pikk88 kirjutas:No aga siis võibki ju väga vabalt tekkida selline moment, et mingi umbkeelne jorss vehib püskeliga ja ei saa sõnagi aru, mida politsei talle räägib ning tulemuseks on inimohvrid. Või kuidas seaduseloojad selle probleemi lahendanud on?
Kes läheb seadusliku relvaga pätti tegema on kurjategija igas mõttes ja parem ongi, kui politsei sellise maha laseb, saab ta siis riigikeelsetest korraldustest aru või mitte. Maksumaksjal üks vang vähem ülal pidada. AGA riigikeele mitteoskamine võib ka sellisele relvaomanikule, kes on muidu igati tore, tubli ja seadusekuulekas inimene, väga valusalt kätte maksta. Toon kaks näidet:
oletame, et majas elab relvaomanikust eestlane. Tema koju tungib venelasest röövel, kes eesti keelt sõnagi ei oska. Eestlane näeb, et asi paha, rünne eluohtlik, võtab relva, hoiatab suuliselt, teeb hoiatuslasugi, pätt aga laamendab ikka edasi. Relvaomanik on sunnitud kaabakat tulistama. Selle tulemusel jääb paha eluks ajaks invaliidiks. Hiljem istub ratastoolis kohtusaalis, võtab röövimise omaks, kuid teatab, et tema ei saanud aru, mida see relvaga vehkiv koduomanik temast tahab. Vot oleks vene keeles hoiatanud, oleks kohe käed üles tõstnud ja ründe lõpetanud... Mis kohus otsustab? Relvaomanikule, juhul kui see hädakaitse piire ei ületanud, pole justkui midagi ette heita. Hoiatas ju riigis ametlikult kehtivas riigikeeles, mis keeletes siis veel peaks seda tegema? Võõrkeelte oskus pole kohustuslik. Pätt saab oma kriminaalkaristuse kätte ja mitte kedagi pole süüdistada selles, et ta riigikeelt ei mõista.
Kuid kujutagem ette täpselt vastupidist situatsiooni. Majas elab relvaomanikust venelane, kes sõnagi eesti keelt ei oska. Tema koju tungib eestlasest röövel. Venelane näeb, et asi paha, rünne eluohtlik, võtab relva, hoiatab suuliselt, teeb hoiatuslasugi, pätt aga laamendab ikka edasi. Relvaomanik on sunnitud kaabakat tulistama. Selle tulemusel jääb kurikael eluks ajaks invaliidiks. Hiljem istub ratastoolis kohtusaalis, võtab röövimise omaks, kuid teatab, et tema ei saanud aru, mida see relvaga vehkiv koduomanik temast tahab. Oleks riigikeeles hoiatanud, oleks kohe käed üles tõstnud ja ründe lõpetanud. OK, saab röövimise eest oma nätaka kohtult kätte, aga mis saab relvaomanikust? Kaak vannub üks käsi südamel ja teine piiblil, et teda ju tulistati sisuliselt hoiatamata. Võõrkeelte oskus pole kohustuslik, aga riigikeele oskus? Samuti nagu mitte? Millegipärast ma kaldun arvama, et siin ei pruugi ka enesekaitseks relva haaranu kohtust päris puhta poisina välja jalutada. Segane lugu oleks see igatahes. Relvaloa taotlemisel riigikeele oskust ei nõutud, samas, oleks riigikeelt osanud, oleks ilmselt olnud võimalik rünne peatada relva kasutamata ja ründajale häda tegemata... Kohus võib ju võtta seisukoha, et võõrkeeles hoiatamine on sama hea kui mittehoiatamine ja võtta inimeselt, kes enda elu kaitses, relvaloa ära, kohustada maksma viga saanud pätile kompensatsiooni ja saata selle õnnetu relvaomaniku vangigi, järgmise astme kohus aga leiab, et Relvaseaduses ju keelenõuet sees pole ja pole ka nagu süüdimõistmiseks põhjust... Paras patisesis ühe imeliku, et mitte öelda vigase seaduse tõttu. Pretsedentlik kohtulahend taolise olukorra kohta minu teada ka puudub. Tuleks ilmselt üks pikk ja segane kohtuasi, mille võidaks see, kellel on rohkem pappi parema advokaadi palkamiseks ja Delfi kommentaatoritel oleks hea võimalus valimatult sappi pritsida.