www.militaar.net

Neljamootoriliste pommitajate vastu kippus ka 3 cm väheks jääma, ega muidu "Schwalbe" peale isegi 5 cm PaK ei aretatud. Sama ehitusega mürsu puhul kasvab lõhkelaengu mass läbimõõdu kuubis.
Teine võimalus, mida samuti kasutati, oli relvade arvu suurendamine eesmärgiga suurendada igas sekundis teelesaadetava metalli massi. Tabamistõenäosus suureneb, kuid tugevaid konstruktsioone vintpüssikaliibriga kuulid eriti ei kahjusta. Samas väheneb lennuki manööverdusvõime.
Soome Ilmavoimat igatahes võtsid Me 109G -lt tiivaalustes gondlites paiknenud kuulipildujad maha.

Kahuri kaliibri kasvades kahaneb tema tehniline laskekiirus kaunis kiiresti. Samuti kasvab kahuri mass ja suurus imelähku - 30 mm kahurit kapoti peale või läbi propi võlli on juba vähe paigaldatud - Airacobra on ainuke erand ja ka sellel oli 37 mm seepärast, et mootor oli tal ju kabiini taga.

Tiibade elueale need 30 mm kahurid kasuks kindlasti ei tule.

Hävitajate tulistamine 30 mm kahurist on nii ja naa. Üldiselt Korea sõjas osutus MiG-15 relvastus hävitaja vastu vähetõhusaks, kuid B-29 lendaks tükkideks nagu nalja.

Samas juudid on Mirage 30 mm kahurite surmatoovat tuld demonstreerinud enam kui kord, eriti arvestades kahurisihikuid, mis tollal koosnesid heledast valgustatud punktist HUD peal.

Vietnamis olid MiG-17/MiG-21F-13 kahurid ohtlik relv, kuid varasemate Phantomide all olnud rippkonteiner SUU-23 20-mm Gatlingiga oli ebatõhus ja ebatäpne relv suure vibratsiooni tõttu (pärast pandi sama kahur jäigalt ikkagi nina alla)

Niiet võta kinni, kellel õigus on. Praegu on ka paljud lennukid suure kaliibriga, aeglasema kiirusega kahuriga (Tornado, Eurofighter, Gripen - 27 mm, Su-27, MiG-29 - 30 mm).

Näiteid on ajaloost nii 30 mm poolt ja 30 mm vastu.

Igatahes on ajalugu näidanud, et liiga suur kaliibrite vahe ei ole täpsuse mõttes hea, Koreas juhtus nii, et 23 mm mürsud lendasid üle ja 37 mm lendasid alt ning Sabre lendas tervelt minema - eri kaliibrite ballistika on erinev ja kooslused 7,62+20 mm ja 23+37 mm ei ole ka õige asi.

Kahe otsaga asi. Samas on selge, et kõik külgeriputatavad asjad on vibratsiooni, pülooni paindumise jne tõttu ebatäpsed ning hävitaja pihta laskmisel võib see määravaks saada. Ka ei ole täpsuse seisukohalt hea viia relvi lennuki teljest liiga kaugele.

Venelased tegelesid ka "raskete kahuritega", 37 mm ja 45 mm Jak'i peal. Milleks neid tarvis küll oli?

30 mm kahurit kapoti peale või läbi propi võlli on juba vähe paigaldatud - Airacobra on ainuke erand ja ka sellel oli 37 mm seepärast, et mootor oli tal ju kabiini taga.

Miks? Me-109K oli 30mm kahur läbi võlli ja ise sa nimetasid vene hävitajad.

Sul on õigus selles osas, et liiga suur kaliiber ei ole hea

Samas, ma kujutan ette, näiteks, B-17 võid sa 12.7 mm kuulipildujatest üle valada kuni laskemoona lõpuni, lendab see ikka ja ikka edasi. Suur ja tugev, lisaks sellele õhkjahutusega mootorid, lisaks sellele, selle kaitseks on 12X12.7 toru, kusjuures nagu EOD märkis tulistavad need erinevalt sinust õhuvoolu järgi...nii et ilmselt see mis on hea ühe jaoks on halb teise jaoks.

Samas, hüroskoopiline sihik koos 6X12.7 kuulipildujatega tõstnud Mustangi resultatiivsust ülikõrgele. (ei pea väga täpselt sihima, piisab et 300m kauguselt lased ühe pika valangu sinna kuhu "päike" näitab, näiteks 5 sekundilise valangu puhul see on 300 kuuli). Kui 5% tabab sihtmärki, siis see on rohkem kui piisavalt Me-109 või Fw-190, viieteistkümnelt kuulilt, üks-kaks ikka tabavad kas mootori, või piloodi, või radikat või mingi muu elutähtsa osa.
Samuti kuulipilduja ei kuumene nii üle võrreldes kahuriga, samuti töötab ka kõige järsemate manöövride puhul.
Kuskil Ploesti juures oli juhtum millal 9 Mustangi (saatsid B-17) juhuslikult
põrkasid kokku 9 Ju-87-ga mis lendasid rindejoonele ning ühelt möödalennult tulistasid kõik 9 alla. Suhteliselt tuntud juhtum.

Heaks näiteks tuletihendusest on Hurricane "Tinavihm" Mk IIC

12x7,7 mm

Sekundiga 500 kuuli

Kõige parim näideks vist oli Tu-2 variant mille pommiluugis pidi paiknema 42 PPSh püstol-kuulipildujat, 45 kraadise nurga all. Mis seal PPSh oli tulistamiskiirus, kas 14 lasku/minutis? Ühe sõnaga, "vaese mehe gatling"

selle pidi kasutama suurte rahvamasside puhul (elavjõu kolonnid jne)

mis selle moodustise lahinguline väärtus oli, seda ma muidugi ei oska kommenteerida

Oota kas see kuulipilduja mis Hurricainil oli tulistas 42 lasku sekundis? Ja siis 2 500 minutis?

Eks neid "tinavihma" variante ole mitmeid. 30. aastatel luurelennuki R-5 baasil loodud ründelennuk R-5 SSS (Skoropodjomnõi, Skorostreljnõi, Skorostnoi) näiteks. Praktiliselt kõlbas selline riist vaid kolonni pihta tulistamiseks ja sedagi vaid ootamatu ilmumise puhul.
Korea sõda oli selle poolest eriline, et õhulahingud toimusid suurelt osalt stratosfääris. Ameeriklased olid hädas sellega, et kuigi Sabre sai MiG-ile paremini pihta, ei tahtnud viimane hõredas õhus kuidagi põlema minna. MiG-i kahuri tabamus oli muidugi tõsiste tagajärgedega, kuid pihtasaamisega oli probleeme. Kuna MiG-i kahur paiknes mootori õhuvõtuava juures, juhtus sedagi, et lasu tagajärjel katkes korraks õhuvool mootorisse ja mootor "kustus".

seni kuni suured inimmassid liikusid rinnele jälgsi ja hobune oli peamine transpordivahend, oli ilmselt selline lahendus piisavalt effektiivne.

ma arvan et suured kahurid YAK-i peal olid tingitud sellest, et effektiivselt võitlema suurte ning raskete pommitajatega: HE-111, JU-88, DO-217, HE-177, FW-200 jne.

Põhimõtteliselt, nullilähedase nurgakiirusega, rahulik olukord, hea ettevalmistusega piloot võis 300 m kauguselt, täpselt sabas tabada vaenlase lennuki teiselt-kolmandalt lasult, kusjuures, tulistati reeglina üks lask korraga, mitte rohkem. 300 m see on distants, millel pardalaskurid eriti sulle midagi ei tee. Ja 37 mm. mürsu tabamine lennuki keskossa reeglina tähendab selle allatulistamist (ok, ärme kurioosumid siin nimetame, olen ka näinud B-17 mis tuli koju peale 88mm mürsu otsetabamist:))))

Me 109G -lt tiivaalustes gondlites paiknenud kuulipildujad maha.

Ühelgi 109 variandil pole olnud kuulipildujaid ei tiivas ega nende alla! Ainult kahurid.

Küsimus on ainult mida nimetada kuulipildujaks ja mida kahuriks. vene 14.5mm device on kuulipilduja ja saksa 15 mm on kahur.

Kapten Trumm kirjutas:Heaks näiteks tuletihendusest on Hurricane "Tinavihm" Mk IIC

12x7,7 mm

Sekundiga 500 kuuli

Mitte mingeid kuulipildujaid! Vaid:
4x 20mm Hispano-Suiza HS.404 KAHURIT!

srry Mk IIB, mitte -C

Muidu loetakse kahuriks alates 20 mm. 15 mm on kuulipilduja, nagu ka 14,5

Vahe võib tulla sellest, et venelased mõõtsid kaliibrit vintraua harjast harjani, läänes on kombeks mõõta põhjast põhjani. Sama loogika järgi ei saa PM olla tsiviilrelv, sest tema kaliiber 9 mm on tänapäeva (so lääne) normide järgi üle 9 (midagi 9,3 vms), mis loetakse lahingurelvaks.

Ei ole nende kaliibriasjadega nii kursis, aga sedasi on publitsistikast meelde jäänud.

denis23 kirjutas:Küsimus on ainult mida nimetada kuulipildujaks ja mida kahuriks. vene 14.5mm device on kuulipilduja ja saksa 15 mm on kahur.

Ikkagi kas 109 on kunagi olnud tiivas või tiiva all MG131 või MG151 (mitte 151/20)

Kui ma ei eksi, siis 14.5 mm KPVT on üldiselt võimsam relv kui 20 mm ShVAK

Kas lennukitel kasutusel olnud relvastuses kuulipilduja ja kahuri olulisem vahe oli ikkagi kaliiber? Arvan, et olulisem vahe oli laskekiiruses ja kauguses.

denis23 kirjutas:
Küsimus on ainult mida nimetada kuulipildujaks ja mida kahuriks. vene 14.5mm device on kuulipilduja ja saksa 15 mm on kahur.


Ikkagi kas 109 on kunagi olnud tiivas või tiiva all MG131 või MG151 (mitte 151/20)

Tiivaaluste kahurite puhul on jutt ilmselt Bf-109 G-6 versioonidest:
Siin siis G-6 versioonide relvastus:

G-6 (Light fighter)
G-6/R2 4x 50 kg wing bombs (fighter bomber), or two Wfr.Gr. 21 rockets (heavy fighter)
G-6/R3 (Reconnaissance fighter)
G-6/R6 (Heavy fighter - two additional 20 mm guns)
G-6 Trop (Tropicalized fighter)
G-6/U2 (Fitted with GM-1)
G-6/U3 (Fitted with MW-50)
G-6/U4 (MK108 30 mm engine cannon)
G-6y (Command fighter)
G-6/AS (High altitude fighter with DB605AS)
G-6/ASy (High altitude command fighter)
G-6N (Night fighter, usually with R6 and FuG 350Z Naxos)
G-6/U4 N (as G-6N but with 30 mm MK 108 engine cannon)

Tiivaaluste kahurite puhul on siis tegu versiooniga R-6. Lendurite arvamus selle kohta oli nigel. Kahurid olid ebatäpsed ja tegid masina raskeks ja kohmakaks. Seda tüüpi lennukeid kasutas ka JG 302 üksus, mis paiknes Helsinkis Vantaa lennuväljal. Aeg-ajalt oli neli asja ka Eesti õhuruumi.