www.militaar.net

Vaadates ühe mehe postituste arvu, siis ei ole võimalik, et tal oleks aega päriselus midagi tõsiseltvõetavat ära teha, sest kogu oma aja istub ta siin foorumis seletades.

Ei loe ega kirjuta siin päevas rohkem kui 15-20 minutit, vahel hea tööstressi leevendada.
Ja jälle järeldad huupi - kuna mina ei saaks, siis ka teised ei saa.

Huvitavad järeldused, kahjuks ekslikud.

Ole rahulik, minu roll päriselus on seni olnud hästi täidetud.
Nimeta seda laiapõhjaliseks kriisivalmiduseks.

alban kirjutas: Vaadates ühe mehe postituste arvu, siis ei ole võimalik, et tal oleks aega päriselus midagi tõsiseltvõetavat ära teha, sest kogu oma aja istub ta siin foorumis seletades.

Sellisele tasemele laskudes võiks nüüd küll tiba häbeneda. A miks just postituste arv? Äkki on ntx kehakaal suurem kui teistel?

Vabandan siinkohal eksimusega. Usalda aga kontrolli ka poliitikute elu - mis sest, et kesiselt tundmatu poliitikuga tegemist. Ega Respublika võimule tulekuga muud meelde ei tulnud kui vist see 1980nda või oli see 1981 aastakäigu noormehed ei pidanud ajateenistusse tulema. See oli nende esimene kaitsealane poliitika. Toona oli partei ridades palju "veendunud" noori.

Mis puutub Meredivisjoni huvitavatesse aurahadesse, siis on tegemist kentsaka hobitegevusega - saab putitada naviajal Ristnat ja vist juhib seda klanni kinnisvaraärimees. Kaminal tuleb see plats puhtaks millalgi lüüa ja teha Merekaitseliit aga see saab olema jällegi euro per võimekuse järgi huvitav projekt. Mida see sisaldama hakkab ja mis tehnika- ja ülesannete ja väljaõppega see olema hakkab on oleksoloogia teema ja mitte ainult siin foorumis.

tervitades,

Reinsalul palgaaarmee jänti vaevalt korraldada õnnestub - vaevalt tal see näppude kõrvetamise soov on, võimalus on ju saada rahvuslik-konservatiivsele külge simluse märk.
Esiteks on see idee avalikkuses korra kenasti kõrbenud - muuhulgas ka tänu sellele, et vastaste selgitustöö oli nende killustatusest hoolimata parem. Teiseks - vahepeal oli Aaviksoo "puhastused". Lisaks läheneb valimisperioodi lõpp kohutava kiirusega ja enne valimisi ei riski keegi plahvatusohtlike asjadega.

Sestap annaksime talle nüüd 100 päeva rahu ja kommenteerime sügisel uuesti?
See palgaarmee-trall jääb paraku peakohale hõljuma seniks, kuni sõjaliselt hõivatud (mees)kodanikud on suures vähemuses kogu populatsioonis. Arvamuse "õige" kohta kujundab ju enamus. Seda vankrit aitavad ka lükata igasugu KV sisejamad - eelkõige reservarmee aspektis - kõik need võivad sobivas konjunktuuris siluda palgaarmee-projektile teed. Meenutage näiteks, millise (tekitatud) kajastuse saavutasid Ligi ametiajal need Kuperjanovi märki kandvate troppide relvaloopimised youtubes.

See räägitud pädevus, mille justkui annab KL liikmeks olemine - on nii ja naa. Pädevusest mingil tasemel võiks siis rääkida, kui isik on vähemalt 5 aastat aktiivselt vabatahtlikuna teenistuses osalenud, käinud paaril RÕK-il, näidanud piisavalt pädevust ülemaks määramiseks, käinud rohketel tasemel- ja täiendkoolitustel KV ja KL süsteemis (mille käigus tekib arvukalt kontakte kaadrikaitseväelastega -hoida end eluga kursis). Ilma selleta ei maksa see KL pilet suurt midagi.

KT, kuigi tuleviku osas ei saa enam milleski kindel olla, siis eile sai kuulatud Krossi ja Kunnast, kes väikesel koosviibimisel oma mõtteid mõlgutasid.
Kuna ka Kross Reinsaluga ühes paadis aerutab, siis rääkimata Kunnase seisukohast oli ka Kross (tõenäoliselt on alati olnud) väga kindlal seisukohal, et Eesti riigikaitse aluseks saab olla ajateenistus. Kunnas rõhutas lisaks, et ka KL aluseks saab siiski olla ajateenistus (mitte et keegi vähegi mõtlev inimene selles kahelnud oleks). Mina ise arvan, et nüüdseks on siiski toimunud mingi paradigmade muutus ehk teisisõnu ei ole väga enam karta kutselisele kaitseväele üleminekut (sotside osas ei saa muidugi 100% kindel olla), vaid jääb kestma hetkel toimiv segasüsteem.
Tulles tagasi Reinsalu juurde, siis arvan, et teda hetkel ümbritsev seltskond on muutunud siiski selliseks, kes püüab panustada iseseisvale kaitsevõimele.

Nõus. Palgaarmee jänt pole hetkel teema.
Uue ministri väljakutse ongi see, mis Laaril pooleli jäi.
Eelkõige peatada kaadri äravool ja väga armas oleks, kui raha sellest ei tuleks näpistada ehituste (mis võivad olla vajalikud struktuuriliste muudatuste tegemiseks - nt uute linnakute rajamine) ja relvastuse-varustuse arvelt.

Trumm sul liialt positiivses ja üldistatud võtmes lõpp.
Kui eelarvest "oleks" 1/3 hangetele - siis tuleb mõelda, et lõviosa sööb sellest NATO ühisprojektid ja erinevad osakud. See, ims sealt alles jääb - ei anna efekti suuremateks manöövriteks struktuuri paigutamises mõnda loodavasse linnakusse. Lihtsalt raha ei jätku nende "siseriiklike projektide" algatamiseks.

setu kirjutas:Kui eelarvest "oleks" 1/3 hangetele - siis tuleb mõelda, et lõviosa sööb sellest NATO ühisprojektid ja erinevad osakud.

Noh, geenius, kui 2011 oli hangete osa 35%......(On kolmandik või mitte...??)
Võta sa siis kokku need ühisprojektid ja osakud.
Vaatame seda lõviosa siis...

Ajateenistus on kindlasti mitte-teema, selle jätkamist on muidugi võimalik korra või kaks veelkord garanteerida, aga see oleks ikkagi päris "cheesy" samm ehk nn. avatud uksest sissemurdmine.

Mina ootan, et ta ei langeks kohe mugavustsooni, mida esindavad meil "laiapõhjalise riigikaitse ja küberneetilise julgeoleku" retoorika.

Loodan, et ta ikkagi võtab vaevaks ka mingi olevikulise väljakutsega tegeleda nagu näiteks Ämari umbsõlme lahtiarutamine jne.

Siinkohal oleks hea teada, millised nö. käimasolevad projektid/hanked on juba tasutud?
Üldiselt on Tommy poolt mainitud 35% arvestatav summa hangete korraldamiseks, selle eest saab teha üsna korralikud relvatehingud või ühe aasta hangete rahaga valmis ehitada luksusliku Jägala linnaku.
Samas kui maksame siiani kinni Ämari kulusi ning lisaks uusi radareid, siis sellisel juhul sellest rahast väga palju alles ei jää ja jääb üle vaid oodata, millal ühed kulutused tehtud saab.
Huviga ootan, millal tuleb reaalseid märke soomusüksuse loomisest ja õhutõrje võimekuse kasvust, vastasel korral oleme ehk nende asjadega hiljaks jäämas. Siiani on tegemised jäänud vaid kuulujutu tasemele. Arvestades koalitsiooni pidevat materdamist ja usaldusnäitajate langust, siis ka see ei tee mitte head riigikaitse valdkonnale.

Ühesõnaga, asja keerukus seisneb nähtavasti selles, kuidas tõsta järgmistel, tõenäoliselt väga vähe kasvatate eelarvete aastail keskmist palgataset, ilma et peaks ehitus- ja varustusrahast matti võtma. Matemaatika ütleb, et seda saab teha vaid vähendades palgasaajate arvu. Muuhulgas tähendab see, et koalitsioonileppes leiduvad ekspansionismid arvukuse suurendamiseks tuleks esmalt unustada.

Mina ootan, et ta ei langeks kohe mugavustsooni, mida esindavad meil "laiapõhjalise riigikaitse ja küberneetilise julgeoleku" retoorika

Laiapõhjaline riigikaitse on kindlasti vajalik (olen midagi siin kisanud vähesest totaalvalmisolekust), kuid see ei saa väljenduda selles, kuidas teised vaesemad ministeeriumid kogunevad rõõmsalt lusikad peos 2% supipoti juurde. Mina ei kujuta ette, mille arvelt suudetakse tekitada näiteks päästevaldkonna ja riigikaitse ühisosa (mis siiani on seisnud peamiselt tasuta tööjõuna ajateenijate ja kaitseliitlaste metsatulekahjudele ajamises), kui päästevaldkond ise juba hädatappudega tegeleb. Puhtalt protseduurilise ühistöö osas jääb asi ka magedaks.

HeiniR kirjutas:Siinkohal oleks hea teada, millised nö. käimasolevad projektid/hanked on juba tasutud?
.

Eeldame, et tasutud on need projektid, mis on lõpetatud.
Nt, Hollandi Paside projekt kestab 2015-aastani, selleks ajaks peaks ka makstud olema..

Täns õhtul ETV "Kahekõne" saates 20.05. siis usutluse all Neeme Väli ja kaitseministri kandidaat Urmas Reinsalu.

Lemet kirjutas:Tagasihoidlik soov, et minu riigil oleks usutav heidutusvõime kallaletungi vältimiseks, läheb siis halamise ja vingumise alla... . Vägisi tuleb meelde, et täpselt samuti sildistati ka enne 2008 aastat arvamust, et Eestil peaks olema iseseisev soomusvõimekus. Pärast tuli välja, et kae-näe, polnudki halamine ja vingumine, vaid hoopistükkis pisut selgem vaade asjadele kui seda toonases juhtkonnas viisakaks peeti. Mäletad ju küll, "meie liitlastel on neid piisavalt" ja et "tegu pole kõige mõistlikuma ressursikulutusega". Vastavate sõnavõttude allikaks oli ajakirjanduses mäletatavasti ka näiteks hangete osakonna tehnikabüroo juhataja Margus Padjus. Ja siis korraga sai selgeks hoopis vastupidine. Kui alles 2007 aasta lõpupäevadel Postimees kuulutas, et...

... raske soomustehnika kasutuselevõttu on aastate jooksul kaitseministeeriumis korduvalt analüüsitud.

«Iga kord on jõutud järeldusele, et arvestades NATO riikides juba olemasoleva raske soomustehnika hulka ning võimalikke Eesti kulutusi sellise tehnika soetamisele, ülalpidamisele, infrastruktuurile, väljaõppele ja personalile, ei oleks tegemist kõige mõistlikuma ressursikasutusega,» põhjendab ta raske tehnika soetamisest loobumist.

Seetõttu ei näe tema sõnul ka sõjalise riigikaitse arengukava järgmiseks neljaks aastaks ette tankide või muude raskete soomusmasinate (muu hulgas ka jalaväe lahingusoomukite) hankimist.

http://rooma.postimees.ee/251107/esileh ... 297679.php

(Konkreetselt tähendas mainitud isand Padjus, et kaitseministri kinnitatud sõjalise riigikaitse arengukava ei näe aastateks 2007-2011 ette tankide või muude raskete soomusmasinate hankimist.)
http://www.epl.ee/news/arvamus/eesti-ei ... d=51109981

...siis juba 2010 aasta mais kõlbas tõde sedapidi maha hõigata - Eesti ostab lähiaastatel kuni 50 tanki.
http://uudised.err.ee/index.php?06203037

Tõsi küll, esimesed masinad pidid saabuma juba 2011...

Aga inimesed, kes enne 2010 aastat julgesid arvata, et soomusvõimekust oleks ikka vist vaja küll, olid juba toona "halajad ja vingujad"...

Aga mille osas siis see isand Padjus sisuliselt aastal 2007 tegelikult nii väga eksis?

Kas ta eksis, öeldes, et NATO riikides on rasket soomustehnikat palju? Ei eksinud, oligi tollal väga palju. Piisavalt palju, et meie enda kaitseväe tollast suhteliselt vähearenenud taset arvestades oleks tollal kohe tankidega jahmerdamine üsna küsitava väärtusega ettevõtmine olnud. Täna on vanades NATO riikides rasket soomustehnikat juba tunduvalt vähem, mis iseenesest ei ole meie jaoks positiivne tendents (kui jätta kõrvale see, et tänu sellele on meil nüüd suuremad võimalused ja valikud odava hinnaga head kraami saada). Aga teisalt on ka täna nt. USA tankipark nii kvantiteedilt, eriti aga kvaliteedilt ja reaalselt lahinguvõimelt üle ilmselt ükskõik millise teise suurjõu omast.

Kas ta eksis 2007. aastal, öeldes, et kogu võimearenduse potentsiaalset hinda vaadates poleks tegemist kõige mõistlikuma ressursikasutusega? Ilmselt ei eksinud, arvestades seda, et nii tollal kui ka täna toimus endiselt Maaväes sisuliselt kergejalaväe-võime arendamine, õhutõrjes mingi baasvõime loomine jne, mis suurema osa rahast ära neelasid. Ja mille kõrvalt oleks mingi uue, keeruka ja kalli võimearenduse alustamine kõik need muud elementaarsed asjad pikkadeks aastateks ära pidurdanud.

Kas ta eksis, öeldes, et arengukava aastateks 2007-2011 ei näe tankide ostmist ette? Ei eksinud, see arengukava ei näinudki seda ette ning pole näha, kuskohast selleks nendel aastatel ka raha oleks leidunud.

Tõsi, 2009. aasta alguses kinnitatud uues pikaajalises arengukavas on soomusmanöövervõime arendamine sees, kuid keegi pole kuskil väitnud, et 2010 või 2011 oleks juba esimesed masinad platsis. Kõike, mida ajakirjandus spekuleerib, ei maksa ka tõsiselt võtta.

Vahepeal on masu arengukavast üle käinud ja seetõttu tasub endiselt ikka tõsiselt mõelda, kas me soomusmanöövervõimet ikkagi jaksame endale muude asjade kõrvalt lubada ja ülal pidada. Ma ise arvan, et millalgi selle aastakümne jooksul pigem suudame. Aga raha tasub ikkagi mõistlikult lugeda.

Selles mõttes on natukene naljakas, kuidas mõned siinse foorumi aktivistid n-ö suhteliselt vaestel aastatel 2000. aastate keskel kirusid maa mustaks, et miks tanke juba ei ole. Ja kui tankid lõpuks pika perspektiivi (ja paraku üsna suure prognoositava hinnalipikuga) plaani võeti, siis hakati sisuliselt kordama neid samu argumente, mida 7-10 aastat tagasi tõi ametlik establishment ära põhjendustena, miks selle võimega tormama ei peaks – ressurssimahukas, keerukas, lahinguväljal kergesti avastatav ja hävitatav ilma korraliku õhutõrjeta, äkki keskenduks kergematele, odavamatele ja assümeetrilisematele võimetele (mis sisuliselt tähendavad lõpuks ikka sedasama kergejalaväevõimet koos võimsa tankitõrjega).

Järsku ootaks ühelt kõrgemapoolselt ametnikult siiski pisut pikema perspektiiviga juttu kui et täna-homme. Oleks öeldud, et hetkel ja lähema nelja aasta plaanis hetkel pole, pikema aja omas aga küll, oleks vast suhtumine pisut teine. Praegu jääb aga mulje, et ka pikas plaanis selliseid plaane polnud. Ja kui 888 ära oli toimunud, siis selle taustal jääb mulje, et tehti 180-kraadine pööre ja korraga muutus selline ressursikasutus kohe väga mõistlikuks. Kaks võimalust, kas kesine planeerimisvõime või kesine kommunikatsioon, kumbki ei tee ministeeriumile au.