sakslased >-< punaarmee

[motofassist]

Teised sõitisid tagasi.
Aga tõesti vastupidamisega oli neil probleeme kuna neid polnud piisavalt testitud erinevalt saksa omasest.

[Roco]

KV-2 idee võisid venkud soomlastelt saada äkki
soomlased tegid BT-7 kerele peale oma torni 114 mm haubitsaga= BT-42 ja see torn meenutab KV-2 oma ja venelased said vähemalt yhe sellise sõja saagiks

[igavesti eilne]

Roco kirjutab:

KV-2 idee võisid venkud soomlastelt saada äkki
soomlased tegid BT-7 kerele peale oma torni 114 mm haubitsaga= BT-42 ja see torn meenutab KV-2 oma ja venelased said vähemalt yhe sellise sõja saagiks

Mööda panid. KV-2 katsemudel osales juba 1940 aasta alguses soomlaste vastu Talvesõjas, ründesuurtükke BT-42, valmistatud tankide BT-7 baasil, hakati Soomes valmistama alles 1942 aastal. Vägedesse hakkas BT-42 saabuma 1943 aasta veebruarist.

[fossiil]

No tegelikult jäi KV-2 Talvesõtta hiljaks, kui nad rindele jõudsid, oli sõda praktiliselt juba lõppenud - kindlustatud kaitseliinidest oli läbi murtud, nii et 152 mm haubitsat ei saadudki otsesel eesmärgil proovida, aga KV-1 sid jõuti küll katsetada, samuti nagu SMK-d ja T-100.
KV-2-ga materdati seal proovimise mõttes graniidist "draakonihambaid".

Urmas.

[Kapten Trumm]

Mis venelaste WWII eelset lennukiehitust puudutab, siis tundub asjale nii pealiskaudselt peale vaadates, et seisakuaeg lennukiehituses langes kokku nende 1937 paiku toimunud suurpuhastustega. I-16 ja muud olid ju olemas enne ning moodsamate masinate prototüübid läbisid katsetusi alles 1939-1940 aasta vahemikus. I-16 oli relvastusse jõudmise ajal siiski täiesti moodne hävitaja ja misasi muidu selgitab suhtelist seisakuaega 1935 ka 1940 aasta vahepeal? Samamoodi oli omal ajal TB-3 täiesti arvestatav masin. Kuna seda kasutati polaarlendudel, siis päris rämps see olla ei saanud.

Ei maksa unustada, et tollal olid paljud lennukikonstruktorid ja muidu vastutavad ninad sõjaväelise auastmega ja kuna konstruktorid said omal ajal palju suhelda sakslastega, siis loogiliselt pidi ka seal "rahvavaenlasi" olema.

Teooria siis selline, et konstruktoribürood said koos Punaarmeega 1937 puhastustes pihta ja kui 1939 selgus, et vaja on uusi relvi ja kiiresti, siis üritati 2 aastaga teha ära 5 a tööd - loomulikult tuli välja suur hulk tehniliselt võib-olla geniaalseid, kuid lõpuni katsetamata ja "kaladeg" relvi.

[uusmario]

Kui nüüd vaadata ujuvtankide kaalu ja relvastust.
Siis oli üldse huvitav ,et sakslased selle nii sügaval sõitma said.
Aga see kanali ületamise asi oli nii,et selle sügavused ja vormid olid sakslaste poolt välja uuritud.Olid isegi kaardid kuid ma ei suuda neid hetkel leida.

Inglise kanal on stabiilselt sügavam kui 15m (muidugi kui sa mõtlesid seda kanalit).

[EOD]

Lennukiehitust mõjutasid Stalini repressioonid nagu muidki elualasid. Osa konstruktoreid tapeti, osa (Tupolev) töötasid laagri "sharashkas" edasi. Uued tõusid esile, näiteks Jakovlev, kelle senine suurim saavutus sõjatehnika vallas oli 1937. loodud treeninglennuk UT-2. Samas endisel juhtival hävituslennukite konstruktoril Polikarpovil oli juba 1936. loodud väga hea aerodünaamikaga hävitaja I-17 (CKB-19). Sel puudus veel vaid kinnine kokpit. Relvastus - 2x ShKAS + 1x ShVAK + 100 kg pommi riputamise võimalus. JaBo eelkäija igati. Lennukiirus 750 hj M-100 (Hispano-Suiza litsentsikoopia) mootoriga 500 km/h. Lennulagi 9700 m.
TB-3 oma Junkersi tehnoloogiaga oli oma aja kohta tõesti hea lennuk, kuid 1941. kõlbas vaid öösel partisane varustama, kusjuures samal ajal korraldati tähelepanu kõrvalejuhtimiseks rindel suur tulevärk. Polaarlendudel vaenlasega kokku ei puutunud kui just mõne sakslaste ekspeditsiooni otsa ei komistanud.
Kokkuvõtteks oli lennukiehitus takerdunud heade mootorite ja metallist paneelide valmistamiseks vajalike presside ja vormide puudumise taha. Mootorikapotte valmistati näiteks käsitsi plekksepatööna. Lennukite "libedamaks" muutmiseks kaeti mõnel masinal laineplekk lakitud riidega.
Uutel esiletõusnud konstruktoritel oli sõna otseses mõttes eluküsimus Isakese soosingus püsida. Seetõttu töötati vägagi pingeliselt (ja loobiti konkurentidele kaikaid kodaraisse). Loodi nii "lakitud kirste" (LaGG) kui ka tõesti häid masinaid. Maailma õnneks käis raskepommitajate masstootmine siiski ülejõu.

[Kapten Trumm]

Üks tolleaegne katselendur (no ei tule nimi meelde, selline kiilakas ja raamatu "300 tundmatut") autor kirjutas üsna otse, et paljudes lennukitööstust toetavates valdkondades oli NSVL tase madal. Nt oli Stalini juures nõupidamine, kus arutati ilmselt NL lennukite mahajäämust ja taheti välja anda korraldus, mis keelab lenduritel lahtise kabiiniga lendamise, et suurendada lennuki kiirust. Seepeale olla too kiilaspea sulepea püsti tõstnud ja öelnud, et vene pleksiklaas on tume nagu õllepudel ning avariioludes ei saa klaasi lahti, mistõttu toob selline käsk kaasa lendurite kaotuste suurenemise. Näiteks olla toodud, et lendliisist saadud ameerikla hävitajatel olid suurepärased klaasid koos avariiäraheitega. Seepeale olla toru otsa võetud keegi pleksiklaasi tootmise "rahvakomissar" ja talle veenvalt selgitatud Gulagis olevad töötamise võimalusi puhuks, kui pleksiklaas ei parane.

Kui sealt raamatust ajastutüüpiline mula kõrvale jätta, siis tuleb välja, et paljud lennukitüübid olid lausa ohtlikud - nt Pe-2, mis omas seletamatut võimet maandumisel hiigelhüppeid teha (autor sõitis ka sellega ühe korra hunnikusse).

Samas pauke juhtus ka mujal - nt lendliisiga hulgaliselt NL sattunud P-37 Airacobra oli keskel asuva mootori tõttu varmas lamepöörisesse minema ning väljahüppel sai lendur tavaliselt kolaka stabilisaatoriga, sest sellel siseneti kabiini küljeuksest.

WWII esimese perioodi vene lennukitest räägib kõnekas asjaolu, et paljud nimekad vene lendurid kimasid ringi lendliisi masinatega, mida oma riigi õhujõud eriti näha ei tahtnud - nt P-40, P-37 jne.

[Würger 190G]

Stefanovski ja veel paar tähte. Hea jutuga.

[Kapten Trumm]

Safonov
Pokrõshev
Kuznetsov

Airacobra oli siiski P-39

[susi]

tõnis.SS!
Venelastel polnud vaja tanki välja mõelda. Kommud said neid Kodusõjas sõjasaagiks. Vist Sormovo oli esimene, kes nende järgi esimesed valmis vorpis.

[igavesti eilne]

susi!
Miks ka mitte, kui isegi USA-s valmistati neidsamu Reno tanke. Läinud sajandi 20-ndatel ja 30-ndatel aastatel moodustasid mainitud masinad USA tankide põhiosa.

[igavesti eilne]

Kapten Trumm kirjeldab Stefanovski sõnavõttu Poliitbüroo istungil. Väljavõte:

Seepeale olla too kiilaspea sulepea püsti tõstnud ja öelnud, et vene pleksiklaas on tume nagu õllepudel ning avariioludes ei saa klaasi lahti, mistõttu toob selline käsk kaasa lendurite kaotuste suurenemise. Näiteks olla toodud, et lendliisist saadud ameerikla hävitajatel olid suurepärased klaasid koos avariiäraheitega.

Stefanovski räägib edasi:
Siis palus üks lennukiehituse ministeeriumi juhtivaid töötajaid luba esitada mulle küsimus:
"Te kinnitate, et meie lennukite kabiinikuplid ei paista läbi, aga kas "Messerschmittidel" on need läbipaistvamad?"
Küsimus oli päevselgelt esitatud minu väidete kummutamiseks.
"Jah, sakslaste kabiinikuplid pole paremad, ja seda halvem neile!" vastasin ma ägestudes. Ning samas rääkisin ühest meeldejäänud seigast. See juhtus vaenlase motoriseeritud kolonni ründamisel, mis sakslaste oktoobrikuu pealetungi ajal Moskva lähistel oli läbi murdnud Belõi linna juurde. Mul õnnestus tookord märkamatult sättida end vaenlase lennukite sappa ning üks neist alla tulistada sõna otseses mõttes kaheteistkümmne saksa piloodi silme all. Mitte ükski neist nähtavasti ei märganud mind.
"Vaat mida tähendab hävitaja läbipaistmatu kabiinikuppel," lõpetasin ma.

Nii-et, mõned probleemid sarnanesid ka sakslaste omadega.

[Kapten Trumm]

Me-109 kabiiniklaasi kvaliteedi kohta on see muidugi vilets näide, pigem oli see lugu tingitud sellest, et messeril praktiliselt puudub väljavaade tahapoole, viimane ei oma klaasiga mingit seost.

Ühtlasi mainis Stefanovski samas kohas ka ameeriklaste kabiinidest?

[Immelmann]

Sealsamas Stefanovski raamatus oli vist ka lugu sellest, kuidas nõukogude katselendurid saksa lennukeid proovisid. Neid, mis enne sõda osteti ja trofeemasinaid ka. Järeldus oli, et kodumaiste masinatega võrreldes tuleb ära märkida head koostekvaliteeti, mugavust ja lihtsust piloteerimisel, mugavat ja ergonoomilist kabiini jne. Aga muidu, ehh, meie lennukid on ikka paremad!
Eks see viimane lause vist kohustuslik propagandaloosung oli.
Jakovlevi tehase eksperdid käisid mingil perioodil rindeväeosades Jak-e tudeerimas rindemeeste kaebuste peale, et lennukite tehnilised näitajad (kiirus, juhitavus) ei vasta tehase poolt lubatule. Põhjused leiti olevat järgmised:
Tava lennata avatud kabiinikupliga, kuna pleksiklaas on laineline ja moonutab väljavaadet.
Tagatiivad on mehhaanikute poolt kehvasti reguleeritud ja kipuvad lennu ajal irvakile vajuma.
Sabaratas on fikseeritud väljalastud asendisse, kuna sissetõmbe süsteem kipub rikki minema.
Ja muu sihuke kraam.
Eks kehv kvaliteet taandus suuresti tootmistempole ja oskustööjõu puudumisele. Saksa tööstust tabas sõja lõpupoole sama häda. Liitlased täheldasid nende kätte langenud saksa lennukeid võrreldes sõja teise poole toodangu juures märgatavat kvaliteedilangust.