kunagi lendu ka tõuseb? Siis võiks ju edasi "nokiatada"!

Vastus lihtne - kuurist ei tõuse. Ikka rajalt.

Actual kirjutas:Tore muidugi, et nii kõrgel tasemel oma hobiga tegeletakse, aga seos militaariga on siin täiesti olematu. Arvan, et sellise purilennukiga ei sobi raskem mees
lendamagi rääkimata mingi relvastuse kandmisest. Kuna tegu on purilennukiga siis samahästi võime Hellfire-sid gondli alla kinnitada ja õhupallidega kohale,
gondlis istub piloot kellel kiivrisse integreeritud moodne sihik ja paneb raketid teele, seda juhul kui tuul lahinguväljale kannab.


Tõenäoliselt on Eestis ridamisi spetse kelle oskused ei jää maailma paremikule alla. Näiteks programmeerijad, Skype-ga kus paralleele tuues,
siis piloodita lennumasinate puhul on samamoodi oluline leida algoritme kuidas võimalikult kvaliteetne pilt võimalikult väikse mahuga edasi kanda jne.
Projekteerida tagavarakanalid juhuks kui ilm või vaenlane sidet segab jne

Meie häda on selles, et meil pole sellist organisatsioonilist võimekust midagi kõrgetasemelist ise otsast lõpuni valmis teha.
Üksikud spetsid ei näita midagi , samamoodi kui sõjas üksikud rambod sõda ei otsusta.

Seos militaariga on muidugi olematu. Lihtsalt tahtsin kekutada - vaat millised sõbrad mul on

Tegelikult oli postituse mõte pigem nendele hädaldajatele üks korralik ora perse torgata - saab küll kui tahta. Ja mis puutub organisatsioonilisse võimekusse - uskuge mind, ma olen töötanud päris suurtes ettevõtetes välismaal. Ainsad, keda võiks eestlastele eeskujuks tuua, on sommid. Nendel on see organisatoorne kultuur ikka peajagu meist üle. Eriti mis puudutab projektijuhtimist. Muus osas - enam vähem sama tase. Inimesed omavad puudusi igal pool.

Konkreetselt kroonu häda Eestis on see, et EKV on endale liiga kaua odavat tööjõudu ostnud. Ehkki missiooniga inimesi on kah ja kõik neist ei ole sugugi missioonil (ei suutnud sellist väikest kalambuuri vältida) siis üldjuhul kehtib ikkagi reegel: You get what You've paid for

To Kilo Tango

Sinu lõppsõnaks võib siis lugeda,et suudame küll kuid ei taha?

--

Oletame,et Eestile isegi kukub taevast alla suur suur sõjatööstuse kompleks,mis on maailmatasemel tootmisseadmetega varustatud.

Mis saab edasi?

Riiklikud tellimused on niivõrd tühised,et tehase ülevalpidamise kulud ületaksid saadava kasumi.

Ilma tänapäeva sõjatehnoloogia teadmisteta suudaksime valmis vorpida ainult "külma sõja" aegset nänni kuna paremate "palade" tarvis puudub know how .

Sõjatehnoloogia arendamine käiks kindlasti üle jõu Eesti sugusel riigil.Mõned üksikud leiutised ei õigustaks tehtavaid kulutusi.

----
Kunstlik töökohtade loomine tehases,mis suudab toota vananenud tehnikat ja selle ülevalpidamine riigirahaga pole lahendus!

Mõistlikum oleks toota veoautosid ja muid transpordi vahendeid. Kuna uued Lääne "militaar" versioonid on väga väga kallid ning Ida omadest,millegi pärast vaadatakse lihtsalt mööda. Tähtsamad komponendid saame sisse osta ning lihtsama raua ise kohapeal valmistada. Igasugune know how on kergesti omandatav kuna näidiseid on terve maailm täis.

Vastavate veoautodega (näiteks) võiksime varustada EKV,piirivalve,päästeameti,erafirmad ja saata neid ükskõik kuhu Eesti sõduri jalg astub.

Heaks näiteks on Eesti Energia,kes eelistab just vene suurendatud läbivusega veoautosid ja kuna neid päris legaalselt Euroopas arvele ei saa siis tehakse ARKi poolt erandid.

Kardan siiski,et relvade valmistamise võiks jätta esialgu vähemalt tõelistele seppadele ning pigem pöörata tähelepanu armee "pehmematele" vajadustele.

Ahjaa,külastades Kamazi ametlikku interneti lehekülge siis leiame sealt hinnakirja. Üldiselt tehasehind on 350K-600K krooni tükk olenevalt rattavalemist ning mootorist(vene enda toodang või Saksa)
Erinevalt Lääne analoogidest on maastikurehvid,kõrge klirenss,snorkel,rehvirõhu muutmine jne juba baasvarustuses.

Kahjuks mina ühtegi Eestis müüdavate uute veoautode hinda ei näinud. Küllap rohkem kokkuleppe küsimus kuid tehes statistikat siis keskmiselt suvaline 4x4 või parem maksab isegi 20a vanusena pool miljonit!

Selge see,et madal hind väljendub kehvemas disainis,mugavusseadmetes ja liiklusohutuses kuid sõjaväemasinatel võib läbi näppude vaadata.