www.militaar.net

Jumala eest poiss noh! Miks sa tahad minna seda rada mille lõpus on trellid? ÕUDSALT on vaja ise ehitada?

Kasva natuke, tee relvaluba ja osta. Või veel parem - mine teenistusse ja saad kaks ühe hoobiga - isamaad teenida ja teenistusrelva.

lastega mängida ja lapsi teha on kaks eri asja.

Trellide taha minemine on üks asi aga ennese sandistamine või äärmisel juhul isegi tappmine on hullem Üks küla mee tegi ka endal kunagi mingi ühelasulise reovamoodi asja, pikkalt ei viitsi seletad aga point tolles ,et toru tagumine ots oli tugelvalt poldiga suletud, nii kõvasti kinni väänatud nagu täies elujõus 30 aastane mees muttrivõtme ja toruga suutis, algul tahtis kohe kui püss valmis, oli tal kohe vaja lasta mingit umbes 15 m kaugusel olevat plekkpurki,(mis oleks nõudnud sihtimist) aga viimasel hetkel tuli tal mõtte enne lasku teha üks proovilask, nii siis ta kruttis agregaaadi kruustangide vahele ja ise relva küljel seistes vajutas päästikule, järgmisel hetkel oli polt mille ta enda arus oli kogu oma vägevust kasutades kinn väänanud relva taga asnud kuuri seinast läbi jooksunud ja alasi pakku sees oma teekona lõppetanud, kui ta oleks kohe ilma proovilasuta asunud plekkpurki sihtima ei oleks seda meest enam meie seas. Siit siiis moraal ei tasu ise relvi teha, veel vähem neist tulistada

PS, see ei ole väljamõeldis ise istusin samal ajal rahulikul aiatoolil ja rüüpasin õllet kui pauk käis

Kuule Rebu oli mul kunagi kaks noort sugulast, sai nende käest paaril korral ära korjatud küll natuke parema ehitusega asju, aga mina neist küll pauku teha ei tahtnud. Peale nimetatud asjade veel omajagu moona. Muide torud hävitasin ära nii ruttu kui jõudsin. Tühja sust endast, üks loll vähem, aga mõtle teiste inimeste peale ka. Muide need kaks noort sugulast on tänaseni täie tervise juures, üks neist hulka aega täiskohaga militaarimees ka olnud.
Ära poiss kurat jama!

Tegele parem nende siin alafoorumis varem näidatud puurelvadega, mis kummidega lasevad. Nende järgitegemisel mõtlemist ja aretamist küll ja küll.

T-62 kirjutas: Ära poiss kurat jama!

Ei noh, miks siis kohe nii karmilt. Kui poisil on olemas vastavad teadmised, olemas vastava sisustusega töökoda, kasutada õiged materjalid ja olemas relvavalmistamise litsents, miks siis mitte ise relvi toota. Äkki siin peitubki Eesti Nokia.

Ise relvade valmistamine tuleks kõnealla ehk ainult okupatsiooni tingimustes, kui korralikke relvi juhtumisi kuskilt võtta ei ole.

Kuigi vintsoonte lõikamist oleks küll ise huvitav proovida ja katsetada...

Inimesed, inimesed! Kas te tõesti arvate, et selline hurjutamine ka miskit aitab, või et teie poolt toodud ebaõnnenäited selle kohe-kohe 14 aastaseks saava relvahullu prgmaatilisele mõttelainele toovad?

Ei aita, ei aita. Ikka teeb ja katsetab ning kui peale seda hing sisse jääb, siis - noh siis saab võib-olla veel asja kah.

Ise mäletan, et just selles vanuses ehitasin vää-ääga mitmesuguseid torusid. Esimesed oli tsosspüssid. Algul peenematest torudest, hiljem juba vintraudadega ja mitmeraudsed ning kukkede ja päästikuga. Seejärel erinevatel padrunitel põhinevaid püstoleid-revolvreid. Jälle algul ühelasulisi, seejärel aga tuli minu viimane meistriteos - spordikapadrunitel tulistav kauboikoldi koopia. Tõsi küll, vintrauda polnud sellel viimasel mitte, aga paarikümne meetri peale andis päris täpselt lasta. Polnud mul miskit erilist töökoda käepärast, ega midagi. Tavaline vanaisaaegne hobuserautamise sepikoda käsitöövahenditega. Ise mõtlesin välja, ise tegin skeemid ja ise nikerdasin.
Ja siis veel see, et sai kooli keemialaborist virutatud kemikaalidest (lisaks muidugi ka apteegist, fotopoest jne. saadust) päris kasutuskõlbulikku dünamiiti kokku segatud ja siis sellega seda ja teist elamistest kaugel vastu taevast põrutatud.
Ja kuidas siit ja sealt välja kougitud lõhkeainest päris pirakaid pomme kokku meisterdasime, missugused küll eriti töökindlad polnud. Jne, jne.

Mida ma tahtsingi öelda? Aga seda, et ega see poiss nii-kui-nii seda tegelikult väga mõistlikku täisinimese juttu kuulda ei võta (nagu mulle poleks omal ajal mitte sama temaatikaga epistleid peetud ning nii mõnigi kord ka füüsiliselt noomitud). Ei võtnud mina siis, ei võta tema nüüd. Kuigi ka minul neid torusid ära korjati ja ära lõhuti, ning sai isegi verevarandilise mütsiga ametimehe juures korduvalt ümberkasvatamisel käidud.
Jumal tänatud, et praegusel ajal EV-s on vastavaid materjale suhteliselt vähe saadaval ja seega on ka lootust, et see poiss peale oma katsetusteperioodi ka veel kõrge vanaduseni elada saab.

Selles mõttes muidugi õige jutt, et kes meist siis ei oleks selliseid asju kunagi ehitanud. Aga nüüd kui mõistust juba veidi rohkem peas, ei soovitaks küll kellelgi selliseid eksperimente korraldada. Endal võttis entusiasmi tunduvalt vähemaks vaatepilt mis avanes peale enda arust väga korraliku toruga sutspüssi proovimist - hea et nii palju mõistust peas oli, et sidusin toru puu külge kinni ja ei hoidnud seda käes. Igatahes käis jube kõmakas ja raud oli tagumisest otsast lõhki kistud nagu lilleõis. Oleks see käes juhtunud, siis toksiks hetkel nähtavasti pimekirja.

ise tehtud relva pole ehitanud aga tehase poolt valmistatud relva ehitasin kyll.

Vangid ikka omal ajal ehitasid vanglates igasugu imeriistu. Niipalju olen kuulnud, et mingist Makarovi moonal töötavast revolvrist saanud pauku teha küll, aga pärast trumlitäie (5-6 pauku) välja laskmist vajanud relv ka juba kapitaalset remonti. Materjaliks polnud ju mitte relvateras, vaid pigem voodijalg.

Mis kohaga Makari padrun trumlisse fikseeruks?

Reinhold kirjutas:Mis kohaga Makari padrun trumlisse fikseeruks?

Reeglina olid sellistel revolvritel padrunipesad kergelt koonusesse puuritud, nii et puht-hõõrdejõuga.
Aga ega vang hakka ümber laadima. Tal vaja ühe-kahelasulist riista mis töö ära teeb, ja siis kõige kaduva teed rändab. Kui juhuslikult viis-kuus-seitse laksu saab panna, siis juba boonus.
Kui aga nimetet riist müüride vahelt välja müüakse, ja see pärast paari trumlitäit otsad annab (või annab otsad laskja) siis pretensioonideks ja "garantiiremondiks" pööruda... kelle poole ?

http://www.theothersideofkim.com/images ... _FP-45.jpg


Imelik relv kas ka mingi partisanide poolt tehtud?

Tehasetöö. Kaliiber .45 ACP. Valmistati neid USA-s ja loobiti lennukitelt Euroopa vastupanuliikumistele. Põhiliselt Prantsusmaale.