www.militaar.net

tommy kirjutas:Tõenäoliselt.....Toimib ka vastupidi. Kui Võru garnison õhtul minema hakkab, on nad hommikul Pihkvas. Isegi kaugemal.
Kuid mis edasi...

Ehee. Vot siin ongi kahe armee olemuse suur erinevus!
Alaline lahinguvalmidus VF väeosades tähendab, et ollakse igapäevaselt lahingutegevusse astumiseks valmis. Seda peetakse VF armees (erinevalt meie omast) enesestmõistetavaks väljaõppe ja teenistuse osaks...
Võru garnison võib end Pihkva suunas teele asutada (peale pikka huvitavat planeerimist), kuid sellest paarist tunnist, mis puhvriks jääb, piisab kindlasti, et anda Pihkvas lahinguhäire ja saata näiteks luurerood ja 1 dessantründepataljon lahingkomplektidega juba Irboska kanti vastu. Ülejäänud üksused võtaksid linnakus kiirelt ringkaitse ja väljuksid täielikult relvastatuna-varustatuna-komplekteerituna ning kindla lahingülesandega näiteks mõne tunni pärast. Selleks ajaks on ilmselt suudetud armee-elamutest kokku korjata ka kõik vajalikud polkovnikud ja staršinad.
Lisaks jõuab õhku tõsta ilmselt mõned reaktiivlennukid, et vaadata, mis toimub.

Venelased on tõestanud, et nad suudavad oma väeosasid loetud tundidega paisata lahingusse ilma suurema ettehoiatuseta. Kui lisada siia, et mingid väeosad on juba koondunud õppuste sildi all, siis ma ei saa küll aru, mis asi see "sitaks rohkem träni" on, mida nad juurde vajavad...

Võibolla meie Kevadtormi väeosad vajaksid tõesti sitaks rohekem träni juurde...

hummel kirjutas:Alaline lahinguvalmidus VF väeosades tähendab, et ollakse igapäevaselt lahingutegevusse astumiseks valmis. Seda peetakse VF armees (erinevalt meie omast) enesestmõistetavaks väljaõppe ja teenistuse osaks...

Polnud maailmas rohkem lahinguvalmis süsteemi, nagu Nõukogude õhukaitse...(vähemalt, nii väitsid nad ise ja nende fanatid)
Ent Rust maandus ikkagi otse Punasel väljakul....

tommy, poliitiline foon ja majandus ei huvita enam siis, kui relvad rääkima hakkavad

Sedant küll....
Aga poliitiline foon ja majandus annavad ka vihje, et varsti võivad ka relvad rääkima hakata.
Ole vaid mees ja võta see teadmiseks.

tommy, kuidas küll siduda poliitiline foon võimaliku ründeohuga? Missuguseid muutujaid jälgida? Eeldades, et Vene avalik arvamus "hingab" ametlike PR-meeste dirigendikepi all, siis vaadates järgnevast küsitlusest rubriiki "keda hindate kõige vaenulikumaks riigiks", ei tulnud küll välja, et grusiinidele oleks vaja olnud pasunasse sõita. Loogilisem oleks olnud Lätile ja Leedule ära teha. No grusiinid norisid ise muidugi ikka ka

http://www.levada.ru/press/2011060103.html

Selle hüpoteesi järgi ei saa avalikku arvamust sõjaohu hindamisel arvestada?

Rusti lennu põhjal ei saa tegelikult PVO sisulise valmisoleku kohta eriliselt kaugeleulatuvaid järeldusi teha, see rohkem selline kurioosumiteema, mitte sisuline argument. Oleks olnud tegu sihtmärgiga, milleks süsteemi treenitud oli, oleks lennuk ilmselt ka alla võetud või maanduma sunnitud. Liiati ei magatud ju Rusti maha, ka see väide on vale, lennuk avastati ja tema tabamiseks saadeti ka Tapalt hävitajad välja, kes masina leidsid ning kindlaks tegid. Lihtsalt ei osatud maa peal sedasorti lennumasinaga ümberkäimise osas seisukohta võtta ja hävitajate pilootidele käske anda. Seda enam, et nelja aasta tagune KAL 007 kõigil veel suht värskelt meeles oli . Samuti saatsid neti andmetel Rusti piiri ületamisel vähemalt kolm PVO divisjoni, kuniks tulistamiskäsu ootel sihtmärk kaotati.

kaur3 kirjutas:tommy, kuidas küll siduda poliitiline foon võimaliku ründeohuga? Missuguseid muutujaid jälgida?

Eh, Kaur...
No missuguseid...
Arvan, et kõikvõimalikke....Kõigi muutujate summat, mis muud.
No mida mul neist küsitlustest...
Isiklikult, arvan, et hetkel, 2011-l, om Eesti ja Venemaa suhted vaat et parimas seisus pea kogu nende ajaloo jooksul (1994-2011)
Ajalugu on meil muidugi kirev ja pole ime, et see nn. "ebasõbralikkus" on paljudele kõvasti peakolusse taotud. Sest ikkagi, millised on need meie sammud, mida reaalselt võiks nimetada "venemaa vaenulikuks"..??

Rusti lennu põhjal ei saa tegelikult PVO sisulise valmisoleku kohta eriliselt kaugeleulatuvaid järeldusi teha, see rohkem selline kurioosumiteema, mitte sisuline argument.

Me võime ju seletuseks/vabanduseks mida iganes välja otsida, Cessnat Punasel väljakul see olematuks ei tee.
Lõpuks on ikkagi see mis loeb.

Me võime ju seletuseks/vabanduseks mida iganes välja otsida...

Kuidas mulle küll sellised statemendid meeldivad...eriti meie KV 20-aastase tormilise arengu valguses...

See Rusti reis ei puutu eriti asjasse. Üks tobe juhtumus ei oma laiemas sõjalises ega valmiduslikus kontekstis enam märkimisväärsust. Samahästi võib tähtsustada, et vot ükskord päeval X käis väeosa Y ebakaine korrapidaja koos päevnikuga BMP-ga linnas viina järel ja maaväe lahingvalmidus kohe 0.
Suht mõttetu nokkimine mingi aiaaugu teemal ühesõnaga, samas, kui jutt aiast...

hummel kirjutas:See Rusti reis ei puutu eriti asjasse. Üks tobe juhtumus ei oma laiemas sõjalises ega valmiduslikus kontekstis enam märkimisväärsust.

Niivõrd-kuivõrd..
Loomulikult ei tähenda Rusti-case seda, nagu poleks N-õhutõrje suuteline üldse teemal reageerida.
Mis oli probleem. Keegi ei saanud täpselt aru, mis ikkagi kurat toimub. Keegi ei julenud otsustada/vastutada. Otsiti ühendusi/korraldusi ikka kõrgemalt ja kõrgemalt. Niikaua, kuni Rust juba Moskvas autogramme jagas. See oli süsteemne puudujääk. On alust väita, et tänapäeval oleks paremini..??
Kui juba kirjutame ,et...

paarist tunnist, mis puhvriks jääb, piisab kindlasti, et anda Pihkvas lahinguhäire ja saata näiteks luurerood ja 1 dessantründepataljon lahingkomplektidega juba Irboska kanti vastu. Ülejäänud üksused võtaksid linnakus kiirelt ringkaitse ja väljuksid täielikult relvastatuna-varustatuna-komplekteerituna ning kindla lahingülesandega näiteks mõne tunni pärast. Selleks ajaks on ilmselt suudetud armee-elamutest kokku korjata ka kõik vajalikud polkovnikud ja staršinad.

Jõuaks Kupp samamoodi Pihkvasse, võtaks veel tee peal peale kasarmute poole kiirustava diviisikomandöri.
Kuid mis edasi, on peamine.
Samamoodi kehtib see ka sinu konstrueeritud stsenaariumis, kus sündmused toimusid vastupidi.
Jah, praegu, hetkel, jõuaks lambist teele asunud Pihkva maks. pataljoni suurune üksus Võrru tõepoolest, isegi kaugemale.
Edasi mis..??
Kui paagid tühjad, kõhud kah..
Kui politseipatrull vastu läheb ja küsib,.."Mis toimub"..
Kas see oleks mingi kohalik initsiatiiv, mõne ülema ajutine hullumine või riikidevahelise sõjategevuse esimene samm??
Kui viimane, siis pakun, et mingit üllatust siin enam olla ei saa.
Siis oldaks selleks marsiks valmis.
Hetkel mitte.
Sest puudub vajadus. Hetkel..

Väidetavalt suutis veel 90'te keskpaigal kuperjanovi pataljon end kahe tunniga kogu täiega väeosa territooriumilt ära paigutada (ja seda tehti ka). Eks ajad olid siis ka teised..

Kui paagid tühjad, kõhud kah..

Imelugu, kui targaks siin foorumis saada võib...sada kilomeetrit Pihkvast Võrru sõidetud ja juba paagid tühjad ja kõtukesed samuti...See, et venelaste militaartehnika kütusevaru ühe tankimisega 500-ks kilomeetriks ette lööb, pole muidugi kõneväärt.(BMD käiguvaru ühe tankimisega on 500 km, Pihkvast Tallinnasse on jämedalt 360 kilomeetrit). Ja et isegi polügoonitingimustes kaks päeva kuivpajukil elamist igati aktseptaabel on, samuti mitte. Miski Pikri koomuskinurk siis tekkinud...

TTA kirjutas:Väidetavalt suutis veel 90'te keskpaigal kuperjanovi pataljon end kahe tunniga kogu täiega väeosa territooriumilt ära paigutada (ja seda tehti ka). Eks ajad olid siis ka teised..

Eks üht-teist tehakse praegu kah..
http://ajateenija.ee/xxiii-7-minutit-ja-30-sekundit/

Samas kõik toimis kui õlitatult. Pooled mehed hakkasid riidesse panema ja pooled jooksid pool paljalt oma kallite AK-4-de järgi. Mina olin õnneks selles pooles, kes sai silmad kinni ennast riietuda, mitte koridoris joosta. Kokkupõrkeid ei esinenud ning iga mees andis endast parima, et mitte uimata. 10 minutit oli see aeg kui pidime ca 20 mehega olema Unimogis. Pool rühma ühes ja teine teises. Kui luuk meie järelt, suleti kukkus meie ajaks 7 minutit ja 30 sekundit. Pole ju üldse paha. Osad rühmad suutsid veel kiiremini ennast liigutada, aga see selleks. See polnud tol hetkel võistlus, vaid pidi lihtsalt aega mahtuma.

Lemet kirjutas:Imelugu, kui targaks siin foorumis saada võib...sada kilomeetrit Pihkvast Võrru sõidetud ja juba paagid tühjad ja kõtukesed samuti...See, et venelaste militaartehnika kütusevaru ühe tankimisega 500-ks kilomeetriks ette lööb, pole muidugi kõneväärt..

Palju sul N-armees oli juhust soomuskolonnis marš-brosokki teha...??

Piisas kui ühel karbil roomik maha jooksis ja see ennast teele risti keeras...Paar tundi garanteeritud....
Egas keegi siis mootorit välja suretanud. Veel vähem võõral territooriumil. Kes garanteeris, et see pärast käima läheb..
Neid paberitel välja toodud näitajaid pole mõtet mulle tsiteerida...

Kuid, tegeleme lihtsalt tähenärimisega, mis..??

Tähenärimine, räägid...katsu nüüd meelde tuletada kahekümne aasta taguseid sündmusi. Puust ette tehtud ja punase-sinise kirjuks võõbatud, kuidas Pihkvast tulev kolonn juba esimesel sajal kilomeetril tühjade paakide ja kõhtude pärast saba jalge vahel juba peale Võrut otsa ringi keeras ja tagasi koju plagas. Õigus?? Või jõudsid nad ikka sellele vaatamata, et tehnikat tee äärde jätsid, Kilulinna välja. Olles sealjuures üpriski lahinguvalmis. Ja ei jätnud ükski mahatulnud roomik tervet kolonni seisma, sellised rumalused passivad rohkem Delfi kommentaariumisse. Tõmmati tee puhtaks(kui tee peal juhtus) ja kolonn läks edasi. Või sõideti lihtsalt ümber. Kui sa seda veel märganud pole, siis on roomik maastikul päris läbimisvõimeline. Seda enam ei takista rivist välja läinud masin kolonni liikumist lahingutingimustes.

Tulid jah, ilusasti, rahulikult mööda peamagistraali.
samamoodi sõidaks scouts Piiteri keskväljakule. Kiiremini ja vähemate kadudega.
Küsimus oli ikka selles, milles see point oleks.? Ja mis edasi saab?
Mitte tähenärimises teemal, kas kõht ikka läheks tühjaks ja kütet jätkuks.