Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
Kui putin oleks sama tark nagu sina, poleks ta Ukrainasse tunginud, kuid ma kahtlustan, et nii loll ta ka pole, et tungiks Lätti üksnes seepärast, et seal on oletatavalt palju venemeelseid ja jätaks tulemusena Kaliningradi NATO piiramisrõngasse. See viimane oli minu jutu mõte. Vabandan, et väljendasin end halvasti.
Noojah, NATO ei saa Scholzi ja Macroni pärast isegi mitte normaalset esimeest, saab hoopis Nord Stram 2 kaasautorist “venemaad mõistva” Rutte:Getorix kirjutas: ↑18 Veebr, 2024 23:22 Jääb arusaamatuks, kust tuleb optimism NATO suhtes arvestades, et ilma USAta ei suudeta piisavas mahus Ukrainatki toetada rääkimata Baltikumis laiade lahingute pidamisest ja seda pika aja jooksul. Putinil on täiesti suva, mida Lääs arvab ja nagu näha, siis ka NATO suutlikus on piiratud.
Oma eesmärgid tegid nad selgeks enne Ukraina ründamist ja Baltikumile esitatud nõuded olid sarnased Ukrainale esitatutega. Impeeriumi ihas Vene hulle ei tasu alahinnata.
Sõda Ukrainas on näidanud, et sul ei pea olema A taseme tehnika, sul peab seda olema palju ja kõik taandub elementaarsele sõjapidamisele. Kellel kauem resurssi, see võidab. Lääs ehitab tuuleparke, arutab palju puid võib saagida, venelased ehitavad pomme.
Kui suur ja võimekas on NATO lennuvägi ilma USAF ta? Vist ei tule 1000 lennukit kokku? Ja kes ütleb ,et moonalaod on pilgeni täis? Millal see Gadaffi pommitamine oli kui kahe nädalaga olid laod tühjad ja tuli USAst moona tuua ?Smith kirjutas: ↑19 Veebr, 2024 7:52 Akf Getorix on unustanud valemist NATO lennuväe, mis ongi meie trumbiks ja Ukrainas pole kumbki pool tegelikult sellelel relvaliigile kandvat rolli pannud.
Küsimus on see, et mis seisus Euroopa NATO riikide lennukid tegelikul on ja kui palju pauke on neil varuks.
Kas erinevaid rakette ja pomme on ainult näpuotsaga näitamiseks või leidub neid laos piisavalt ka sõjapidamiseks.
Brig-kin Merilo ka väga pikka ooteaega ei luba.Seto haidamakk kirjutas: ↑23 Veebr, 2024 19:49 Selle vene keelse videoblogia arvates võib Orklandia rünnata Baltikumi juba sell aastal.
"Me teame ka ajalugu vaadates ja teatud poliitilisi ja majanduslikke arenguid vaadates, et me tõenäoliselt liigume juba käimasoleva suure sõja edasise eskalatsioonini. Selles mõttes meil ei tasu ka ennast petta ja öelda, et kunagi seda ei juhtu. Pigem peaksime harjuma, et see juhtub, küsimus on millal, ja valmistuma selleks, et see ära hoida, kui see hetk kätte jõuab," rääkis ta.
https://www.err.ee/1609261869/merilo-uk ... li-rumalus"Ja pealegi Venemaa tõenäoliselt, kui tal on plaan oma sõjalist agressiooni jätkata mujal suundades, siis ta kindlasti ei oota neid aastaid, et meile anda ettevalmistusaega," lisas ta.
Tegelikult ta nüüd midagi sellist ei ütle, põhimõtteliselt ütleb, et valmis tuleb olla kõigeks ning suurendada valmisolekut, et võimalik näiteks (hübriid)rünne ära hoida. Seda teksti võib tõlgendada kuidas iganes, aga mitte et "kaua meil enam ei lähe", vaid seda et konflikti oht suureneb.Brig-kin Merilo ka väga pikka ooteaega ei luba.
Ülejäänud artikkel keskendub Eestist suhteliselt kaugel oleva slaavlaste riigi probleemidele seoses Eesti idanaabri välispoliitika jätkamisega muude vahenditega. Aga see siin automaksu kehtestamise ja peretoetuste vähendamise taustal väga oluline pole.3,2 protsendist SKTst ei pruugi piisata
Viimaks kaks soovitust Eestile. Eestlased on ohust teadlikud, aga paari asja tahaksin rõhutada. 3,2 protsenti SKTst (Eesti kaitsekulu tase sel aastal – toim) on arvuna üks parimaid kogu alliansis, see on fantastiline, müts maha. Ma ei taha öelda, et see poleks oluline, aga 3,2 protsenti on kõigest rahaline sisend. Sellest tähtsam on sõjaline väljund.
Venemaa piiril pole mõtet seista sildiga, mis ütleb: «Kulutame 3,2 protsenti kaitsele.» Venelasi mõjutab see, kui nad näevad väljaõppinud, hästi varustatud vägesid, mis on integreeritud liitlastega. Ja kui nad teavad, et Eestil on palju laskemoona, varuosi, kogu vajalik kütus ning õhu- ja raketitõrje. Selles seisnebki heidutus.
3,2 protsenti SKTst on fantastiline sõnum, kuid sellest ei piisa! Silt «3,2 protsenti» ei peata ühtegi Vene raketti, soomustransportööri ega tanki. Mõelgem väljundile. Eesti peab tegema ka paremat koostööd naabritega – Läti ja Soomega.
Tunnen kaasa Vene sõduritele, kes kunagi võib-olla Eestisse saadetakse. See saaks nende jaoks olema kohutav lõpp. Aga ma eelistaksin pigem, et Kreml ei teekski otsust siia tulla, sest et nad näevad, et Eesti on hästi valmistunud.
https://arvamus.postimees.ee/7967919/be ... ei-heidutaUkraina peab ka oma personalisüsteemi korda tegema. Neil on kaks miljonit inimest, keda võiks teenistusse kutsuda. Küsimus pole inimeste puuduses, vaid viletsas personalisüsteemis. See tuleb muuta niisuguseks, et kui inimesed mobiliseeritakse või saabuvad vabatahtlikult teenistusse, siis neil on kindlus, et nende üksus on enne rindele saatmist piisavalt väljaõpet saanud ja et nende pereliikmete eest hoolitsetakse, kui midagi juhtub. See pole sõjaväe ülesanne, see on poliitiline ülesanne ja Ukraina peab oma personalisüsteemi tänavu korda saama.
https://www.postimees.ee/7971088/videoi ... korraldamaMe oleme sellega nõus, et kuniks sõda Ukrainas kestab võime rahus moodustada lauseid, et «vahetut sõjalist ohtu Eesti vastu ei ole». Samal ajal loomulikult Venemaa Föderatsiooni sõjamasina taastootmine käib täistuuridel ning kahe-kolme aasta jooksul pärast sõja lõppu nad oleksid olukorras, kus nad on taas võimelised sõjalist rünnakut korraldama. Loomulikult Venemaa Föderatsiooni eesmärk ei ole tingimata sõtta minna. Kui neil on võimalik saavutada oma eesmärgid kuidagi muudpidi ehk lahjemate variantidega –hübriidrünnakute, inforünnakute ja muude asjadega, siis kindlasti nad kasutavad need enne ära. Need toimuvad meil iga päev. Hübriidrünnakud, maailmas segadust külvavad ja liitlaste vahel kiile löövad tegevused on igapäevased, mitte ainult Euroopas vaid Aafrikast Lõuna-Ameerikani. Meie asi on need õigel hetkel ära tunda ja meie liitlaste tähelepanu juhatada nendele, et tegemist on propagandaga ning teistpidi invisteerida sellesse, et liitlaste ühtsus püsiks tugev ning iga kord, kui üritatakse meie vahele kiil lüüa, siis vastame sellega, et muutume hoopis ühtsemaks.
