www.militaar.net

Jalutu kirjutas:

Aga teemasse tagasi - ...

Sa ei ole ikka veel rahu leidnud? Nagunii enam midagi ei muuda... kuni ring pole täis saanud.
Huvi pärast küsin Sinu seisukohta: vaadates kõigi nende märkide kujundust ei tabanud ma selget joont riigivapi kasutamisel. Vahest ma ei märganud seda või... Mis Sa arvad?

Minu viimane postitus oli tehtud puhtalt üldharival eesmärgil, tõenäoliselt teen seda edaspidigi. Mis puudutab riigivapi kasutamist, siis märkan, et vapp kui riigi sümbol leidub kõikidel pärjaga versioonidel, ent puudub nn "Vabadussõjaaegsetel", mille hulka on kummalisel kombel trehvanud ka sofnikute oma. Pisut ebajärjekindel, peab möönma.

ja veel - miks on baretimärgid hõbedased? Kui neid kantakse tavavormiga, mille kõik lisandid (kraemärgid, õlakutärnid, kuldpaelad, nööbid jms) on kuldsed, siis tundub säärane metallide segamine, mida kontinentaal-Euroopa heraldika igati eitab, pisut amatöörliku lahendusena. Ennesõjaaegne kaitsevägi pidas vajalikuks järgida vene-preisi traditsiooni, mille kohaselt oli rügementide/polkude kaupa kindlaks määratud, kas metall on kuldne või hõbedane.

Ilmselt ei peaks siia teemasse postitama, aga oma 5 senti enne keskööd.

- Nagu juba olen maininud, siis ei ole mul olnud au kanda (välismaal õppides) vähem praktilisemat ja ebamõistlikumat peakatet, kui seda on barett. USA-s tunnistati mõni aasta tagasi isegi avalikult, et see on igapäevaseks kasutuseks ebapraktiline peakate. Samuti olen kuulnud, et mõni kaader lubanud reservi minna, kui sunnitakse selle narrimütsiga käima
Eks see baretipromo ühest teatud väiksemast linnast alguse on saanud.
- Ilmselt ei tulnud kellelegi pähe parandada ja arendada esmalt kv vormiriietust ja varustust, vaid tegeleti ikka välise poolega. Sama jama korraldatakse veel - küll tahetakse uusi voodiriiete süsteeme käivitada ja uusi söömiskordi juurutada. Kust see totrus kõik tuleb ja miks ei ole ajudega filtrit vahel? Ei tea.
- Baretimärgid on nagu mingi slaavi paabel või pilpaküla. Puudub läbiv korrektne kujundus. Seejuures on siin juba kellegi poolt ära märgitud, et väeosad, mis on stiilis "käinud kellegagi magamas", on saanud enda personaalmärgid. Piisanud oleks väeliigi ja relvaliigimärkidest. Viru patt - niisiis ainus jalaväemärgi kandja (pidi küll soomukid saama peagi...) - haa-haa!
- Kireva välimuse asemel tuleks hoopis rohkem pöörata rõhku sisule! Viletsale relvastusele, lahinguvõimele, logistikale, personalipoliitikale. Võitmatul kaitseväel pole siiani ühtegi tanki, lahingumasinat ega sõjalennukit, aga meie ehime end "sulgedega". Polegi ehk imegi, et venelased meie riigikaitse paraadlikkuse üle regulaarselt oma pseudoblogides ja kommentaariumides irvitavad.

Olen end tabanud tihtipeale mõttelt, kumb on Eestis suurem simlus, kas sõjaväeluure peldikute asukohtade ja KV sokivarude suuruse reetmine idanaabrile või pidev ja süsteemne tegevus selle nimel, et kogu aur kuluks mingitele veidra sisuga projektidele ning asja jaoks eriti ei jagugi. Üks kõige eredamaid näiteid on see ajateenijate toetuse jama, mille hind on sama, mis pataljoni komplektil kasutatud soomusmasinatel BTR-80 tasemel või kaheksal pataljoni õppekogunemisel igal aastal....

hummel kirjutas:Ilmselt ei peaks siia teemasse postitama, aga oma 5 senti enne keskööd.

- Nagu juba olen maininud, siis ei ole mul olnud au kanda (välismaal õppides) vähem praktilisemat ja ebamõistlikumat peakatet, kui seda on barett. USA-s tunnistati mõni aasta tagasi isegi avalikult, et see on igapäevaseks kasutuseks ebapraktiline peakate. Samuti olen kuulnud, et mõni kaader lubanud reservi minna, kui sunnitakse selle narrimütsiga käima
Eks see baretipromo ühest teatud väiksemast linnast alguse on saanud.
- Ilmselt ei tulnud kellelegi pähe parandada ja arendada esmalt kv vormiriietust ja varustust, vaid tegeleti ikka välise poolega. Sama jama korraldatakse veel - küll tahetakse uusi voodiriiete süsteeme käivitada ja uusi söömiskordi juurutada. Kust see totrus kõik tuleb ja miks ei ole ajudega filtrit vahel? Ei tea.
- Baretimärgid on nagu mingi slaavi paabel või pilpaküla. Puudub läbiv korrektne kujundus. Seejuures on siin juba kellegi poolt ära märgitud, et väeosad, mis on stiilis "käinud kellegagi magamas", on saanud enda personaalmärgid. Piisanud oleks väeliigi ja relvaliigimärkidest. Viru patt - niisiis ainus jalaväemärgi kandja (pidi küll soomukid saama peagi...) - haa-haa!
- Kireva välimuse asemel tuleks hoopis rohkem pöörata rõhku sisule! Viletsale relvastusele, lahinguvõimele, logistikale, personalipoliitikale. Võitmatul kaitseväel pole siiani ühtegi tanki, lahingumasinat ega sõjalennukit, aga meie ehime end "sulgedega". Polegi ehk imegi, et venelased meie riigikaitse paraadlikkuse üle regulaarselt oma pseudoblogides ja kommentaariumides irvitavad.

Kus on Sinu põhjendatud vastuväited barettidele või söömiskordade muutmisele ?

- Ilmselt ei tulnud kellelegi pähe parandada ja arendada esmalt kv vormiriietust ja varustust, vaid tegeleti ikka välise poolega. Sama jama korraldatakse veel - küll tahetakse uusi voodiriiete süsteeme käivitada ja uusi söömiskordi juurutada. Kust see totrus kõik tuleb ja miks ei ole ajudega filtrit vahel? Ei tea.

Kui Sa ei ole teemaga kursis, siis ei peaks oma "põhjapanevat" arvamust avaldama.... Või mis..?

Selle baretiteema võiks ju analoogselt teistega Oleksoloogiasse ümber tõsta, siis kena vaadata, kuidas seal iseseisva kaitsevõimekuse osas kõik kenasti ühel pulgal- tankid, hävitajad ja baretimood. Kusjuures see viimane näikse edenemistempo poolest esikohal olevat.

Mis sa Ugri närvitsed...
Hummelil on õigus. Liiga palju auru kulub jamale.
Kas meil on kolm või viis söögikorda, barett või nokamüts - on kolmandajärguline probleem. Me ei peaks sellise jamaga aega viitma.
Kui aga õppekogunemisel aasta aastalt üksused, mille oskused on tükati........imelikud või neil pole vajalikku varustust/relvastust, see on probleem. Et neid kantseldab üleväsinud ja tükati pehmelt öelda moti vaba kaader (metsas oldud aeg asendatakse "vaba ajaga"), kes üle jala laseb - samuti on probleem. Tuleb tegeleda. Kõik aur tulebki sinna suunata. Sellised imelikud üksused tapavad päris sõjas vist rohkem enda kui vaenlase mehi.
Selle suure arendusvaimustuse viljast - ladudes ja kasutusel oma elu elavatest eri vormi- ja varustusnännist juba sai räägitud.
II maailmasõjas juhtus näiteks seda, et trofeevarustust kasutanud üksused said omadelt tina.
Kui närv on laes, siis hommikuses udus ei tee keegi kindlaks, kas kellegi peas paistev barett on KV või Pihkva dessantniku oma.
Asi kahtlane on, siis tina antakse esiteks ja pärast klaaritakse. Eriti üksuste poolt, kus tegevust on harjutatud vähevõitu ja näpud päästikul värisevad.

Muidu selliste imeasjade peale kulub küll esmapilgul natuke, kuid "elutsükli peale" kokku märkimisväärne summa.
Ajateenija palgast juba rääkisime, selle alternatiivkulu on see, et tendi varjus nad reservi sõidavad ja sõdivad. Selle raha eest, mis sinna kulub, võiks iga aasta need 60 kellegi vana soomustransportööri osta, üle käia ja peale seda aastat lähevad reservi platsile.Rahuajal ei saa keegi aru, mis seal vahet kas Aegviitu loksuda vanadel Unimogidel või vanadel BTR-idel. Veoka kastis ongi parem - värske õhk ja saab teeääres naistele lehvitada...
Kui kuulid lendavad ja mürsud lõhkevad - olen kindlad, et kõik see mees oleks nõus kogu oma teenistuse toetuse BTR-i õhukesevõitu soomuse vastu vahetama.
On täna mõni mees Scoutsis, kes on nõus soomustamata Unimogiga autopatrulli minema?
Seame sisse näiteks 5 söögikorda (utreeritud näide) - jälle raha lendab. Selle alternatiiv on aastas kindlasti 1 järelveetav haubitsapatarei.
Ja nii see leivaviiluke väikestest purudeks pudistataksegi ilma söönuks saamata...
Pärast tehakse kokkuvõtteid, mnjaa seda või toda ei saa, sest pole raha....
Kes on süüdi, et pudistati....keegi ei tea....

Mu hea sõber palus siia teemasse ühe lingi postitada, ta ise ei saanud.

http://www.youtube.com/watch?v=dMAS2S51bM8

Kapten Trumm kirjutas:Mis sa Ugri närvitsed...
Hummelil on õigus. Liiga palju auru kulub jamale.
Kas meil on kolm või viis söögikorda, barett või nokamüts - on kolmandajärguline probleem. Me ei peaks sellise jamaga aega viitma.
Kui aga õppekogunemisel aasta aastalt üksused, mille oskused on tükati........imelikud või neil pole vajalikku varustust/relvastust, see on probleem. Et neid kantseldab üleväsinud ja tükati pehmelt öelda moti vaba kaader (metsas oldud aeg asendatakse "vaba ajaga"), kes üle jala laseb - samuti on probleem. Tuleb tegeleda. Kõik aur tulebki sinna suunata. Sellised imelikud üksused tapavad päris sõjas vist rohkem enda kui vaenlase mehi.
Selle suure arendusvaimustuse viljast - ladudes ja kasutusel oma elu elavatest eri vormi- ja varustusnännist juba sai räägitud.
II maailmasõjas juhtus näiteks seda, et trofeevarustust kasutanud üksused said omadelt tina.
Kui närv on laes, siis hommikuses udus ei tee keegi kindlaks, kas kellegi peas paistev barett on KV või Pihkva dessantniku oma.
Asi kahtlane on, siis tina antakse esiteks ja pärast klaaritakse. Eriti üksuste poolt, kus tegevust on harjutatud vähevõitu ja näpud päästikul värisevad.

Muidu selliste imeasjade peale kulub küll esmapilgul natuke, kuid "elutsükli peale" kokku märkimisväärne summa.
Ajateenija palgast juba rääkisime, selle alternatiivkulu on see, et tendi varjus nad reservi sõidavad ja sõdivad. Selle raha eest, mis sinna kulub, võiks iga aasta need 60 kellegi vana soomustransportööri osta, üle käia ja peale seda aastat lähevad reservi platsile.Rahuajal ei saa keegi aru, mis seal vahet kas Aegviitu loksuda vanadel Unimogidel või vanadel BTR-idel. Veoka kastis ongi parem - värske õhk ja saab teeääres naistele lehvitada...
Kui kuulid lendavad ja mürsud lõhkevad - olen kindlad, et kõik see mees oleks nõus kogu oma teenistuse toetuse BTR-i õhukesevõitu soomuse vastu vahetama.
On täna mõni mees Scoutsis, kes on nõus soomustamata Unimogiga autopatrulli minema?
Seame sisse näiteks 5 söögikorda (utreeritud näide) - jälle raha lendab. Selle alternatiiv on aastas kindlasti 1 järelveetav haubitsapatarei.
Ja nii see leivaviiluke väikestest purudeks pudistataksegi ilma söönuks saamata...
Pärast tehakse kokkuvõtteid, mnjaa seda või toda ei saa, sest pole raha....
Kes on süüdi, et pudistati....keegi ei tea....

Minu arust on ka baretid või märgid vms militaarmoe valdkonda kuuluv kaitsevõime loomise kontekstis prioriteetide järjekorras väga kaugel, võrreldes nt soomuse või lahingtoetuse või sidega. See aga ei tähenda, et nende asjadega ei saaks või ei tohiks paralleelselt tegeleda. Inimesed, kes tegelesid barettide ja märkide, ei tegele soomusvõime arendamisega- nad ei ole selle ala spetsialistid. Jah inimressurssi kulus, aga seda poleks saanud eelpool nimetatud prioriteetsematele valdkondadele rakendada. Kuidas me rakendaksime riidevarustuse spetsialiste muude valdkondade arendamisel?
Jah, raha kulus ka, aga selle projekti raha eest ei saaks osta varuosaks isegi ühte Leo roomikut.
Valdkondi arendatakse korraga, mõni valdkond areneb või taandareneb kiiremini kui teine, vastavalt sellele, mida näevad ette plaanid ja kui pädevad on arendajad...Mõnele meeldivad muudatused, mõnele mitte, aga sellepärast ei maksa närvi minna- kõik muudatused ei peagi meeldima kõigile. Mina ei ole baretifänn, mulle meeldib ka lihtne laiguline nokamüts, aga kui otsustatakse mingi uus varustustelement või peakate välja arendada, siis peavad inimesed oma tööd tegema. Minu arust on selles projektis osalenud inimesed oma tööd südamega teinud ja tulemus on nauditav. Aktsepteerin loomulikult ka nende arvamust, kellele need ei meeldi, aga otsused on nüüdseks tehtud....
Üleminek võtab aega ca 2 aastat ja kui peakatete seast kaovad tavavormi "pilotka" ja "furashka", siis tekib ka rahaline sääst.
Mis puudutab individuaalvarustuse arendamist, siis, jah, siin on kainet mõistust väga palju vaja. Iga individuaalvarustuse element nõuab 10 a perspektiivis kuradima palju raha. Korrutame nt 8 paari sõdurile ette nähtud sokke meie KV sõjaaja koosseisuga ja liidame sinna 10 a jooksva kulu. Isegi 10 senti sokipaari hinnas tekitab olulise vahe kaitse-eelarve kuludes.

Selles probleem ongi, et arendustöö kipub meil olema selline tilu-lilu, suurtes asjades käib vapper paigalmass või lausa tagurdpidimarss.
Mina eelistaks näha arendustöö projekte, kus luuakse näiteks Unimogide kasti 12,7 õhutõrjekuulipilduja alused või näiteks paigaldatakse D-30 haubitsad Mani shassiidele.
Või leiutatakse Unimogile vahetatav soomuskast, kuhu taha saaks vähemalt pikali visata. Ainus mida siinkohal märkida ära on kodumaine täpsuspüssi loomine (vähemalt üritati).
Võibolla on mul aegunud arusaamad, aga mis mustriga laiku me kanname või milline on igapäevavormi müts, on küll kolmandajärguline. Minu arvates.

Vabandage jah, üldisem küsimus, teemasse - arusaamatu projekt see baretivaimustus.
See on Eesti avalikule sektorile iseenesest iseloomulik - uus boss ja kohe algab senist 180 kraadi pöörav järjekordne reform.
Uued väljakutsed jne

Kapten Trumm kirjutas:Selles probleem ongi, et arendustöö kipub meil olema selline tilu-lilu, suurtes asjades käib vapper paigalmass või lausa tagurdpidimarss.
Mina eelistaks näha arendustöö projekte, kus luuakse näiteks Unimogide kasti 12,7 õhutõrjekuulipilduja alused või näiteks paigaldatakse D-30 haubitsad Mani shassiidele.
Või leiutatakse Unimogile vahetatav soomuskast, kuhu taha saaks vähemalt pikali visata. Ainus mida siinkohal märkida ära on kodumaine täpsuspüssi loomine (vähemalt üritati).
Võibolla on mul aegunud arusaamad, aga mis mustriga laiku me kanname või milline on igapäevavormi müts, on küll kolmandajärguline. Minu arvates.

Vabandage jah, üldisem küsimus, teemasse - arusaamatu projekt see baretivaimustus.
See on Eesti avalikule sektorile iseenesest iseloomulik - uus boss ja kohe algab senist 180 kraadi pöörav järjekordne reform.
Uued väljakutsed jne

Praegune muster on "moodsam"- muud vahet ma ei tea. Eelmine muster maskeeris meid meie maastikul umbes sama hästi. Vormi lõige on aga tunduvalt parem ja funktsionaalsem võrreldes eelnevatega. Suvise välivormi kohta tahaks ise öelda, et see on põhimõtteliselt valmis, vaja on vaid väga väikeseid muudatusi.
Kaitseväes on ka teisi arendusprojekte ning inimesed teevad tänuväärset tööd. Nende projektide realiseerumine on muidugi omaette küsimus ja pole minu pädevuses neid kommenteerida.

Ära võta isiklikult ja ärgu võtku ka seda taolise töö tegijad.
Probleem näib olevat ikkagi süsteemne, kus nt relvasüsteemide ja tulejõu teemaline arendustöö (kus saaks kodumaiste jõududega palju ära teha) on meil marginaalne ja oodatakse mokk ripakil, millal relvaturult järgmine täisteenusliisinguga toode õuele veeretatakse.
On selleks vastutusekartus, ebaõnnestumise kartus, saamatus, puudulik omamaine tehniline tase---ei tea

Sestap ei maksagi kiruda neid M14 tuunijaid, ebaõnnestumised on igal alustajal. Kurjast on asi siis, kui ebaõnnestunud produkti teemalist kriitikat kuulda ei võeta ja see ikkagi "lõuad pidada ja edasi teenida" põhimõttel kaela surutakse.

Kapten Trumm kirjutas:Ära võta isiklikult ja ärgu võtku ka seda taolise töö tegijad.
Probleem näib olevat ikkagi süsteemne, kus nt relvasüsteemide ja tulejõu teemaline arendustöö (kus saaks kodumaiste jõududega palju ära teha) on meil marginaalne ja oodatakse mokk ripakil, millal relvaturult järgmine täisteenusliisinguga toode õuele veeretatakse.
On selleks vastutusekartus, ebaõnnestumise kartus, saamatus, puudulik omamaine tehniline tase---ei tea

Sestap ei maksagi kiruda neid M14 tuunijaid, ebaõnnestumised on igal alustajal. Kurjast on asi siis, kui ebaõnnestunud produkti teemalist kriitikat kuulda ei võeta ja see ikkagi "lõuad pidada ja edasi teenida" põhimõttel kaela surutakse.

Selliste teemade isiklikult võtmise ajad on mul õnneks möödas.
Kui uut arengukava lugeda, siis arenduse peale on seal mõeldud küll. Iseasi on see, kas ja kes neid projekte ellu viia suudab ja kuidas neid ressurssidega tagatakse. Olemasoleva tehnika ja relvasüsteemide elutsüklikulu neelab igal aastal proportsionaalselt aina suuremat osa eelarvest, uute arenduste jaoks jääb seega aina vähem vabu vahendeid uutele projektidele. Kuskil peab olema keegi Geenius ( olgu selleks kas mingi staap või töörühm või juht ), kes oma geniaalseid raskeid (vahel ka valusaid) otsuseid teeb ja ressursse õigesse kohta suunab...Otsused, mis toetavad meie ülimat eesmärki ehk iseseisvat kaitsevõimet.
M14 tuunijad on mu meelest väga head tööd teinud ja meie tohutul M14 laovarul on mingigi rakendus. KL võistlustel on M14 lahtiste sihikute arvestuses 300m rajal vägagi arvestatavaid tulemusi lastud. Olen ka ise lahtiste sihikutega võistlustel lasknud ja ka püstiasendis on 300m märkleht tabatav nii et ei pea kartma möödalaske (nagu nt Soome SKY-ga) vaid võib rahulikult tihedust arendada. Isegi kaba vahetamata on hea jala ja optikaga sellel relval potentsiaali küll ja küll, arvestades seejuures, et need on meil suures koguses tasuta käes ning nende seast saab parimaid eksemplare valida ja pole otstarbekas nende asemele nt SAKO-t või midagi muud täpsemat hankida. M14 teemat on siin foorumis muidugi lahatud piisavalt ja pole vist vaja seda uuesti avada.

Kunagi juba olid baretid, kaotati ära miks? Väga ebapraktilised meie kliimas.
Seisa kusagil rivistusel selle baretiga jäist vihma sajab või tuiskab... kõik ajukelme põletikus pärast.
Pealegi baretti peab oskama kanda...
Sama nagu see talvemütsi poleemika, kord läkiläki siis nokamüts siis uuesti läkiläki, selleasemel, et võtta lihtsalt roheline fliisist müts, ja lüüa kasvõi sinna ette see sama sinimustvalge riidest kokard ja ongi hea, saab kiivriall kasutada, saab kõrvad peitu panna ja katab pea soojalt ära...Aga eiiii.. leiutatakse jalgratast aga ise ei teata missuguse kujuga ratas ollagi võiks.